aatomid. Kogu maailma teke on juhuslik. Seetõttu võib universum ootamatult kaduda. Surm on midagi ootamatut ja juhuslikku ja seda ei tohi karta. Skeptikud nende hulka kuulusid Pyrron ja Timon. Vastavalt 3. saj eKr tegutsenud mehed. Skeptikud väidavad, et kõik olemasolev ei ole selline nagu näib. Kõigis ja kõiges tuleb kahelda, Miski ei ole tõeline. Ka maailma eksistents üldse on kaheldav. Nad eitasid kõikki oma eelkäijaid filosoofe. Parem on mitte osaleda ühiskonna elus. Eklektikud tähtsaim esindaja on Cicero (1. saj eKr). Eklektikutel endil mingeid uusi ideid polnud. Nad valisid välja endale meeldivad teooriad teiste filosoofide tööst. Nad lihtsustasid neid filosoofilisi tekste, et need oleksid arusaadavad ka lihtini.
eesti kirjandusuurimise ajaloole ja modernistlikule kirjandusuurimisele: positivistid, vaimuloolased ja uuskriitikud. Eesti uurimises endas on minimaalselt üldteoreetilist mõtlemist ja seegi väljaspool eesti kirjandust (Lotman). Katseid luua mingit oma analüüsi- või tõlgendusmudelit on vähe. Üldiselt öeldes on eesti kirjandusteadus olnud eeskätt eklektiline empiiriline uurimine. Sealjuures on osa uurijaid teadlikud eklektikud, kes tahavad kasutada korraga mitut lähenemist. Eesti kirjandusuurimise võime jagada lihtsuse mõttes nelja ajajärku. Esimese ajajärgu algus läheb kaugesse minevikku, alates juba Rootsi- aegse Tallinna gümnaasiumi ja Tartu ülikooli retoorikaprofessoritega. Selle esimene alaperiood on filologismi ja teine pigem romantismi aeg. 20. sajand algab eesti kirjandusuurimises positivistliku biografismi ja vooluloolise võrdleva kirjandusuurimise tulemisega. Selle perioodi esimene oluline
Skeptik on kahtleja, kes paneb tõelist tunnetust võimatuks. Ta ei soovi ennast sisuda ühegi arvamusega. Samas uuritakse kõiki võimalusi ja kaalutakse kõiki argumente. Lahendust ei leita. Skeptitsism on mõistetavv kui ajastuline nähtus. Filosoofia astub olukorda, kus ta sofistide ajal oli juba olnud. Antiiksele skeptitsimile on iseloomulik see et loogilised ja tunnetusteoreetilised kaalutlused ei ole neile eesmärgiks. (Skeptstsism toimub hingerahu pärast.) Eklektikud Tekib ajal kui rooma , kreeka ja orientaalne kultuur segunesid toimus ka filosoofiliste koolkondade segunemine. Eklektik väljavälija. Roomlased olid praktilise kallakuga. Aleksandria elektritsism : Aleksandria oli kujunenud idapoolse Vahemere ruumi keskus. Siin asus antiikmaailma parim raamatukogu. Siina arenesid kiirelt loodusteadused ja meditsiin.Siin segunesid kreeka ja orientaalne pärand , eriti heebrea kultuur. 2 esindajat : 1) M.T. Cicero on kuulsaim eklektik. 163-43 eKr
Ühiskond näitas väsimust ja ei tekkinud uusi ideid Tekkisid uued voolud: Skeptikud (vaatlev uuriv), kahtleja, sellised kes uurisid aga jätsid lõpliku otsuse vastu võtmata. Skeptitsism on filosoofiline suund mida iseloomustab kahtlus tõepäras tunnetuse võimalikkuses, tuntuimad skeptikud Pyrrhon, Timon Eklektism tuleb sõnast eklektika tähendab välja valima. Peamiseks eesmärgiks oli filosoofiliste üldteadmiste ja üldiselt tunnustatud tõdede populariseerimine. Eklektikud tegutsesid rohkem õpetajate ja popularisaatoritena, kui filosoofidena. Tänu neile on enamik filosoofilisest pärandist meieni jõudnud Tuntuim neist on roomlane Cicero kuulus rooma kõnemees Kerkib esile teema et filosoofia muutub ebareaalseks, inimesed vajasid lohutust, et nendes valitsev tühjus millegiga täidetakse, filosoofia hakkas tegelema rahu ja õnne küsimustega. Filosoofiasse religiooni sissetung.
aga tõusma. Hellenistid * Kui sinust midagi ei sõltu reaktsioonid: -) Epikuurlased: tähtis lõbutseda, elu nautida, pidu panna, iseendale elada ja olla sõpradega. -) Stoikud: tähtis olla ükskõikne, mitte kurjustad ega protestida saatuse vastu, jagada oma teadmisi sõpradega, leppida olukorraga ja olla sõpradega. -) Skeptikud: kõige tähtsam on säilitada hingerahu, mitte võtta seisukohti ja kahelda kõiges. -) Eklektikud: tähtis võtta tsitaate ja mõtteid siit-sealt ning lihtsalt kokku panna ja olemata originaalne. -) Uus platonism: religiooni filosoofia, mis püüab kõik Rooma riigis levinud religioossed mõtted kokku panna. Epikuurlased * Epikuros (341-270 eKr) sündinud Saamose saarel, Atheena kolonisti pojana. Kuna ta ei tahtnud muutuda ,,Makedoonlaste talla lakkujaks" (Aristotelese järgijad) ega ,,hulkuvateks koerteks" (Küünikud Sokratese hilisemad järgijad) lahkus ta Atheenast ning hakkas
asjades peidus. klassifitseerida. · Meeleline tunnetus ei anna meile kogu tõde. · Tema filosoofias asendub filosoofiline "imestumine" · Tõelise teadmise tunnuseks on üleüldisus ja paratamatus. tehnokraatliku praktilisusega. · Meelteandmed on teadmiste allikas ja loogika selle · EKLEKTIKUD struktuur. · Marcus Tullius Cicero (105 43 e.Kr.) · Psühholoogia · Philon ( 25 e.Kr. 50 p. Kr · Hing (psyche) elustab ja reguleerib organismi, ta on · ROOMA EKLEKTITSISM organismi entelehhia. · Ajal, mil rooma, kreeka ja orientaalne kultuur segunesid