Hea söödaväärindus: Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud keskmiselt 3-3,5 kg jõusööta. Sead on kõigesööjad: Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates söötmistingimustes. 2. Sigade reproduktsioonijõudlus 1. Kuldi sperma viljastusvõime: Kuldi keskmine ejakulaadi maht on 250300 ml (maks. 900) ja spermatosoidide kontsentratsioon on 0,2 miljardit 1 ml-s. Kuldi spermas sisaldub kuivainet vaid 5% (vett 95%), milles on 3,8% proteiini. Sperma kvaliteeti hinnatakse organoleptiliselt määratakse ejakulaadi maht, värvus ja lõhn. Täpsemaks analüüsiks uuritakse spermat mikroskoobiga, millega selgitatakse välja spermide tihedus, liikuvus, kontsentratsioon, patoloogiliste spermide osa ejakulaadis jne
Meelde !!! Kui emisepiima energiasisaduseks võtta 5 MJ/kg, siis saab 1 kg kehamassiga toota ligikaudu 4 kg piima. Sigadel on 12% keharsvasisaldust, kui emis on lahjem siis on jama majas. Lean sow syndrom (LSS). Lahja emise sündroom. 19. Imetavate emiste partsiaalsed tarbenormid (elatustarve, piimatootmistarbe kalkuleerimise meetodid). 20. Sugukultide söötmisnormide partsiaalne arvestus : elatustarve, kehamassi juurdekasvu tarve, reproduktsioonitarve ( energiakulu paaritamiseks, ejakulaadi energia). SUGUKULTIDE SÖÖTMISNORMID Elatustarve ligilähedane emistega 415 kJ KM 0,75 KEHAMASSI JUURDEKASVU TARVE 7-9 kuu vanuses hakatakse noori kulte kasutama ja nende kehamass on ~150 kg. Täiskasvanud suurt valget tõugu kult kaalub 300 kg, isegi 400 kg. Noored kuldid ei peaks väga kiiresti kaalus juurde võtma, see takistab noorte ja imetamisel lahjunud emiste paaritamist, muudab jalad nõrgaks.
- viimajuha – ductus excretorius – ühineb näärmelise oseloomuga eluiga on 4 ööpäeva, viljastamisvõime naise suguteedes 2 ööpäeva seemnejuhaampulli kitsenenud lõpposaga purskejuhaks – ductus Väljutustee ejaculatorius’eks - tubulus seminiferus contortus (50 cm) - seemnepõiekese alkaalne toitaineid sisaldav nõre, mis moodustab ejakulaadi - tubulus seminiferus rectus koguhulgast 50%, annab seemnerakkudele liikumisvõime - rete testis - seemnepõiekese ülemise otsa piirkonnas läheb kõhukelme põielt pärasoolele - ductulus efferens (15 cm) PROSTATA – EESNÄÄRE - ductus epididymidis (5 m) - paaritu kastanikujuline, rohke lihaskoe tõttu tiheda konsistentsiga nääre - ductus deferens (50 cm)
Viljastatud munade munemine jätkub 20-25 päeva jooksul pärast paaritumist. Isaslindude sperma on emaslinnu suguteedes, peamiselt tupe ja emaka ühinemiskohas, väga pikka aega säiliv. Kevadel ja suvel on isalinnud väga aktiivsed ja võivad paaritada 50-100 korda päevas. Isalindude testised paiknevad kõhuõõnes, enamasti on vasak testis suurem kui parem, lisasugunäärmed ja osadel linnuliikidel ka peenis puuduvad ning sperma väljutatakse kloaakide kokkuviimisel. Kuke ejakulaadi maht on 0,5 ml, spermide kontsentratsioon 4 mljr/ml, kalkunil vastavalt 0,25-0,35 ml ja 8-12 mljr/ml. Kodulindude munajuha on pikk, 70-80 cm, ja lõpeb kloaagis. Eristatakse 5 funktsionaalset piirkonda: lehter, valguosa, kitsus, emakas ja tupp. Munajuhas liikudes kattub munarebu munavalge proteiini, kiudkesta ja koorega. Lehtri osas moodustub keeriskiht ja seesmine vedel kiht, valguosas munavalge proteiini sisaldav osa, kitsuses
Viljastatud munade munemine jätkub 20-25 päeva jooksul pärast paaritumist. Isaslindude sperma on emaslinnu suguteedes, peamiselt tupe ja emaka ühinemiskohas, väga pikka aega säiliv. Kevadel ja suvel on isalinnud väga aktiivsed ja võivad paaritada 50-100 korda päevas. Isalindude testised paiknevad kõhuõõnes, enamasti on vasak testis suurem kui parem, lisasugunäärmed ja osadel linnuliikidel ka peenis puuduvad ning sperma väljutatakse kloaakide kokkuviimisel. Kuke ejakulaadi maht on 0,5 ml, spermide kontsentratsioon 4 mljr/ml, kalkunil vastavalt 0,25-0,35 ml ja 8-12 mljr/ml. Kodulindude munajuha on pikk, 70-80 cm, ja lõpeb kloaagis. Eristatakse 5 funktsionaalset piirkonda: lehter, valguosa, kitsus, emakas ja tupp. Munajuhas liikudes kattub munarebu munavalge proteiini, kiudkesta ja koorega. Lehtri osas moodustub keeriskiht ja seesmine vedel kiht, valguosas munavalge proteiini sisaldav osa, kitsuses munakestad ja emakas
Hea söödaväärindus Eestis aretatavatel seatõugudel on 1 kg kehamassi juurdekasvuks peekoninuumal kulunud 3,5-4 sü. Sead on kõigesööjad Sead tarbivad, seedivad ja omastavad mitmesuguseid taimseid ja loomseid söötasid, samuti kõiksuguseid toidujäätmeid, mistõttu neid saab pidada väga erinevates säätmistingimustes. 2. Sigade reproduktsioonijõudlus. Kuldi reproduktsioonijõudlus väljendub sperma viljastamisvõimes ejakulaadi maht on 250- 300ml ja spermide arv selles 100 000 500 000 spermi mm3 . Emise reproduktsioonijõudlust iseloomustavad: 1. Piimaand see sõltub emise vanusest, laktatsiooni faasist (3. nädalal saavutab max), põrsaste arvust, tõust, emiste söötmisest, emise kehavarudest ja isust (kui tiinuse ajal üle sööta, siis laktatsioonil on halb isu ja vastupidi) 2. Põrsaste sünnimass see sõltub põrsaste arvust ja söötmisest tiinuse ajal
annaabi.ee 
