vanem tütar Marija Hartung (18321919). Tolstoi oli Marijaga kohtunud lõunalauas ka isiklikult.Enamik vene kriitikuid peab raamatut kõrgkihi elu ja armusuhete lahkamiseks. Fjodor Dostojevski nimetab oma "Kirjaniku päevikus" teost aga tõeliseks kunstiteoseks.Ajakirja Time 2007. aasta jaanuarinumber nimetab "Anna Kareninat" kõigi aegade suurimaks raamatuks."Anna Karenina" põhjal on tehtud hulgaliselt filme. Ühed kuulsaimad on 1927. ja 1935. aasta ekraniseeringud, mille peaosalist Anna Kareninat mängib Greta Garbo. Tegelasi · Anna Arkadjevna Karenina · Aleksei Aleksandrovits Karenin · Aleksei Kirillovits Vronski · Konstantin Dmitrõts Levin · Ekaterina Aleksandrovna Stserbatskaja, Kitty · Stepan Arkadjits Oblonski, Stiiva · Darja Aleksandrovna Oblonskaja, Dolly · Sergei Aleksõts Karenin, Serjoza · Nikolai Dmitõts Levin · Sergei Ivanovits Koznõtsev
Kirjandus ja kaasaja probleemid ehk koolivägivald, sotsiaalne ebaõigus, sotsiaalne apaatia. Nt Lionel Shriver „Me peame rääkima Kevinist“, José Saramago „Pimedus“ Kirjandus ja poliitika ehk raamatu kohutav (?) võim. Nt Salman Rushdie „Saatanlikud värsid“ Transgressiivne kirjandus ehk individualistlik, materialistlik ja patune lähenemine ühiskonnale. Nt. Bret Easton Ellis „Ameerika psühhopaat“ Sõna ja pilt ehk ekraniseeringud, koomiksite pealetulek, graafilised romaanid, superkangelased ja mangad Maagiline realism ehk kirjandus, mis hõlmab endas sürrealismi ja ulmelisust. Toimuvad maagilised ja ebatavalised juhtumised realistlikus keskkonnas Nt Ben Okri „Näljutatud tee“, Patrick Süskind „Parfüüm. Ühe mõrvari lugu.“, Haruki Murakami „Kafka meremees“ Ülesanne „Parfüüm. Ühe mõrvari lugu.“ 1
Kõige tähtsamate päevasündmuste jäädvustamine: sõjaväeparaadid, väliskülaliste visiidid Tallinna, diplomaatiliste volikirjade esitamine riigipeale. Ajastule iseloomulik: spordifilmide temaatika Tähtsamad filmid: "Filmikaameraga läbi Eesti" (operaator Rudolf Unt, rezissöör Oskar Villandi); "Kas tunned maad..." Theodor Luts 1931 Eesti Kultuurfilm 1931-1936 Eesti Kultuurfilm loodi 9. juunil 1931 haridustegelaste ettepanekul. Kodumaa loodus, tööstus, põllumajandus, kirjandusteoste ekraniseeringud. Konstantin Märska (1896-1951) operaator (filmiga seotud ka vend Theodor Märska) Hardi Viikman (1892-1972) harrastusoperaator. Eesti Kultuurfilm lõpetas tegevuse 5. märtsil 1936, 6. märtsil loodi uus sihtasutus. Eesti Kultuurfilm 1936-1940 Sihtasutuse esimees oli Riikliku Propagandatalituse üldosakonna juhataja Egdar Kigaste. Nüüdsest oli Eesti Kultuurfilm lülitatud EV ametlike propagandaorganite süsteemi. Juhtiv zanr päevakajalised sündmused (kultuur, sport).
scherzo): Muusikaline vorm Enamasti sonaadi või sümfoonia 3. osa Jaotub 3 osaks: scherzo trio scherzo ¾ taktimõõdus Kiires tempos, mängitakse elavalt ja rõõmsalt (allegro, vivace, presto) Võib olla nii kerge ja tantsuline kui ka jõuline ja rustikaalne Loob vahel õrna, vahel melanhoolse, vahel ka pahaendelise meeleolu Kirjandus ja muusika Doris Kareva: Skertso Kirjandus ja religioon (usulise sisuga tekstid) Kirjandus ja film (teoste ekraniseeringud) Kirjandus ja sport Kirjandus ja ... Positivism Auguste Comte (1798-1857), pr. filosoof 1830- 1842 Positiivse filosoofia kursus (6 osa) Kõik teadused piiritletakse ilmingute maailmaga. Ilming tõeliselt eksisteeriv objekt Ilmingut on võimalik objektiivselt tunnetada. Positivism ilmingu vastuvõtmine vastuvõtud ilmingute korrastamine teatud seaduste järgi, seaduspärade tunnetamine
Filmi direktor Felt ja mina olime ainukesed, kes üritasid koosolekutel Tammetit kaitsta. Neuland võttis asja üle, kusjuures tal polnud üldse aega ette valmistada, ta mõtles näiteks kohapeal välja eestlastele etnograafiat. Stsenaariumis peituvaid võimalusi ei õnnestunud välja mängida. Palju sa üldse stsenaariume ja näidendeid oled kirjutanud ja paljusid sa neist õnnestunuks pead? Oeh, seda on kole raske öelda. On veel ekraniseeringud, näiteks "Libahunt" VGIKi jaoks. Originaalstsenaariumi ja ekraniseeringu vahe on üsna oluline, ekraniseeringut ei saa päris oma teoseks lugeda. Mul on mitu üsna huvitavat lühifilmide stsenaariumi, millest pole asja saanud. Inimene ei hakanud ju meie kultuuriruumis päris tühja koha peale stsenaariumi kirjutama, igatahes mitmed asjad on seisma ka jäänud. "Tallinnfilmis" toimetajana ei tahtnud ma põhimõtteliselt omi asju pakkuda.
Tolkieni “Sõrmuste Isanda” triloogiat ja “Silmarillionit”, aga ka T. Pratchetti “Härrasrahvast” ja J.M. Barrie “Peeter Paani”, kirjanikest leidsid märkimist veel Poul Anderson, C.S. Lewis jt) ning ära märgiti ka populaarteaduslikku teost “Varjatud maailma looduslugu: valik toimikuid Londoni Krüptozooloogia Ühingu arhiivist”. Filmidest olid haldjate kujutluse vahendajatena tõhusamad Peter Jacksoni “Sõrmuste Isanda” (“Lord of the Rings” 2001-2003) triloogia ekraniseeringud (vt Lisa 4.1.) ning tõestisündinud lool põhinev film “Päevapildid haldjatest” (selle loo põhjal on 1997. aastal vändatud kaks filmi: “Photographing Fairies” Suurbritannias ja “Fairy Tale: A True Story” USA-s, jääb selgusetuks, kumba neist mõeldud on). Multifilmidest mainiti Walt Disney Pictures’i ja Warner Bros. Studios’i versioone erinevatest muinasjuttudest (vt Lisa 4.2.). Muudest allikatest on huvipakkuvamad ehk fantaasial põhinevad rollimängud, mis on Eestisse
annaabi.ee 
