Esmakordse seemendamise vanus Eesti veiste tõugudel on 15…18 kuud.Optimaalne esmapoegmise vanus on 24 kuud. 16. Ind, tiinestamine, kunstlik seemendus, embrüosiirdamine. Ind on emaslooma füsioloogiline seisund,kus ta otsib isaslooma lähedust ja laseb ennast paaritada. Tiinestamine ehk periood pärast viljastumist mis kestab keskmiselt 9 kuud ehk 280 päeva. Kunstlik seemendus vähendab tiinestamiseks vajalike pullide arvu.Võimaldab spermat effektiivsemalt kasutad, sest ühest ejakulaadist saab mitu spermadoosi ja seemendada rohkem emasloomi kui loomulikul paaritusel. Embrüosiirdamine on bioteniline meetod,mis võimaldab emasloomadelt saada ühe sigimistsükkli jooksul normaalsest tunduvalt suuremal arvul järglasi. 17. Sünnitus ja vastsündinu hooldamine Lehmale tuleb panna puhast allapanu ja valmistada ette sünnitusabi vahend.Normaalselt lehm sünnitab ise kuid sageli on vaja ka inime abi.Vasika
kõigi eespoolnimetatute väliskate Eesnäärme nõre LISA- EHK ABISUGUNÄÄRMED - vedel, piimjas, nõrgalt happeline, spetsiifilise lõhnaga - sugutisibulanääre, seemnepõieke ja eesnääre - moodustab ejakulaadist 1/3 GLANDULA BULBOURETHRALIS – SUGUTISIBULANÄÄRE - sisaldab ensüüme jt aineid, mis mõjuvad soodsalt spermide edasitingimis- ja - paariline urogenitaaldiafragmas paiknev hernesuurune (immissio penis’t viljastamisvõimele teenindav) limanääre, mille viimajuha avaneb kusitisse – bulbus penis’e Seemnevedelik
Selliselt lahjendatud värsket spermat võib säilitada 10 h +15 kraadise temperatuuri juures.2. Sügavkülmutatud sperma kasutamine senini kasutatud vähe, sest viljastuvus 2445% peale tservikaalsel meetodil, mis seotud spermide väikse elujõulisusega ning sellega, et viljastuspaika jõudmisel kahjustamata sperme vähe. Emakasisese meetodi puhul võib saavutada 6075% viljastatavust, mis on sama kui kasutada värsket, lahjendatud spermat. Sperma kogumine 20 kogumit nädalas. 1 ejakulaadist saadakse 1020 individuaalset doosi, kus ligikaudu 200 kuni 400 miljonit spermi. 9.Lammaste poegimine Sõltuvalt lammaste paarituse ajast toimub lammaste poegimine põhiliselt kahel perioodil ning neid seepärast eristatakse uttede talvist ja kevadist poegimist. Uttede talvine poegimine toimub detsembrist, jaanuaris, veebruaris- kõige külmemal aastaajal. Talvist poegimist on traditsiooniliselt Eestis kasutatud. Kevadine poegimine toimub soojematel kevadkuudel- märtsis, aprillis
Mida vähem isasloomi aretuseks vajatakse, seda suurem on nende valikuintensiivsus ja isadepoolne selektsioonidiferents. Suurem selektsioonidiferents omakorda tagab suurema valikuedu. Eestis on viimaste aastakümnete jooksul vajalik pullide arv vähenenud 100 korda (5000-lt 50-le). See on võimaldanud koondada isaloomad kunstliku seemenduse jaamadesse ning kontrollida geneetilise materjali levikut populatsioonis. Kunstlik seemendus võimaldab spermat efektiivsemalt kasutada, sest ühest ejakulaadist saab mitu spermadoosi ja seemendada rohkem emasloomi kui loomulikul paaritusel. Seemenduseks kasutatakse nii lahjendamata kui ka lahjendatud spermat. Sperma lahjendamine võimaldab suurendada veelgi ühest ejakulaadist saadavate spermadooside arvu. Sperma hindamisel arvestatakse sperma mahtu ja kvaliteeti. Mida kontsentreeritum on sperma, seda rohkem spermadoose ühest ejakulaadist saadakse. Seemenduseks kasutatakse nii värsket kui ka sügavkülmutatud spermat
hüperaktiviseerumisvõimeliseks (inaktiivsed siiski), omandavad võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva zona pellucida`ga (helevööde) ning läbida akrosomaalreaktsioon Ejakulatsiooni käigus munandimanusest vabanevad spermid segunevad seemnevedelikuga (toodetud seemnepõieksete, eesnäärme, bulbo-uretraalnäärmete poolt) ja muutuvad aktiivseteks * Eesnääre sekreteerib kergelt aluselist (aitab neutraliseerida tupe happelist keskkonda) vedelikku (30% ejakulaadist) * Seemnepõikesed produtseerivad suhkrurikast (fruktoos) vedelikku (65-70% ejakulaadist) mis on spermidele energiaallikaks, aidates spermide liikumisele kaasa (lisaks neutraliseerib tupe happelist keskkonda) Munandimanuses muutuvad spermid liikumis- ja hüperaktiviseerumisvõimelisteks (ehkki on veel inaktiivsed), omandavad võime ära tunda ja seonduda munarakku ümbritseva zona pellucida`ga (helevööde) ning läbida korrektselt
Emakasisene 6066 h peale spongide eemaldamist Emakasisese 3648 h (eelistatavalt 44 superovulatsiooniga 48 h) peale spongide eemaldamist Sperma kogumine 20 kogumit nädalas. 1 ejakulaadist saadakse 1020 individuaalset doosi, kus ligikaudu 200 kuni 400 miljonit spermi. 3.4. Uttede poegimine Sõltuvalt lammaste paarituse ajast toimub lammaste poegimine põhiliselt kahel perioodil ning neid seepärast eristatakse uttede talvist ja kevadist poegimist. Uttede talvine poegimine toimub detsembrist, jaanuaris, veebruaris- kõige külmemal aasta- ajal. Talvist poegimist on traditsiooniliselt Eestis kasutatud. Kevadine poegimine toimub soojematel kevadkuudel- märtsis, aprillis
annaabi.ee 
