teooriatest ja antud ajahetkel on funktsionalism parin teooria vaimu kohta. Ave Hamatvalejev 06.01.2012 ¹ Dualism - dualismi all mõeldakse filosoofias tavaliselt positsiooni, mis peab vaimset ja materiaalset alget iseseisvalt eksisteerivateks. ( http://et.wikipedia.org/wiki/Dualism ) ² Biheiviorism - biheiviorismiks nimetatakse mitmesuguseid vaateid, mis taandavad inimese ja muude loomade vaimu uurimise nende käitumise uurimisele või näevad ette nende käitumise uurimist puhtloodusteaduslike meetoditega. Rõhutatakse mõtlemise väliseid käitumuslikke aspekte ning ignoreeritakse selle seesmisi kogemuslikke ning sageli ka protseduurilisi aspekte. Teaduses on biheiviorism 20
Jumal on loonud niisuguse maailma korra, mille reeglite kogusumma annab parima tulemuse võrreldes olukorraga, kus kõik valitsev ja reeglistik oleks teistsugune. 5. Kirjeldage filosoofide seisukohti usu ja mõistuse vahekorra küsimuses. Postmoderne religioonifilosoofia: Jumala eksistentsi tõestamise poolt argument imaginaarse valla retroaktiivsest teostumisest- jumalad tasapidi uskumise käigus saavad olevaks , sisenevad eksistentsi, muutuvad eksisteerivateks. Igasuguse religiooni filosoofia vastu laiemalt argument: loogika transtsendentsest kehtivusest- kui on nii, et jumal on kõikvõimas, siis kas jumal võib luua nii raske kivi, et ta seda ise üles tõsta ei jõua? Me ei tea oma loogika piire. Me ei tea kas loogika kehtib selle maailma kohta, mille jumal on loonud. Kas jumal oleks olnud võimeline kehtestama teistsuguseid loogika reegleid? Usu ja mõistuse vahekord 1
armastus osutuda kustumatuks ja võitmatuks- jah, isegi surematuks. Ideaalne armastus (täiesti ennast ohverdav) oleks seega võimalik? Muidugi on tegemist müstifikatsiooniga. Me võime öelda, et pole võimalik, et kurat liiguks reaalses maailmas. Kuid tegelikult oleneb kõik sellest, millisel tasandil me seda lahti mõtestame. Ümberkaudses tähenduses osutuvad paljud näiliselt võimatud asjad tegelikkuses eksisteerivateks. Seega on iga müstifikatsioon eelkõige loomulik, mõistuspärane ja vahetumgi kui mõni teine jutulaad. Müstifitseeritud väljendusviis võimaldab välja öelda, mida me tegelikult mõtleme. Pealegi on Bulgakov osavalt kasutanud inimese (enamasti) sünnipärast ( kuid hiljem mõnel juhul kahjuks manduvat) omadust- uudishimu ja kõige ratsionaalselt seletamise püüet. Nii võngubki tegevus meie psüühika piirimail. Ometi ei tohigi me püüda kõike seletada
NB! Kas tantsija on lihtsalt sammude esitaja, liigutuste presenteerija? Kas tantsija on meediumi koostisosa, millest liikumine sündis? Ajalooliselt on tants ja muusika olnud tihedalt seotud, isegi lahutamatud, kuna tantsu ollakse harjutud vaatama muusika saatel. XX saj. tantsunovaatorid seadsid selle iseenesestmõistetavuse kahtluse alla - sündisid tantsud ilma muusikata. Liikumisest, liigutusest sai tantsu peamine meedium, tants ja muusika kuulutati teineteisest sõltumatuteks, kuid koos eksisteerivateks kunstilise loomingu väljendusteks. Koreograafide töömeetodid on väga erinevad, kuid sarnane kõikidele on see, et liikumine on tantsukunstis peamiseks meediumiks, tantsija on selle instrument (liikumise esiletooja ja mõtestaja), kelle läbi liikumist ja liigutust nähakse ja sellesse suhestutakse. Kuidas liikumismaterjali esitatakse on võtmeküsimuseks tantsuteose kommunikeerumisel vaatajatega. NB! Kas ükskõik milline tantsija suudab konkreetset tööd tantsida? Kas tantsija on
õige mõtlemise reeglitega. Keskaja lõpul peeti Aristotelese filosoofiat heaks aluseks n-ö tervemõistuslikule maailmapildile. Tänapäeval ei tundu Aristotelese filosoofia enam kõikides küsimustes tervemõistuslik. Ent traditsioonilist loogikat võiks püüda esitada ikkagi võimalikult lähedasena tänapäevasele rahvateooriale. Loogikat võib üles ehitada ka mingist teistsugusest maailmapildist lähtudes. Kui mõistetest rääkida, siis võib nt pidada mõisteid reaalselt eksisteerivateks objektideks või jumala mõteteks või mõlemaks või fiktsioonideks vm. Allpool võtame kokkuleppeliselt omaks järgmised filosoofilised pidepunktid. Maailm eksisteerib reaalselt (metafüüsiline realism), see on tunnetatav (epistemoloogiline realism), tõega on tegemist siis, kui meie seisukohad on kooskõlas tegelikkusega (tõe vastavusteooria), ning inimene on võimeline neid seaduspärasusi mingil määral õigesti tunnetama, tema teadvuses
mõtlemise reeglitega. Keskaja lõpul peeti Aristotelese filosoofiat heaks aluseks n-ö tervemõistuslikule maailmapildile. Tänapäeval ei tundu Aristotelese filosoofia enam kõikides küsimustes tervemõistuslik. Ent traditsioonilist loogikat võiks püüda esitada ikkagi võimalikult lähedasena tänapäevasele rahvateooriale. Loogikat võib üles ehitada ka mingist teistsugusest maailmapildist lähtudes. Kui mõistetest rääkida, siis võib nt pidada mõisteid reaalselt eksisteerivateks objektideks või jumala mõteteks või mõlemaks või fiktsioonideks vm. Allpool võtame kokkuleppeliselt omaks järgmised filosoofilised pidepunktid. Maailm eksisteerib reaalselt (metafüüsiline realism), see on tunnetatav (epistemoloogiline realism), tõega on tegemist siis, kui meie seisukohad on kooskõlas tegelikkusega (tõe vastavusteooria), ning inimene on võimeline neid seaduspärasusi mingil määral õigesti tunnetama, tema teadvuses
annaabi.ee 
