KAARDIVÄEKINDRALSTAABI POLKOVNIKU NING TSIVIILHIERARHIA NELJANDA ASTME - TÕESLISE RIIGINÕUNIKU TIITLINI. 1864.-1865. AASTANI OLI TA SAAREMAA RÜÜTLEKONNA MAAMARSSAL. OTI MÕISA HÄÄRBERI VANIM, VÕLVITUD KELDRILE TOETUV OSA ON EHITATUD ARVATAVASTI JUBA 18. SAJANDI ESIMESEL POOLEL PÄRAST PÕHJASÕDA.. HILJEM LAIENDATI HOONET MÕLEMAST KÜLJEST PEENEILE ÜMARSAMBAILE TOETUVATE RÕDUDEGA. PRAEGUSE VEIDI EKLEKTILISE ILMEGA, KUID ESINDUSLIKU , HISTORITSEERIVA JÄRELKLASSITSISTLIKU LAADI OMANDAS PEAHOONE MÖÖDUNUD SAJANDI KESKPAIKU, KUI SENI ÜHEKORRUSELISELE HOONELE LISATI PARAADLIK KAHEKORRUSELINE KESKRISALIIT . O TI MÕIS AASTAL 1930 1919. AASTAL EESTI ASUTAVA KOGU POOLT VASTU VÕETUD MAASEADUSE ALUSEL MÕISAD VÕÕRANDATI NENDE SENISTELT
,,Odakandja", Myroni ,,Kettaheitja". 6. hellenism 4saj e.m.a Arhitektuuris domineerisid joonia ja eriti korintose stiil. Tekkisid ka mitmesugused stiilide segud nt komposiitkapiteel. Ehitised sageli kolossaalsete mõõtmetega. Plastikas hakati peatähelepanu pöörama inimlikele kirgedele, inimeste võitlusele iseenda ja teistega ning ka kannatuste ja piinade kujutamisele. ,,Samothrake Nike," Epidaurose teater 7. rooma 41saj e.m.a See aeg oli rooma kujutav kunst eklektilise iseloomuga matkiti kreeka meistreid. 21 saj hakkas kujunema uus roomapärane laad. Arhitektuuri arengule said määravaks ehitustehnilised uuendused, eriti lubjamördi laiaulatuslik kasutuselevõtt. Valitsevaks muutusid kaared, võlvid ja kuplid. Roomlaste skulptuurikunstis domineerisid esialgu kreeka meistrid. Sageli kopeeriti neid. Siiski arendasid roomlased kolmes lõigus hellenistlikke traditsioone tunduval määral edasi, nimelt portreeskulptuuris, ajaloolistel
Tiepolo tööde peamisteks voorusteks on värskus ja elulisus. Tema vägevates laemaalides, näiteks Gesuati kirikus, võlub suur avaruse, vabaduse ning lõpmatuse tunne ja valgusküllus; täiesti on kadunud vanemate meistrite, näiteks Pozzo raskepärane teatraalsus. Caraccid ja kogu Bologna koolkond esindavad itaalia barokk-maalikunstis alalhoidlikku suunda, mis mineviku traditsioone täielikult ei hülga. Ühel ajal selle akadeemilise eklektilise vooluga arenes teine, naturalistlik suund, milles barokk- kunsti iseärasused äärmuseni välja arenevad. Suuna tähtsus on ka selles, et ta vabastab kunsti täielikult minevikukunsti kummardamisest ja viib isiklik-individuaalse käsitlusviisi suure hoolimatusega võidule. Kokkuvõte Vastureformatsiooni vaimust sajandil alguse saanud barokkkunst väljendab endas rahutust, liikuvust, vormide mitmekesisust ja kontrastsust. Stiil sai alguse 17-
leidnud olles väga tugevalt mõjutatud teistest kultuuridest. Siiski ei saa roomlaste panust alahinnata. Vabariigi ajastul loodi teistele kultuuridele tuginedes üsna kindel alusbaas soodustamaks edasist arengut ja iseloomulike joonte/suundade teket kujutavas kunstis. Rooma, kui etruskide ja kreeklaste laps, ühendas nende mõjuvõimsate kultuuride parimad omadused kasutades roomalikku ratsionaalsust ja militaristlikku täpsust, luues sellega algselt küll väga eklektilise ja ebastabiilse kunstikeskkonna, kuid hiljem nautimisväärse kunstide sümbioosi, mille suursugusus kajab minevikust veel praegugi tänapäeva. 13
stoitsismiga. Rooma kujunes juba vabariigi lõpul üheks stoitsismi leviku peakeskuseks. Stoikud moodustasid koolkonna, mille rajajaks oli Vana-Kreeka filosoof Zenon Kitionist (umbes 336 264 e.m.a). Stoikute koolkond teeb oma ligi viiesaja-aastalise kestvuse vältel läbi kolm üksteisest eralduvat perioodi. Koolkonna vanem ajajärk, vanem stoiklus, kannab klassikalist ilmet ja on suhteliselt sõltumatu teistest filosoofilistest vooludest. Sellele järgnev keskmine stoiklus on juba eklektilise iseloomuga ja mõjutatud enim platonismist. Noorem stoiklus kuulub Rooma keisririigi ajastusse ning on täiesti eklektilist laadi ning tegeleb peamiselt eetilis- religioosse küsimustikuga. Tuntumatest Rooma stoitsismi esindajatest nimetagem Seneca't (4 e.m.a 65 m.a.j.), Epiktetos't (u 50130) ja Marcus Aurelius't (121180). Kõnekeeles on kasutusel sõna stoiline, mis tähendab - eluraskustes vankumatu, kindlameelne
WILLIAM BLAKE (1757-1827) Inglise luuletaja, kunstnik, filosoof ja teoloog, kes kogu oma loominguga püüdis tõestada, et kujutlusvõime ehk loovus on olulisem, kui kogemusli maailmapilt. Inimene on Blake'i nägemuses igavikuline loov vaim. ,,Kujutlusvõime" ehk loovus on inimese jumaliku olemuse väljendusviis. Blake oli ekstsentrik, üksiklane, visionäär, radikaal, individualist, äärmuslik isegi romantikute hulgas. Tema eluajal ei hoolinud praktiliselt keegi tema töödest. Blake lõi eklektilise, ent äärmiselt põneva uue, isikupärase, ebamaiselt üleva ja raskesti arusaadava mütoloogia, mis oli täielikus vastuolus 18. sajandi teise poole külma mõistusepärasusega. Loodud mõttemaailmale toetus ta nii oma filosoofilises, kirjanduslikus kui ka kujutava kunsti loomingus. Blake suhtus põlgusega ametlikesse kunstiinstitutsioonidesse. 1772-1779 õppis ta J. Basire käe all vasegraveerimist. Kaks aastat pärast õpingute algust saatis Basire Blake'i Westminster
Kui ollakse sunnitud tegutsema, siis piisab tõenäosuse, tavade ja harjumuste järgimisest. Sellise otsustustest hoidumise (epoche) ihaldusväärne eesmärk on apaatia ja ataraksia. Seega kummutasid skeptikud põhimõtteliselt Sokratese ajast alates üldiselt tunnustatud väite, et ülima hüve ja vooruse saavutamise eeltingimus on tunnetus. Peale eespool mainitud filosoofiakoolkondade, mis kõik mõneti arenesid, ja ka eklektilise filosoofia, mille esindajaiks võib pidada muu seas Cicerot ja Plutarchost, tegutsesid ikka veel Platoni akadeemia ja peripateetikute kool. Hilisantiikaja filosoofia - Antiikaja lõpu filosoofiat iseloomustab üha tugevnev usundilisus. Maisusele seljapööramist soodustas Rooma riigi langus. Klasse, ühiskonnaakihte ja rahvaid haaranud kindlusetus- ning väljapääsmatustunne. Ka stoikute, küünikute, Aristotelese, skeptikute ja eklektikute õpetusse sugenes usun-
ekspressionistlike mõjudega Johanson oli esimene lamedakatuseliste ja ebasümmeetriliste mahtudega hoonete ehitaja, sellest arenes välja funktsionalism. Olev Siinmaa on peamiselt Pärnuga seotud arhitekt, on projekteerinud terve rea eramuid Pärnus ning Pärnu rannahoone. Edgar Johan Kuusik oli funktsionalismi levitaja nii loomingus kui ka trükisõnas, esindustraditsioonilise kunsti näiteks Tallinna Kunstihoone koos Saansiga. Alar Kotli tegi presidendi kantseleihoone Kadriorgu. Eklektilise arhitektuuri näiteks ohvitseride kasiino, autor Kuusik. Sammasarhitektuuri näide Kaitseliidu maja Tartus, Kotli ja Lokk olid autorid. Tartuga on kõige lähemalt seotud Arnold Matteuse nimi rohkem kui poole sajandi jooksul. Ta õppis arhitektiks Saksamaa, 20ndate II poolest oli tegev Tartus, pikka aega Tartu peaarhitekt nii enne kui ka pärast sõda. I ms järel hakati Tartus välja ehitama Tamme linnaosa
Kusaani impeeriumi südamikus asuv Gandhara regioon oli koduks multietnilisele ühiskonnale, mis oli tolerantne erinevate religioonide suhtes. Ta paikneb strateegiliselt heas kohas ja seetõttu on teda sajandite jookul mitu korda võõrvägede poolt vallutatud Maurjad, Aleksander Suur (327-325 eKr), selle indo-kreeka järglased (III-II saj eKr) ning sküüdid ja partialased (II-I saj eKr). See segu rahvustest ja kultuuridest lõi Kusaani perioodil eklektilise kultuuri, mis väljendus elavalt ka selleaegses kujutavas kunstis. Alguses olid peamised teemad pärit Kreeka ja Rooma mütoloogiatest, kuid hiljem hakkas järjest enam domineerima budistlik väljendus. Gandhara ongi kõige idapoolseim punkt, kus on veel nii tugevasti tunda hellenistliku kultuuri mõju. Peamised leiukohad on Bamijan, Hadda, Dselalabad (nüüdses Afganistaanis) ja Pesawar ja Taxila (Pakistan); artefaktideks on stuupad, kloostrid, tsaitjad ja rikkalik plastika.
annaabi.ee 
