endisest kihelkonnast: Tarvastu, Paistu, Halliste, Karksi ja Helme. Mulgimaaks nimetatud piirkond oli 19. sajandi lõpuni mulgi keele alusel selgelt eristatav etnograafiline ja lingvistiline ala, Muinas-Sakala maakonna järeltulija. Tänapäeval märgistab ja määrab Mulgimaa viit kihelkonda (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu) paraku vaid teatud rahvarõivaste tüüp ja vanemate inimeste seas ka mulgi ehk lõunaeesti keele läänemurde leviala. Erinevalt paljude inimeste eksiarvamusest ei ole praegune Viljandimaa Mulgimaa. Viljandimaalased väljaspool viit kihelkonda pole mulgid, kuid siiski on sageli Mulgimaa pealinnaks ekslikult peetud Viljandit, ehkki see linn ei asu ajaloolise Mulgimaa piirides. 20. sajandi lõpupoole on mõned kohalikud pidanud Abja-Paluoja linna Mulgimaa keskuseks. Sealseid elanikke kutsutakse mulkideks Kuigi sõna „mulk“ tuli ilmselt lätikeelsest sõnast „loll“, on Mulgimaa elanikud läbi aegade olnud jõukad, haritud ja mõjuvõimsad.
Nostradamus. Berit Veske. Miche de Nostre-Dame sündis 16.nda sajandi alguses Prantsusmaal juudi perekonnas.Hispaania inkvisitsiooni hirmus võttis ta perekond vastu roomakatoliku usu.Ta uuris igati looduslikke ravimismeetoteid ja erinevalt eksiarvamusest oli sel ajal olemas ka palju meessoost nn nõidu, kes olid harinud ennast selle salateaduse kolmel tähtsamal alal:alkeemia, okutilism ja astroloogia. Ka Nostradamus tegeles sellega, kuni ta kaks armastavat sugulast ta adopteerisid ja ta pidi hakkama järgima juudi kombestikku.Temast sai suurepärane arst, kes elas üle muhkkatku epideemia.Ta oli targem kui teised arstid, kes küüslaugu vanik kaelas ja küüslauguküüned ninas
võitja. Tragöödiaetendused/võistlused kui rahvamasse haaravad suurüritused. Esimene tragöödiavõistlus toimus türann Peisistratose ajal 534 eKr. Ajalooliselt toimus tragöödia uuestisünd Euroopas renessansiajal (Itaalias, seejärel Prantsusmaal jne). Muusikaajaloos on oluline, et renessansiaja humanistid olid välja uurinud, et antiiksed tragöödiaetendused ei olnud mitte sõnalavastused, vaid muusikalised. Eksiarvamusest, et klassikaline tragöödiaetendus oli tervikuna muusikaline, sündis 16. sajandi lõpuaastatel uus muusikazanr ooper. Suur osa 17.-18. sajandi ooperist tugineb Vana-Kreeka mütoloogiale või Vana-Kreeka ja Vana-Rooma ajaloole. Sama ainest kasutab väga palju sama kujutav kunst (maal, skulptuur jne). Hellenism ja Rooma võimu ajajärk instrumentaalmuusika iseseisvumine, noodikiri 6
või vääratena epistemoloogilises mõttes, nimetatakse tänapäeva eetikas moraalseks realismiks (või ka moraalseks naturalismiks). Kaasajal on seda positsiooni valdavalt peetud ekslikuks. Sokratese paistab aga pidavat moraalse realismi eeldust enesestmõistetavaks. 2. Sokratese eetilise intellektualismi keskne tees seisneb aga selles, et need, kes valdavad kõlbelisi tõdesi, ka toimivad paratamatult kõlbeliselt õigesti. Kõlbeliselt ekslik käitumine tuleneb üksnes ja eranditult eksiarvamusest selle kohta, mis on ja mis peab olema. Seega pidi Sokrates eeldama, et isik, kes on sooritanud kõlbeliselt eksliku teo X, oleks jätnud selle teo tegemata, kui ta oleks omanud tõest teadmist selle kohta, et X on kõlbeliselt ekslik. Kuid selline vaatekoht paistab mõistagi olevat selges vastuolus igaühe tavakogemusega, mis kinnitab, et inimesed teevad asju, mille kohta nad ei saanud mitte teada, et need ei ole kõlbeliselt õigustatud
majandus ja poliitika), mis eurooplastele tihti mõistetamatud. Puritaanluse ilmingud igapäevaelus: - Riietus - Sallimatus alkoholi vastu - Seksuaalsus lahutatud igapäevaelust (nt peavoolufilmid ja porno vahepealne puudub; abstinentsiliikumine) - Uni "häbimärgistatud" - Töönarkomaania (24/7/365) Piiblivöönd lõunaosariigid. Prantsuse kultuur Prantsusmaale tööle minnes lähtutakse sageli eksiarvamusest, et prantsuse kultuur on frivoolne ja n.ö. minnalaskev. Ettevalmistuseks uuritakse tihti vaid heade restoranide aadresse. Food, fashion, fragrances, frivolity/femininity viimane vale! Esimesed kolm on tegelikult edukad majandusharud. Tööl ollakse nõudlikud, haridussüsteemis veelgi enam. Pikkadele puhkustele vaatamata Prantsusmaa majandus maailma neljas. Traditsioonid. Prantslased loevad end Vana-Kreeka ja Vana-Rooma järglasteks. Esimesest
Kuigi kirjutamise puhul jääb meie väljendus maailmasse püsima, ei ole meil kirjutisega vahetut kontakti. Seega on kirjutised sõltumatumad. Ta tuletab mõiste logotsentrism e sõnakesksus. Senised filosoofid on veendunud, et keel on võimeline esindama reaalsust. Derrida vastandub sellele. Derrida väidab, et üheselt mõistetav objektiivsus on üksnes illusioon. Derrida ei proovi luua midagi uut vanale alusele, tema eesmärk on vabastada lääne traditsioon logotsentristlikust eksiarvamusest. Derrida rõhutab, et pole olemas vastavust keele ja välise maailma vahel. Rorty on samuti traditsioonilise ning analüütilise filosoofia suhtes kriitiline. Ta püüab demonstreerida, et seal, kus on nähtud probleeme, neid tegelikult polegi. Igasugune suurte teooriate loomine on asjatu ning inimene tuleks ravida terveks metafüüsilistest luuludest. Filosoofia on oma olemuselt kirjanduszanr, mille tegelasteks on ideed. Ta leiab, et inimene on kui loom, kel on teatud organid ja võimed
Segase sõnastuse tõttu pole selge, kas presupositsiooni üldse on. 1 11a. INFORMAALNE LOOGIKA JA ARGUMENTATSIOON INFORMAALSEST LOOGIKAST Õigusfilosoof I. Tammelo on märkinud, et igal maal on inimesi, kes umbusaldavad loogilist mõtlemist üleüldse, ning see põhjustab ka õigusmõtlemises olukordi, kus loogikat alahinnatakse. See tuleneb eksiarvamusest, nagu nõuaksid loogikud tavakeelelt vastavust loogiliste vormidega. Ent ,,kõik, mida loogikud võiks oodata, on see, et kus iganes on nõutud korrektset arutlust või kavatsetud seda teha, peaks kasutatud väljendid kandma tähendust, mis on tõlgitav loogilisse vormi, mis lubab katsetada nende loogilist kehtivust". Loogika ei ole mitteloogikutele eesmärk omaette, vaid on abivahend tulemusliku verbaalse kommunikatsiooni toimumiseks. Üksikisik võib muidugi ka iseennast milleski
annaabi.ee 
