paneb neid kahtluse alla. Esimeses osas kirub kultuuri allakäiku. 1. filosoofia roll ühiskonnas on langenud 18.-19. sajandil oli filosoofia avaliku arvamuse juhtija. 19. saj keskel tõusid esile loodusteadused ja sestsaadik on eetilised mõistuseideed kõrvale jäänud. Selles süüdistab ta ka filosoofe. Filosoofiast sai peaaegu filosoofia ajalugu, loov vaim oli ta maha jätnud. 2. uus eluviis on inimestele laastavalt mõjunud Majanduse mõju kultuurile: vähenenud on sõltumatute eksistentside arv (käsitöömeistrid on muutunud vabrikutöölisteks, iseseisvad kaupmehed näiteks ametnikeks). Pidev olelusvõitlus ei lase kultuurile keskenduda. Ületöötamine viib keskendumisvõimetuseni (pärast tööd otsitakse pingutust mittenõudvaid tegevusi). Spetsialiseerumine. Mentaliteedimeediumis domineerivad nüüd arvamused ja tunded, mida mõistuseideed seni korrastasid ning alla surusid. Nt natsionalism, mida ta nimetab väärituks ja absurdini viidud patriotismiks.
Deklareeriti, et Nsvl seadused ja muud normatiivaktid kehtivad kui Eestis neid tunnustatab Maa ja tähtsamad maavarad kuuluvad Eesti omandiks. Tunnustab eraomandit Tunnustada inimõigusi Tagada konstutsiooniliste õiguste kohtulik kaitse. 1990.a. kevadel toimusid EnSV Ülemnõukogu uue koosseisu valimised. 30. märtsil 1990 võttis ENSV elmnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust staatusest Selle akti sisu oli: Ülemnõukogu kinnitas, et Eesti okupeerimine pole katkestanud Eesti Vabariigi eksistentside juriidiliselt, et Eestis tänaseni okupeeritud. ENSV Ülemnõukogu tunnistas NSV riigivõimu ebaseaduslikkust altaes selle kehtestamisest ja kuulutas Eesti Vabariigi taastamise ning üleminekuperioodi, mis lõpeb Eesti põhiseaduslike riigivõimuorganite moodustamisega. Moodustati E. Savisaare valitsus. 8. mail 1990 võttis ülemnõukkogu vastu seaduse ,, Eesti sümbooikast" 16. mai 1990 võeti vastu seadus" Eesti valitsuslitsemise ajutise korraalustest" NSVL säilitamiseks kavandati Eestis 17
14. Mis on taju? Aisting? Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Taju ei ole aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Aisting - psüühiline protsess, mis tekib objektiivse keskkonna üksikomaduste vahetul meeleorganitele mõjumisel. Väljendavad välismaailma esemete ja nähtuste algkvaliteeti nagu raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn. 15. Millised protsessid tekitavad taju?
raskus, temperatuur, värv, heledus, valjus, suurus, maitse, lõhn. Taju esemete ja nähtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess. Tajumisprotsesside vahendusel tekib hetkel vahetult mõjuvatest objektidest ja ümbrusest subjektiivne ja mõtestatud tajukujund. Siiski ei ole taju aistingute summa, vaid aistinguga võrreldes meelelise tunnetuse kõrgem aste. Liigitatakse modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne), tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) ning taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) · Millised protsessid tekitavad taju? Tajus esinduvad ärritajad ja nende vahelised seosed on kompleksne protsess, mis tugineb aistinguile, sõltub varasematest kogemustest, emotsioonidest ja mõtlemisest ning eeldab tähelepanu. Meeleelundite sees kui ka mujal organismis asetsevad spetsiaalsed sensoorsed rakud, mis on
v.) Tajuteema: Taju ja tähelepanu Taju: esemete ja nöhtuste tervikliku meelelise tunnetamise protsess: terviklikkus, mõtestatus, apertseptiivsus (see, mis ei tulene tajumisest), selektiivsus, kontekstist sõltuvus, konstantsus, kategoorilisus, üldistatus, ökoloogiline põhjendatus. · Liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-, jne) · Liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) · Liigitamine taju objekti järgi: vormitaju, sündmustaju, värvustaju, keeletaju, isikutaju, tekstuuritaju.) Tajuteooriad: 1)konstruktivistlikud, 2)ökoloogilised: 1)Taju on etteantud sensoorsete tingimuste analüüsu põhjal tehtav järelduslik protsess, ratsionaalne otsustus. Inimpsüühika konstrueerib maailma mudeli (selle representatsiooni) See on sarnana hüpoteeside kontrollile.
Ajtine- tingitud inimese psüühilisest seisundist taju momendil (meeleolu, aktiveeritus, ootus). Taju valivusele mõjub eelkõige vilumus mingit laadi objektide või teemadega kokkupuutestm alles seejärel huvi millegi vastu. Nt see, kuda küsimus sündmuste asjaolud ekohta on esitatud, mõjutab oluliselt visuaalse stseeni hinnanguid. Teatud klassidesse, kategooriatesse: *liigitamine modaalsuste järgi (nägemis-, kuulmis-...) *liigitamine tegelikkuse fundamentaalsete eksistentside järgi (aja-, ruumi-, liikumistaju) *liigitamine taju objektide järgi: vormi-, sündmus-, värvus-, keele-, isiku-, tekstuuritaju. 13 Esmane eristamine nägemis- ja kompimistajus- esemete kontuuride põhjal. Tajumisnähtuste seletamise teooriad: · konstruktivistlikud teooriad- aistingu andmete põhjal aju järeldab ja otsustab, inimpsüühika