7 W. Zoller. Über die Bedeutung des Artikel 80 GG. Frankfurt am Mein, 1971, lk 43. 8Vt nt Starfproze_ordnung, Gerichtsverfassungsgesetz, Nebengesetze und ergänzende Bestimmungen/ fortgeführt von L. Meyer-Go_ner. Erl. Von T. Kleinknecht und K. Meyer.- 43., neubearb. Aufl. des von O. Schwarz begr. Werkes. München: Beck, 1997, eelmärkus GVG §-le 141, äärenr 7. 9 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi erinevate käsitluste (nt prokuratuur kui: „sui generis organisatsioon“; „eksekutiiv- ja judikatiivvõimu lubatud segunemine kriminaalmenetluses“; „funktsionaalselt kõiki kolme võimuharusse kuuluv institutsioon“ jms) kohta täpsemalt nt C. Koller, lk 116–136. JURIDICA II/2000 75 Prokuratuuri põhiseaduslik asend.Funktsionaal-organisatoorne analüüs
N. Aas. Prokuratuuri organisatsioon ja juhtimine. – Juridica 1999/2, lk 57. 16 Vt nt Strafprozeβordnung, Gerichtsverfassungsgesetz, Nebengesetze und ergänzende Bestimmungen. Fortgeführt von L. Meyer-Goβner. Erl. Von T. Kleinknecht und K. Meyer. 43., neubearb. Aufl. des von O. Schwarz begr. Werkes. München: Beck 1997, eelmärkus §-le 141, vnr 7. 17 Prokuratuuri põhiseadusliku asendi eri käsitluste (nt prokuratuur kui sui generis organisatsioon; eksekutiiv- ja kohtuvõimu lubatud segunemine kriminaalmenetluses; funktsionaalselt kõigisse kolme võimuharusse kuuluv institutsioon jms) kohta täpsemalt vt nt C. Koller. Die Staatsanwaltschaft – Organ der Judikative oder Exekutivbehörde? – Die Stellung der Ankla- gebehörde und die Gewaltenteilung des Grundgesetzes. Frankfurt am Main: Lang 1997, lk 116–136. 18 R. Vesecká. The Independence of the Public Prosecutor’s Office and European Union
Kui palju saab palka, palju ostetakse leiba jne. Statistiline rida ehk korduv nähtus. Sotsiaalsete suhete põhjal tehakse statistilised kogumikud, antakse valitsusele, mis uurib, mida tuleb teha sotsiaalsete suhete reguleerimiseks, nt. Vanade autode sisseveo piirang. 78. Võimude lahususe põhimõte: On põhimõte, mille kohaselt riigivõim tuleb selle õiglase rakendamise huvides ja täidesaatva võimu omavoli vätimiseks jaotada üksteisest sõltumatude võimuorganite vahel. Legislatiiv-, eksekutiiv- ja justiitsorganite eralduse mõte peitub selles, et nad saaksid ühelt poolt tegeleda oma tööga ja teiselt poolt, et neil oleks võimalik vastastikku oma tegevust kontrollida ja isegi seda piirata. 79. Riigi tekkimise teooriad: Riikide tekkimise ja riigi olemuse kohta on erinevaid juriidilisi ja sotsioloogilisi teooriaid. Vaatamata erinevatele käsitlustele seovad nad riigi tekkimise ja olemuse küsimused tihedalt õigusega.
sisemine haldustegevus parlament otsustab oma töö korraldamiseks. teatud isikute kriminaal- vastutusele võtmise (peab andma nõusoleku, asja arutab ikkagi kohus) Haldusorganid Eksekutiiv Legislatiivfn määruste Jurisdiktsiooniline fn vastvõtmine seaduse alusel Distsipilinaarkaristuste ja täitmiseks (ministrid, määramine (ametnike VV). vastutus). Seadlusandlus erakorra- Vaidemenetlus
sisemine haldustegevus parlament otsustab teatud oma töö korraldamiseks. isikute kriminaal- vastutusele võtmise (peab andma nõusoleku, asja arutab ikkagi kohus) haldusorganid eksekutiiv Legislatiivfn määruste Jurisdiktsiooniline fn vastvõtmine seaduse alusel Distsipilinaarkaristuste ja täitmiseks (ministrid, määramine (ametnike VV). vastutus). Seadlusandlus erakorra- Vaidemenetlus
teatud isikute kriminaal- kõrgemate riigiametnike vastutusele võtmise ametisse nimetamine, (peab andma nõusoleku, parlamendi haldus asja arutab ikkagi kohus) (nõunikud, muu põhifunksiooni toetav tegevus) Haldusorganid Eksekutiiv Legislatiivfn määruste Jurisdiktsiooniline fn vastvõtmine seaduse alusel Distsipilinaarkaristuste ja täitmiseks (ministrid, määramine (ametnike VV). vastutus). Seadlusandlus erakorra- Vaidemenetlus
annaabi.ee 
