Ekraniseeringu tutvustus: ,,Videvik" Peaosas mängib Isabella Swan, kes on alati olnud eriline ning eelistab olla omapead. Bella kolib päikeselisest Phoenixist süngesse Forksi linnakesse isa juurde. Forksi keskkoolis kohtub ta huvitava ning köitva noormehega, kelle nimi on Edward Cullen. Edward on heleda nahaga, peaaegu et lumivalge, lummava hääle ja ülivõimsate võimetega noorhärra. Bella tundis tema vastu huvi alates sellest hetkest, kui ta teda esimest korda nägi. Bella teadis, et Edwardil on tema eest midagi varjata ning ta võttis nõuks tõde välja uurida, kuid õige pea nad olid teineteisesse kõrvuni armunud. Edward suudab peatada kiiresti liikuva auto, ta suudab joosta ülikiiresti kõigi ja kõikide eest ning ta ei vanane. Edward on vampiir, kes on surematu, kuid erinevalt teistest vampiiridest ta ei joo inimverd ja tal puuduvad kihvad. Tal on raske olla Bella läheduses, kuna ta januneb tema vere järele nin...
Dorian Gray raamat versus film Martin Toode Film, mis on Oscar Wilde'i teose põhjal "Dorian Gray portree", 2009. aastal valminud teos. Film on raamatust erinev, kuid see võib-olla kuna on tahetud teha lugu tänapäevasemaks. Dorian ise erinev mõnevõrra raamatust, kuid siiski järgib Wilde'i loodud sisu ja edastab sõnumit. Ekraniseeringu puhul on muudetud teose tegelaste käitumist, näiteks raamatus lõppes Sibyl Vane'i ja Doriani suhe, sest Dorian ei pidanud Sibyl'i näitlemist enam armastusväärseks, ta isegi nimetas ta näitlemist kohutavaks pärast seda, kui Dorian kutsus oma sõbrad teda vaatama ja Sibyl ei näidelnud hästi, kuid filmis rikkus Dorian suhte ise ära, hakates Lord Henry seltsimeheks. Dorian nautis elu pahede katsetamist, mille hulka kuulusid orgiad ja mõnuained, selline tegevus sai
Oscar Wilde'i teose põhjal ,,Dorian Gray portree" 2009. aastal valminud linateos ,,Dorian Gray" erineb mõnevõrra raamatust, kuid järgib siiski Wilde'i loodud sisuliini ja edastab sõnumit. Ekraniseeringu puhul on muudetud teose tegelaste käitumist, näiteks raamatus lõppes Sibyl Vane'i ja Dorian Gray armulugu kuna Dorian ei pidanud Sibyl'i näitlemist enam siiraks, armastusväärseks, ta kogunisti nimetas seda kohutavaks, kuid filmis rikkus Dorian suhte ise ära, hakates Lord Henry seltsimeheks. Dorian nautis elu pahede katsetamist, mille hulka kuulusid orgiad ja mõnuained, nii väga, et see sai saatuslikuks noorte suhtele. Kuid raamatu ja filmi puhul
Need ilusad valed, mis Nipernaadi neiude juures välja mõtles, olid mõnes mõttes inetud.Kõik need tüdrukud olid tavalised tüdrukud ja Nipernaadi lubas neile kõike ilusat ja suurt.Aga kui Nipernaadi lahkus, siis kukkusid need õhulossid kokku, tüdrukud olid murtud ja haavatud.Põhimõtteliselt poleks pidanud Nipernaadi selliseid valesi välja mõtlema.Õnnelikuks oleks ta teinud neid siis, kui ta oleks olnud aus ja siiras, mitte labane ja valelik.. 7.Nipernaadi teine lõpp. Antud ekraniseeringu järgi võis aru saada, et Nipernaadil ei olnud mingit tahtmist ühegagi nendest tüdrukutest kokku jääda.Tema põhimõte oli teha tüdrukud õnnelikuks. Aga kui ta oleks pidanudki kellegiga neist kokku jääma mingiks ajaks, siis suve lõpus oleks naine teda otsima tulnud ja Nipernaadile aru pähe pannud, et kodu on kuskil mujal, kus ootavad teda lapsed.Kuid kui ta oleksgi kellegiga kokku jäänud, siis üsna tõenäoline on see, et Nipernaadi
esmatutvustus ning hilisem originaalteksti järellugemine võib teosest arusaamist, adumist ning sellest tulenevaid tõlgendusi oluliselt muuta. Pole välistatud, et see protsess võib olla ka tagurpidine ehk raamat oli loetud enne linateose vaatamist. Antud juhul oleks raamatu lugejal ja filmiteose vaatajal tegemist omamoodi kaksiktekstiga, kuid eks kirjasõna ja filmipildi võrdlemine on olnud pikemat aega paratamatus ja kirjasõna ekraniseeringu puhul saab väita, et lugemine ja vaatamine on lahutamatud mõisted. Võib-olla aitaks filmikeelde tõlkijaid see, kui nad originaalis kirjasõnas edastatud sündmusi ja tegelaskujusid ning nende karaktereid endale silme ette manaksid ehk prooviksid iseenda tarbeks visualiseerida teksti aegruumis ning me näemegi, et kirjandusteose originaali muutmine filmiks ei olegi võimatult kauged asjad. Kirjanduse ja filmi võrdlemises saabub tõsiselt huvitav hetk siis, kui ühest raamatust või
4.Miks on kirjandusteose vorm oluline? Vormi järgi jagatakse kirjandust nö kõrgematesse ja madalamatesse zanritesse. 5.Milliseid erinevaid võimalusi pakuvad kirjandusele erinevad meediumid? Näiteks laiendada või piirata oma levikut; muuta oma vormi (nt kirjalikust suuliseks) Internet annab võimaluse olla väga paljudele kättesaadav, samas saab luua kirjandust ainult piiratud hulgale inimestele. Reklaami abil saab tõsta raamatute ostetavust. Raamatu tekstile saab anda uue vormi ekraniseeringu või kuuldemängu näol. 6,Mille poolest erineb suuline tekst kirjalikust tekstist? Suuline tekst on autentne. See tähendab, et ta on ühel kujul olemas ühekordselt. Näide: kui vanaema jutustab lapselapsele muinasjuttu mitu korda, teeb ta seda ju iga kord veidi erinevalt: muudab hääli, mõningaid sõnu vms. Kirjalik tekst seevastu on küllaltki püsiv 7.Miks on võimalikud erinevad kirjanduse mõisted? Kirjandust on keeruline üheselt defineerida, kuna see on väga mitmekihiline
Neuland võttis asja üle, kusjuures tal polnud üldse aega ette valmistada, ta mõtles näiteks kohapeal välja eestlastele etnograafiat. Stsenaariumis peituvaid võimalusi ei õnnestunud välja mängida. Palju sa üldse stsenaariume ja näidendeid oled kirjutanud ja paljusid sa neist õnnestunuks pead? Oeh, seda on kole raske öelda. On veel ekraniseeringud, näiteks "Libahunt" VGIKi jaoks. Originaalstsenaariumi ja ekraniseeringu vahe on üsna oluline, ekraniseeringut ei saa päris oma teoseks lugeda. Mul on mitu üsna huvitavat lühifilmide stsenaariumi, millest pole asja saanud. Inimene ei hakanud ju meie kultuuriruumis päris tühja koha peale stsenaariumi kirjutama, igatahes mitmed asjad on seisma ka jäänud. "Tallinnfilmis" toimetajana ei tahtnud ma põhimõtteliselt omi asju pakkuda. Kuidas see töö seal stagnaaegses "Tallinnfilmis" käis? Kas toimetajal tuli palju
annaabi.ee 
