funet.fi faili README. Laadimise parametrid: · kiirus 212.8KBps · laadimiseks kulunud aeg 0.11s · faili suurus 22.976KB 4.2.5 Failide pakkimine Proovisin erinevaid failide pakkimise võimalusi, programmi tar Linuxi keskkonnas, programmi WinZip MS Windowsi keskkonnas ning programmi Arj MS DOS keskkonnas. Tulemused olid pisut eklektilised: näib, et (vähemalt väikeste failisuuruste juures) erineb pakkimise kiirus suhteliselt vähe (sõltudes eelkõige protsessori võimekusest). Liiatigi teeb WinZip'i aeglasemaks graafline kasutajaliides. Kokkusurumise efektiivsus sõltub suhteliselt palju pakitava faili iseloomust. Leian, et pakkijate efektiivsuse järgi ritta panemisel oleks kõige selgem eristada neid pakutavate listaeenuste (faili lõikamine mitmeks ettenähtud suurusega tükiks jne) järgi. 4.2
läheb vaja väga vähe tehnilisi teadmisi, kuna iga blogisüsteem on juba valmis ehitatud ja disainitud. Mis on veel puudu, on ainult sisu. Blogide erinevatest kasutusvõimalustest rääkides on sobilik välja tuua ka Beers'i (2006) seisukoht, kes ütleb, et blogi on elektrooniline märkmik, mida peab ja uuendab üks või rohkem inimesi. Kuigi blogid võivad tihti olla näiteks uudiste allikaks, siis samas võivad nad olla ka lihtsalt kellegi isiklikud eklektilised päevikud, mis kirjeldavad nende puhkusereise, lemmikloomade käitumist ja lemmikraamatuid. Nad võivad ka edasi anda blogija enda kogemusi ja püüdlusi, näiteks tehnilisi nõuandeid või tarbimissoovitusi. Blogid võivad erineda üksteisest ka avatuse poolest. Nii on Subrahmanyam ja Greenfield (2008) blogisid iseloomustanud kui veebilehekülgi, kus sissekanded on enamasti pööratud kronoloogilises
tänapäeva mõistes materialismile ja empirismile. Aristotelese meetod lõi eeldused hilisema teadusliku meetodi tekkele. Ka Aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge, kuid nendest on säilinud üksnes katkendid. Aristotelese teosed, mida tänapäeval tuntakse, on traktaadivormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad mõeldud avaldamiseks. Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni jõudnud päris algsel kujul. Seetõttu kipuvad nad olema eklektilised, kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad. Aristotelese tähtsamate teoste seas on Füüsika, Metafüüsika, Nikomachose eetika, Poliitika, De Anima (Hingest), Poeetika, Kategooriad, De Interpretatione, Esimene analüütika ja Teine analüütika. Filosoofia (kreeka sõnast , mille ligikaudne tähendus on 'tarkusearmastus') defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid fundamentaalseid küsimusi
Ka Aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge, kuid nendest on säilinud üksnes katkendid. Aristotelese teosed, mida tänapäeval tuntakse, on traktaadivormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad mõeldud avaldamiseks. Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni jõudnud päris algsel 3 kujul. Seetõttu kipuvad nad olema eklektilised, kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse mitmele uuele teadusharule nagu psüholoogia, bioloogia, ideeõpetus. Keskajal usuti, et Aristotelese kirjutistes on kirjas peaaegu kogu tõde, mida inimkonnal tarvis läheb. Ta on kirjutanud üle 400 teose. Mõtlemise vorme uurides rajas ta formaalse loogika, mis oli ainus formaalloogiline õpetus 19.saj. keskpaigani
tänapäeva mõistes materialismile ja empirismile. Aristotelese meetod lõi eeldused hilisema teadusliku meetodi tekkele. Ka Aristoteles kirjutas algusaastatel dialooge, kuid nendest on säilinud üksnes katkendid. Aristotelese teosed, mida tänapäeval tuntakse, on traktaadivormis ning suuremalt jaolt ei olnud nad mõeldud avaldamiseks. Tõenäoliselt oli tegemist loengukonspektidega ning peaaegu kindlasti ei ole nad meieni jõudnud päris algsel kujul. Seetõttu kipuvad nad olema eklektilised, kokkusurutud esituslaadiga ja raskesti loetavad. Aristotelese tähtsamate teoste seas on Füüsika, Metafüüsika, Nikomachose eetika, Poliitika, De Anima (Hingest), Poeetika, Kategooriad, De Interpretatione, Esimene analüütika ja Teine analüütika. http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles Elulugu Aristoteles sündis Makedoonias Chalkidike poolsaarel Stageiras 384 eKr. Tema isa Nikomachos oli Makedoonia kuninga Amyntase õukonnaarst. On alust arvata, et
tähendab, et Marcus Aurelius tahab muuta Roomat rahuriigiks, tahab elada rahus oma naabritega, ei taha vallutada uusi alasid, teiselt poolt ei taha, et keegi teine võtaks Rooma impeeriumist maid. Marcus Aurelius tahtis, et Rooma impeeriumi piirid jääksid paika. Stoitsisimis väljendus selline mõte ,,Naeruväärne on see inimene, kes imestab millegi üle, mis elus sünnib". Konsul Marcus Tullius Cicero [kikero] (106-43 eKr)- tema vaated eklektilised, mõned vaated skeptikute omad, kuid mõned ka stoitsistlikud. Oli antiikaja väljapaistvaim kõnemees ehk oraator. Kirjutas teose ,,De oratore" (kõnemehest), mis oli käsiraamatuks heaks oraatoriks saajale. Säilinud 57 täielikku Cicero kõnet, nt ,,Süüdistuskõne Catelina vastu"- Catelina tahtis võimu haarata ühiskonna põhjakihi lumpeni (hauakaevajate jne) abil, oli suur kõrtsikakleja. Cicero terminid: CV
Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID. Linnapargid 1800 kuni tänapäevani, Euroopas ja USAs - Olmsted. MODERNISM MAASTIKUARHITEKTUURIS: Funktsionalism ja modernism Saksamaa, Põhjamaad; Prantsusmaa; Gaudi & Barcelona. Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a SISSEJUHATUS Põhiline osa käesolevast loengukursusest on pühendatud maastikuarhitektuuri üldajaloole, selle peamiste moevoolude ja põhisuundade vaatlusele. Allikmaterjalina on kasutatud algselt Kristiina
annaabi.ee 
