mitterutiinseid ülesandeid); · teada saada, milline on gümnaasiumilõpetajate matemaatikaalane ettevalmistus õpingute jätkamiseks järgmisel haridusastmel. Eksami vorm Matemaatika riigieksami põhieksam on kahes variandis ja lisaeksam on ühes variandis. Matemaatika riigieksam (ja ka lisaeksam) on kaheosaline kirjalik eksam 1. osa kestus on 120 minutit ja 2. osa kestus on 150 minutit. Kahe eksamiosa vahel on 45 minutiline vaheaeg. Käesoleva õppeaasta matemaatika riigieksam toimub 4. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksaminandidele, kes mõjuvatel põhjustel põhieksamil osaleda ei saa, korraldatakse lisaeksam 17. mail 2010.a, algusega kell 10.00. Eksami 1. osa ülesannetega kontrollitakse gümnaasiumi ainekursuste põhiteadmiste ja -oskuste omandatust ning oskust neid teadmisi ja oskusi rakendada elulistes situatsioonides. Eksami 2
02.2014 TÖÖKORRALDUS Eksam (50% mikroökonoomika, 50% makroökonoomika); Semestri jooksul 4 kontrolltööd: 2 mikroökonoomikas; 2 makroökonoomikas; Eksamieeldus: kõigi kontrolltööde tulemus 51%; Eritingimused: mõlema mikroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada mikroökonoomika punktid eksamile ette; mõlema makroökonoomika kontrolltöö tulemus 81% annab võimaluse saada makroökonoomika punktid eksamile ette; eksamiosa vabastuse saamiseks peab eksamieeldus olema täidetud; Kontrolltöid saab sooritada üks kord. TÖÖKORRALDUS Mikroökonoomika kontrolltööd: 1. kontrolltöö: 5. nädal (3. märts); 2. kontrolltöö: 8. nädal (24. märts). Mikroökonoomika kõnetunnid: T 15:00-17:00 ruum: III-B-305 [email protected] 2 3.02.2014
Õppeaines, millel on üle 60 registreerunu, toimub valiku tegemine hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tühistamine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist. 99. Kui eksam koosneb mitmest osast, millest ühe osa positiivne läbimine on järgmise osa sooritama pääsemise tingimuseks, tuleb eksam korraldada nii, et eelneva eksamiosa korduseksam toimuks enne järgmise eksamiosa algust. 100. Kui ainekavas on ette nähtud, et eksam sooritatakse rühmatööna, siis määrab õppejõud rühmale ühe eksamiaja. 101. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud. VÕTA-ga arvestatud õppeaine eksamit ei saa uuesti sooritada. 102. Eksami negatiivsele tulemusele sooritamine või eksamile mitteilmumine ühes
registreerunu, toimub valiku tegemine hiljemalt kolm päeva enne esimese eksami toimumist. Kui üliõpilane soovib teha korduseksamit, on korduseksamile registreerumine kohustuslik. Korduseksamile registreerumine ja registreeringu tühistamine lõpeb üks päev enne korduseksami toimumist. 99. Kui eksam koosneb mitmest osast, millest ühe osa positiivne läbimine on järgmise osa sooritama pääsemise tingimuseks, tuleb eksam korraldada nii, et eelneva eksamiosa korduseksam toimuks enne järgmise eksamiosa algust. 100. Kui ainekavas on ette nähtud, et eksam sooritatakse rühmatööna, siis määrab õppejõud rühmale ühe eksamiaja. 101. Positiivsele tulemusele sooritatud eksami või kaitsmise kordussooritus hinde parandamise eesmärgil ei ole lubatud. VÕTA-ga arvestatud õppeaine eksamit ei saa uuesti sooritada. 102. Eksami negatiivsele tulemusele sooritamine või eksamile mitteilmumine ühes
Ma liikusin koridori mööda edasi, mis läks minust veel rohkem paremale kui majaplaan. See koridor või selline vahetunnel oli küllaltki lühike, sealt edasi tuli vist mingi ooteruum või mingi selline koht, edasi läksin üle selle "ooteruumi" ja sealt läks edasi trepp üles ja sealt vasakule pöörates ripub üleval silt: "Arvutisaal eksamiteks". Ma astusin arvutisaali sisse. Vaatasin oma mappi ja leidsin arvuti numbri, mille taga ma pidin esimest eksamiosa tegema. Seal seisis, et ma pean minema arvutisse nr 7. Vaatasin arvutite kohal rippuvaid numbreid ja lõpuks märkasin arvutit nr. 7. Ma läksin ruttu selle arvuti juurde ja istusin toolile, mis selle arvuti juures oli. "Esimene eksamiosa koosneb 60 riidetükist arvutis, millest te peate välja lõikama väga erilise piduliku kostüümi või kleidi. Arvuti ekraanil paremal pool on riba riidetükkidega ja vasakul pool on riba vormide, kääride, kriitide, kustutusvahendite ja muude tööks
EKSAMIOSA Õppimise olemus. Õppimine on prots. kus kogemuste vahendusel kujunevad suhteliselt püsivad muutused tegevusvõimes. Õppimise kogemuslikuks baasiks on vahetu kontakt välismaailmaga, kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Ajendid, allikad. Teooria liigid. Tahtlik õppur püüab teadlikult omandada uut inform. Tahtmatu teadvustamata protsess (valdav osa teadmisi omandatakse nii). Allikad inim. sisemine aktiivsus ( huvi ümbr. maailma vastu)
annaabi.ee 
