üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe); 5) kui ühtegi muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste mõtiskluste ning kaalutluste alusel (õiguslik motivatsioon) ja personaalse õigusteadvuse mõjul ühe kahest normist ning välistab nüüd ja järgnevalt alatiseks teise - kollisiooni jääva normi. 1. Tõlgendaja mõju faktiküsimuse lahendamisele Subsumtsiooni probleem: Juriidilist otsust võidakse käsitada eeldustest koosneva süllogismina
sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe); 5) kui ühtegi muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste mõtiskluste ning kaalutluste alusel (õiguslik motivatsioon) ja personaalse õigusteadvuse mõjul ühe kahest normist ning välistab nüüd ja järgnevalt alatiseks teise - kollisiooni jääva normi ( J.Liventaal). 24. 1. Riigi territoorium Territoorium ala, millel kehtivad riigi seadused ja riigil on õigus tagada (vajadusel sunnimeetmetega)
(või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe); 5) kui ühtegi muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste mõtiskluste ning kaalutluste alusel (õiguslik motivatsioon) ja personaalse õigusteadvuse mõjul ühe kahest normist ning välistab nüüd ja järgnevalt alatiseks teise - kollisiooni jääva normi (J.Liventaal). 24. Riigi tunnused: territoorium; rahvas; avaliku võimu organisatsioonid.
mõttes. Materiaalne määratlus. Materiaalse liigituse aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Funktsiooni olemus, tema sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu. Kuna haldusfunktsiooni sisuks on täidesaatmine, siis materiaalselt mõistetud haldusakt on eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). A.T. Kliiman liigitas nii haldusaktid kui ka jurisdiktsioonilised aktid eksekutiivaktide kategooriasse. Tema määratluse järgi on *haldusakt materiaalses mõttes primaarne eksekutiivakt *ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. Selle käsitluse alusel on jurisdiktsiooniline akt sekundaarne selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui vaidluse esemeks olevat küsimust on administratsioon juba käsitlenud
üldseaduse (või sama õigusjõuga muu eriakt tühistab üldakti) ; 3) rakendatakse põhimõtet lex posterior derogat legi priori - hilisem seadus tühistab varasema (või sama õigusjõuga hilisem õigusakt tühistab varasema); 4) rakendatakse põhimõtet lex superior derogat legi inferiori - õigusaktide hierarhias kõrgema õigusjõuga seadus või muu õigusakt tühistab madalama õigusjõuga akti (vt eespool nii õigusaktide hierarhia kui ka legislatiiv- ning eksekutiivaktide suhe); 5) kui ühtegi muud pidepunkti ei ole, siis valib õiguse realiseerija oma juriidiliste mõtiskluste ning kaalutluste alusel (õiguslik motivatsioon) ja personaalse õigusteadvuse mõjul ühe kahest normist ning välistab nüüd ja järgnevalt alatiseks teise - kollisiooni jääva normi. Tuleb rõhutada, et kollisiooniolustik ei ole kunagi sama, mis on lüngaolustik. Siin ei tohi normi realiseerija kunagi hüljata teo alustatud menetlust, vaid lihtsalt on kohustatud valiku
Materiaalne määratlus Materiaalse liigituse aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Funktsiooni olemus, tema sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu. Järelikult materiaalselt mõistetud haldusakti sisu määrab ära haldusfunktsioon. Kuna haldusfunktsiooni sisuks on täidesaatmine, siis materiaalselt mõistetud haldusakt on eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). A.T. Kliiman liigitas nii haldusaktid kui ka jurisdiktsioonilised aktid eksekutiivaktide kategooriasse. Tema määratluse järgi on haldusakt materiaalses mõttes primaarne eksekutiivakt ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. Selle käsitluse alusel on jurisdiktsiooniline akt sekundaarne selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui 51 vaidluse esemeks olevat küsimust on administratsioon juba käsitlenud (kaevatakse
Materiaalne määratlus Materiaalse liigituse aluseks on funktsioon, mida täidetakse. Funktsiooni olemus, tema sisu määrab ära ka vastava õigusakti sisu. Järelikult materiaalselt mõistetud haldusakti sisu määrab ära haldusfunktsioon. Kuna haldusfunktsiooni sisuks on täidesaatmine, siis materiaalselt mõistetud haldusakt on eelkõige täitevakt, temaga korraldatakse üksikjuhtumeid (registreeritavaid juhtumeid). A.T. Kliiman liigitas nii haldusaktid kui ka jurisdiktsioonilised aktid eksekutiivaktide kategooriasse. Tema määratluse järgi on haldusakt materiaalses mõttes primaarne eksekutiivakt ja jurisdiktsiooniline akt sekundaarne eksekutiivakt. Selle käsitluse alusel on jurisdiktsiooniline akt sekundaarne selles mõttes, et ta asub küsimust alles siis otsustama, kui see on juba kord teiste isikute poolt otsustatud. Näiteks halduskohus hakkab vaidlust lahendama üksnes siis, kui 51 vaidluse esemeks olevat küsimust on administratsioon juba käsitlenud (kaevatakse
annaabi.ee 
