Ka riik . Avitar dei jumala riik ( jumla riik on hea ) Kivitas terraan - maapealne riik. (sõjad, vägivald, halvad valitsejad) Väljendub providentselt, ettenägemine. Keskaegse retrospektiivsus. Iseloomulik on tagasipööratus. Byblos Evangeelium hea sõnum, selle sõnumi kuulutamine, piiblis on evangeelium teos jeesusest. (4) Markkuse, luca, Matteuse, johannes. Piibli tõlgendajad hermeneutika, igasugune tõlgendamine. Eksegeetika- piibli tõlgendamine, kirikuisad tegelesid sellega, Pater patristid ehk kirkuisad, keskaegne filosoofia on patristimine, Skolastiline skoolo, filosoofia
kuni 2. sajand pKr. Paljud kristlased usuvad, et Piibel on "Jumala Sõna", mis on kirjutatud või inspireeritud Jumala poolt. Piibli kuuskümmend kuus raamatut jagunevad kolmekümne üheksa raamatuga Vanaks Testamendiks ja kahekümne seitsme raamatuga Uueks Testamendiks. Piibli tekstid on erinevate autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad koopiad Vana Testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue Testamendi vanimad ürikud on pärit teisest sajandist pKr.) Friedrich Robert Faehlmann ,,Loomine" Friedrich Robert Faehlmanni müüdi kohaselt on maailma looja staatuses Vanaisa. Vanaisa oli kangelased loonud, et kasutada nende nõu, oskust ja jõudu. Kõige vanem neist oli Vanemuine. Vanaisa oli ta vanaks loonud, hallide juuste ning habemega ja talle vanaduse tarkuse andnud, aga ta süda oli noor ja tal oli
a koos Saalomoni Tarkuse Raamatu, Jeesus Siiraki Tarkuse Raamatu, Tobia ja Juuditi raamatuga ning Läänekirikus Tridenti kirikukogul 1545--1563 koos peale eelpoolnimetatute ka 1-2 Makkabeide, Baruki, Taanieli, Estri raamatud koos viimase lisadega ja Jeremija palve. 6. KUIDAS KUJUNES VÄLJA PIIBLI TEKST? Piibli tekstid on erinevate autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad koopiad Vana Testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue Testamendi vanimad ürikud on pärit teisest sajandist pKr.) 7. PIIBLITÕLKED Esimene piiblitõlge oli Vana Testamendi tõlge kreeka keelde 2.-1. sajandil eKr (nn Septuaginta e LXX). Esimesed Uue Testamendi ladinakeelsed tõlked valmisid 2.sajandi lõpul pKr. Kehvade tõlgete kasvava hulga tõttu palus paavst Damasus 382. aastal õpetlane Hieronymost võtta käsile ladina tõlgete korrigeerimine
siis midagi pidi kunagi tõesti toimuma. Viited: www.wikipedia.org Piibel (Vastused) 1. Ristiusu aluseks on Piibel ja jumal kellesse inimesed uskuma hakkasid. 2. Raamatute raamatuks nimetatakse Piiblit, kuna see räägib väga palju usust ja maailma tekkest ja selle loomisest. 3. Piibli tekstid on erinevate autorite poolt kirja pandud ja välja kujunenud pika aja jooksul. Tekstide kujunemist uurib teoloogia valdkonda kuuluv eksegeetika. Vanimad koopiad Vana Testamendi tekstidest on enam kui 2500 aastat vanad. Uue Testamendi vanimad ürikud on pärit teisest sajandist pKr. 4. Piibli kirjutamine on antud ja usaldatud inimeste kätte. Sellepärast kannab see endas inimlikke jooni ja oma ajastu pitserit. Piibel on mitmekülgne raamat. Nii on Piibel on ajalooraamat, mis kirjeldab kõige loomise algust, ..... ja räägib viimaks sellest, kuidas maailma aeg kord lõpeb. Kristliku
Hermeneutika kui spetsiifiline filosoofiline liin tekkis hilja. Hermeneutika tuleb ,,Hermesest" , kes oli Kreeka jumalate käskjalg ja tegeleb kaubandusega. · Hermeneo tõlgendab, seletab. · Hermeetiline suletud teadmised/teadused need on teadused, mida ei saa tavaliselt kätte, see on saladus, et seda saada, tuleb kuuluda mingisugusesse sekti või gruppi. Hermeetiline teadmine,tekstid,kunstid on need, mida ise lahti ei saa siit tekkis metafoor. · Eksegeetika tekstide tõlgendamisega tegeletakse siis,kui need tekstid on tähtsad. Kõikides kultuurides pole tähtsamat teost kui pühakiri ja paljudes kultuurides on spetsiaalsed preestrid, kes tegelevad pühakirja tõlgendamisega. (piiblis on kommentaarid lõpus, aga koraanides on kommentaarid ja veelkord nende kommentaarid ja siis on veel üks läbiv kommentaar nende kahe kommentaari tüübi kohta
asi (roll?), ei ole enam puhas keeleteadus, filosoofia Performatiivid: Behabitiivid soovin õnne... Eksersiivid määran... Verdiktiivid kuulutan... Ekspositiivid postuleerin, et... Ekspressiivid (tundeväljendused) Kõneaktid Otsesed Kaudsed Iroonia Metafoor Delfi Hermeneutika - filosoofiaharu, tõlgendamise kunst. Hermes ei toonid mitte ainult jumalate sõnumit, vaid ka seletas Hermeetiline (kunst, tekst, teadmine) Eksegeetika (välja juhatama) Nõelasilm kaamel saab läbi ainult kükitades, see oli jeruusalemmas, nüüd säilinud ainult 1 kohas (mingi lazareth vm?) Wilhelm Dilthey (1833-1911) Tema lõi suurel määral hermeneutika mingiasja.. metoloogika? Mdea Jagas: loodusteadused ja vaimuteadused Nendel on erinevad meetodid Vaimuteaduste meetod on arusaamine, mõistmine Hans- Georg Gadamer Tõe uurimiseks vaja leida adekvaatseid meetodeid Püüab leida tõde, mis ei sõltu meetoditest Teaduse ideaal on see
Termin hermenetuika on vähemalt 2000 aastat vana. See tuleb jumala himest Hermes (sõnumitooja Mercurius kaupmeeste, varaste, rändurite jne jumal). Ta on sõnumitooja nii Olümposel jumalalt jumalale kui ka toob jumalate sõnumeid inimestele. (tõlkimine = tõlgendamine). Samas tõlgendamine on alati lahtiseletamine ja lihtsustamine. Hemeneutika kuulus kunstide ja teadmiste valdkonda oskustöö, mida püüti õppida. Keskajal see termin unuse ja oli kasutusel teine kreekakeelne sõna eksegeetika. Kusjuures seda kasutati enamasti piibli ja teiste sakraaltekstide tõlgendamisel. Esimene probleem on pühakirja või jumalate teksti tõlgendamine/arusaamine. Jumalatega suheldi pidevalt ja nad saatsid oma sõnumi üsna keeruliste märkide abil. Friedrich Daniel Ernst Schleiermacher (1768-1834) Nüüdisaegse hermeneutika looja. Ta oli märkimisväärne Saksa filosoof. Ta oleks palju kuulsam, kui ta oleks elanud mõnel teisel ajal. Ta elas filosoofia kuldajastul Saksamaal. Ta oli
Piibel soodustas lugemis- ja kirjaoskuse teket-levikut. Piibel lõi uue kultuurimäludimensiooni. Piibel on arhetüüpsete süžeede, motiivide, tegelaste, olukordade väärtushoiakute kogum ning tänu piibli kõrgele tiraažinumbrile sai selle sisu levida. Piibel iseseisvustas kirjutamise ja lugemise, nii et soodustati interpretatsioonilist mitmekesisust (rohkelt vaatepunkte). Piibel kui religiooni ratsionaliseerimise algus, pärast mida oli vaja piiblit seletada (= eksegeetika, millest hiljem tekkis hermeneutika). Eestlased ühendati piibli kaudu üheks keelekollektiiviks. Piibel oli sotsiaalne sidustuja – muutus koolikirjanduse osaks ja seejärel eestlate hariduse osaks. Piiblilugude tõlgendamine võimaldas lugejatel kanda oma elu üle lugude taustale ja võrrelda oma elu piiblimütoloogiaga. Piibli kooli- ja kantslitõlgendused jätkusid rahva enda dialoogiga teose üle, et aidata kristlikku eetikat juurduda.
annaabi.ee 
