· Haigestuvad sagedamini naised Reuma on streptokokkallergiline haigus, mis võib kahjustada südant, liigeseid, KNSi, nahka ja nahaalust kudet · Ühised sümptomid · Erisused · Valu: peavalu, valu liigestes · Reuma tekitajaks on streptokokk · Põletiku tunnused suurtes liigestes: turse, · Reuma haarab kogu südant kuumamine EKGs pikenenud PR aeg Halb enesetunne: väsimus, nõrkus · · · Reuma väljendub: südamepõletik, polüartriit, · Häiritud liikumine tantstõbi · Subfebriilne palavik Reuma algab pärast tonsilliiti CRV tõus · · · Higistamine
kopsukoe vereringes suureneb tekkinud paismaks. ravi resektsioon; vastupanu parema Esineb tahhükardia Füüsilise -äärmuslik liigne vatsakese ees parema ja ka rütmihäired. tegevuse kehakaal; vatsakese hüpertroofia Muutused EKGs – piiramine -kopsufibroosid; kujuneb parema parema Soola piiramine -küfoskolioos. südamepoole südamepoole puudulikkus hiljem ka hüpertroofia Digitaalise
kopsukoe vereringes suureneb tekkinud paismaks. ravi resektsioon; vastupanu parema Esineb tahhükardia Füüsilise -äärmuslik liigne vatsakese ees parema ja ka rütmihäired. tegevuse kehakaal; vatsakese hüpertroofia Muutused EKGs piiramine -kopsufibroosid; kujuneb parema parema Soola piiramine -küfoskolioos. südamepoole südamepoole puudulikkus hiljem ka hüpertroofia Digitaalise
opositsioonist: pikk ja lühike häälik ja pika silbi kaks silbipikkust. Koostöö Eesti foneetikutega. Eksperimentaalfoneetika praegu: Küberneetika Instituut (Einar Meister, Arvo Eek; Lya Meister, aktsent), Tartu ülikool (Karl Pajusalu, Pire Teras, Merike Parve; murded ja soome-ugri keeled; spontaanne kõne), Eesti Keele Instituut (Meelis Mihkla, kõnesüntees), Tallinna ülikool (Mart Rannut, aktsent). EKGs puudub foneetika-fonoloogia osa. Katkenud on artikulatoorse foneetika uurimistraditsioon. Vaja oleks tänapäevast aparatuuri, koostööd arstide ja eripedagoogidega. · Valter Tauli: 1) maailma keelte muutumine, raamatud ,,The structural tendencies of languages" ja ,,Structural tendencies in Uralic languages", 2) keelekorraldusteooria, 3) eesti keele uurimine ja korraldamine. ,,Phonological tendencies in Estonian" (doktoriväitekiri) ,,Eesti keele grammatika" I, II
ja eripedagoogidega. Fonoloogia põhiprobleemid on prosoodias: välde, rõhk, palatalisatsioon. Kas välde on hääliku silbi, kõnetakti või sõna omadus? Kolmikopositsioon või binaarsed opositsioonid? Neljas välde? Kas eri kvantiteediga eri foneemid (nt pikk ja lühike /a/ on kaks eri foneemi) või üks foneem (nt /a/) ja sellega kaasnev kvantiteet on eraldi prosoodiline foneem; kas häälikuühendid on eri foneemid või foneemikombinatsioonid? EKGs puudub foneetika-fonoloogia osa. Praegu on alustatud foneetika ja fonoloogia tervikkäsitluse koostamist (kollektiivne töö, projekti juht Eva-Liina Asu-Garcia). Valter Tauli: 1) maailma keelte muutumine, raamatud ,,The structural tendencies of languages" ja ,,Structural tendencies in Uralic languages", 2) keelekorraldusteooria, 3) eesti keele uurimine ja korraldamine. ,,Phonological tendencies in Estonian" (doktoriväitekiri) ,,Eesti keele grammatika" I, II;,,Standard Estonian Grammar" I, II
ka fonoloogiat) · Arvo Eek: häälikute kvantiteet eri silpides; rõhk; välte, rõhu ja intonatsiooni suhted. Eesti keel tsentraliseeritud keelena. 2008 ,,Eesti keele foneetika I" (sissejuhatus, vokaalide kirjeldus) · Ilse Lehiste: supersegmentaalide üldteooria, eesti keele kvantiteet, kõnesüntees. Esimene kõnesüntesaatoril loodud eestikeelne tekst. Fonoloogia: · Põhiprobleemid on prosoodias: välde, rõhk, palatalisatsioon. EKGs puudub foneetika-fonoloogia osa, praegu on alustatud foneetika ja fonoloogia tervikkäsitluse koostamist. · Valter Tauli: 1) maailma keelte muutumine, mitmed raamatud, 2) keelekorraldusteooria, 3) eesti keele uurimine ja korraldamine. ,,Eesti keele grammatika", I, II · Tiit-Rein Viitso: läänemeresooma keelte fonoloogia sünkrooniliselt ja diakrooniliselt. 2008 ,,Liivi keel ja läänemeresoome keelemaastikud" · Mati Hint: eesti keele astmevaheldus, prosoodia
nt Ma olen teda kaua kõrvalt jälginud. 4) Pluskvamperfekt e enneminevik moodustatakse olema-abiverbi imperfektist ja mineviku partitsiibist. Ennemineviku puhul paigutab kõneleja end minevikku ja võtab minevikulise vaatlushetke seisukohalt kokku sellele eelnenud tegevuse. Sündmus võib vaatlushetkel jätkuda, kui sellele viitavad ajamäärused, nt Siis oli ta juba viis aastat õpetaja olnud. 5) EKGs nimetatakse tingiva, kaudse ja möönva kõneviisi üldise ajavormina preteeritumi e üldminevikku, mis märgib vaid sündmuse eelnemist kõnehetkele, eristamata imperfekti, perfekti ja pluskvamperfekti spetsiifilisi tähendusi. Eraldi tunnus puudub. 20. Tegumoekategooria. Tegumood e geenus on verbi grammatiline kategooria, mis väljendab lause tegevussubjekti (loogilise subjekti) suhet grammatilise subjektiga. Enamikus keeltes on tegumoekategoorial traditsiooniliselt kaks
annaabi.ee 
