paiknevatele piludele. Tähistame tähega a valgust mitte läbi laskva joone laiuse ja tähega b pilu laiuse, siis suurust d=a+b nimetatakse võre konstandiks ehk kauguseks kahe naaberpilu vahel. Selleks, et tekitada korralik difraktsioonpilt, peab difraktsioonvõre ja ekraani vahele panema koondava läätse. Difraktsiooni korral on ülesandeks määrata, kas antud ekraani punktis tekkib minimum või maksimum. Naaberpilusid läbinud kiired peavad määratud ekraanipunkti jõudmiseks läbima erinevad teepikkused. Seda teepikkuste erinevust nimetatakse käiguvaheks s=dsin , kus on nurk määratud punkti suunduva kiire ja võre normaali vahel. Sõltuvalt sellest, kas antud punkti jõudmiseks on naaberpiludest lähtuvate valguslainete käiguvahe paarisarv poollainepikkuseid või paaritu arv poollainepikkuseid, tekkib antud punktis kas valgustatuse minimum või maksimum. Maksimumi tingimuse võib
Kui nüüd arvestada, et iga värvi puhul on võimalik määrata, kas ja kui palju selle värvifiltri koha pealt taustvalgus läbi paistab, siis on võimalik erinevate punase-rohelise-sinise kombinatsiooniga tekitada 16 miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024×768×3 ehk siis 2 359 296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024×768 punkti). Iga sellise punktikese ,,lülitamiseks" läheb vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistoreid, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid. Kui üks ekraanipunkt lakkab mingil põhjusel töötamast, siis tekib ekraanile nn ,,surnud punkt"
Kui nüüd arvestada, et iga värvi puhul on võimalik määrata, kas ja kui palju selle värvifiltri koha pealt taustvalgus läbi paistab, siis on võimalik erinevate punase-rohelise-sinise kombinatsiooniga tekitada 16 miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024×768×3 ehk siis 2 359 296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024×768 punkti). Iga sellise punktikese „lülitamiseks" läheb vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistoreid, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid. Kui üks ekraanipunkt lakkab mingil põhjusel töötamast, siis tekib ekraanile nn „surnud punkt"
tekitada 16 miljonit erinevat värvi (kuna need erinevat värvi punktid asuvad üksteisele nii lähedal, siis tajub inimsilm neid ühe värvina). Seega on ühes tänapäevases 15" LCD ekraanis minimaalselt 1024x768x3 ehk siis 2359296 ekraanipunkti (tõsi, inimsilm suudab tajuda 1024x768 punkti). Iga sellise punktikese ,,lülitamiseks" läheb meil vaja mingisugust digitaalset juhtseadet, TFT (Thin Film Transistor) tehnoloogia puhul koosneb ekraanipunktide juhtimissüsteem ühest suurest integraalskeemist, mis omakorda sisaldab tihti rohkem transistore, kui vanema põlvkonna arvutite protsessorid. Tulenevalt LCD ehitusest on LCD tööpõhimõte erinev CRT monitori omast
täidetud neooni ja kseooni seguga. Kambrikeste taga on elektroodid, mis võimaldavad kambrikesi ükshaaval adresseerida. Kambrikeste sees fosfor, mis on võimeline eraldama RGB valgust. Kui elektroodidele pinge anda, gaas ioniseeritakse ja see muutub plasmaks, eraldub UV kiirgus, mis ergastab fosfori elektronid, kui need elektronid naasevad norm. energiatasemele, eraldub nähtav valgus. Seisva kujutise korral põlevad ekraanipunkti väljad kinni, kulub palju energiat. III. Analoog ja digitaalinfo. Analoogliides(DAC, ADC) Info töötlemisel on eelised digitaalsel infol, kuid maailmas on hulk infot analoogsel kujul, seega on arvutil vaja analoog-digitaalmuundureid ja digitaal- analoogmuundureid. ADC- Analoogväärtusi on lõpmatu hulk. Füüsiline infokandja võib võtta ükskõik millise väärtuse ükskõik millisel ajahetkel, suvalise lubatud rajaväärtuste vahel.
tavaekraaniga suhtega 4:3, ekraani suurust iseloomustatakse ekraani diagonaali mõõduga tollides. Tänapäeval kasutatav ekraani suhe on enamasti 16:9, mis võimaldab vaadata monitori ekraanilt mugavalt ka filme. Resolutsioon - pikslite arv ridades ja veergudes näitab kui palju infot on võimalik ekraanile kuvada, näiteks 1920x1080 Reageerimisaeg [ms] ehk aeg, mis kulub muutunud ekraanipunkti muutmiseks monitoril Heledus [cd/m2] näitab monitori maksimaalset heledust Kontrast väljendab monitori musta ja valge värvi suhet Vaatenurk ehk kui suure nurga ulatuses on Joonis 1-4. LCD monitor (Allikas: Learning pilt selgesti jälgitav (eraldi horisontaal- ja Materials for Information Technology vertikaalsuunale)
poole, kuna elektronile mõjub jõud. Elektronide hälvitus nurk on seda suurem, mida tugevam on helvitusplaatide vaheline elektriväli (mida suurem on hälvitav pinge) ja mida pikem elektronide plaatide vahel viibimise kestvus. Selleks, et saada suuremat tundlikust pikendatakse plaatide vaheline viibimise kestvus sel teel, et tehakse hälvitusplaadid murtud kujuga(joonis 3.1). Selleks, et viia elektronkiirt ükskõik millisesse ekraanipunkti on vaja anda kiirele kaks ristisuunalist liikumist. Seepärast on elektrostaatilise hälvitussüsteemi korral kasutusel kaks teiniteisega risti asuvat hälvitusplaatide paari, millest üks paar annab elektronkiirele horisontaalse liikumise teine, aga vertikaalse liikumise. Elektrostaatilise hälvitus süsteemi eeliseks on väike inerts, mis lubab teda kasutada ka väga suure sagedusega signaalide uurimisel. Puuduseks on, aga väike võimalik hälvitusnurk (<30°). Kasutatakse
sinna võimalikke käske juurde pakkuma hakata. Ehk siis kui esimese lõigu juurde sai kirjutatud style="" , siis sinna juurde tekkis valikmenüü päris mitmesuguste käskudega, millest saab hakata omale sobivaid kombineerima. Nagu aimata võib backgroundiga algavad käsud määravad tausta, borderiga jooned, color seab esiplaani värvi, font ja tekst teksti fondi, suuruse ja joondusega seotu. Määrasin näiteks kuulutuselõigule omadused, et kaugus vasakust servast on 20 pikslit (ekraanipunkti), tekst on suur (large) ning värv roheline.
Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!
Tulemust näeb pildil: Valmisnäidete kasutamine Edasi on juba proovimise ja katsetamise asi. Hulga ilusaid näiteid leiab veebiõpetuste lehelt w3schools.com aadressilt http://www.w3schools.com/css/css_examples.asp. Tuleb vaid omalevõimalikke käske juurde pakkuma hakata. Ehk siis kui esimese lõigu juurde sai kirjutatud style="" , siis sinna juurde tekkis valikmenüü päris mitmesuguste käskudega, millest saab hakata omale sobivaid kombineerima. Nagu aimata võib backgroundiga algavad käsud määravad tausta, borderiga jooned, color seab esiplaani värvi, font ja tekst teksti fondi, suuruse ja joondusega seotu. Määrasin näiteks kuulutuselõigule omadused, et kaugus vasakust servast on 20 pikslit (ekraanipunkti), tekst on suur (large) ning värv roheline.
Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!
Tulemust näeb pildil: Valmisnäidete kasutamine Edasi on juba proovimise ja katsetamise asi. Hulga ilusaid näiteid leiab veebiõpetuste lehelt w3schools.com aadressilt http://www.w3schools.com/css/css_examples.asp. Tuleb vaid omale sobiv
annaabi.ee 
