Nahkhiir Helilooja: Johann Strauss Libreto autorid: Karl Haffner, Richard Genee Tegelased: 1. Gabriel von Eisenstein Rosalinde von Eisenstein 2. toatüdruk Adele 3. Ida 4. Alfred Dr. Falke Dr. Blind 5. Frank 6. prints Orlovski Yvan Frosch Sisukokkuvõte: Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe
Osatäitjad: Urmas Põldma, Alla Popova, Karmen Puis, Angelika Mikk, Merle Jalakas, Atlan Karp, Jaan Willem Sibul, Mati Kõrts, Taisto Noor, Tõnu Kattai, Siiri Koodres, Aivar Tommingas jne. "Nahkhiir" on Johann Straussi üks menukaimaid operette, mis esietendus 1874. aastal Viinis. Tänu kaasahaaravatele tantsunumbritele, meeldejäävatele lauludele ja natuke naiivsele, kuid lõbusale sisule on "Nahkhiir" menukas veel tänagi. "Nahkhiire" peategelasteks on abielupaar Eisensteinid. Härra Eisenstein (Urmas Põldma) on jahil kogemata kohalikku metsnikku (Tiit Lilleorg) tabanud ning teda ootab vanglakaristus. Mees on leppinud oma saatusega ja on valmis kodust lahkuma, kui saabub härra sõber doktor Falke (Jaan Willem Sibul), kes pakub tulevasele vangile meeldiva võimaluse viimast ööd vabaduses veeta. Selleks on prints Orlovski (Aare Saal) korraldatav maskiball, millest Gabriel Eisenstein hea meelega osa võtab. Loo teeb intrigeerivaks, lõbusaks ja
lavale ja orkestrile. Muusikali ei tulnud vaatama ainult eestlased, seal oli ka väga palju välismaalasi. Panin tähele, et enamik inimesi olid vanemas eas. 1874. aastal Viinis esietendunud ,,Nahkhiir" on tänu meeldejäävatele meloodiatele, kaasahaaravatele tantsunumbritele ja peadpööritavale sisule kogu maailmas väga populaarne tänapäevani. See on seotud sündmusega, mis leidis aset enne opereti algust: Eisenstein ja Falke olid head sõbrad, kuni Eisenstein mängis Falkele vembu, jättes purjus sõbra maskiballilt tulles nahkhiire kostüümis parki magama. Falke on pärast seda õhtut otsinud võimalust Eisensteinile kätte maksta ja see kättemaks ongi opereti sisuks. Lühidalt ja naljatades võiks öelda nii: esimene vaatus kõigil on mingi probleem. Teine vaatus kõik probleemid uputatakse alkoholi. Kolmas vaatus probleemid kerkivad taas üles, kuid õnneks leidub ka süüdlane - sampanja! Johann
"Nahkhiir" Johann Strauss Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Dirigendid: Mihhail Gerts ja Erki Pehk Lavastaja ja kunstnik: Michiel Dijkema Kostüümikunstnik: Claudia Damm Valguskunstnik: Bas Berensen Gabriel Eisenstein peab mõneks päevaks ametniku solvamise eest vanglasse minema. Õhtul enne vanglasse minekut jätab ta oma naisega pisarsilmil hüvasti ja läheb salaja prints Orlovski metsikule peole. Peol loodab ta anonüümseks jäädes nautida kõikvõimalikke ilmalikke mõnusid. Õnnetuseks saab sellest teada tema naine, kellele on külla tulnud endine armuke. Eksikombel vahistatakse härra Eisensteini asemel just tema. Ungari krahvinnaks maskeerununa läheb naine peole ja võrgutab oma mehe
Adele üllatuseks võimaldab Rosalinde tal õhtu vabaks võtta. Alfred tahab ise majaperemehena esineda ja panebki selga tolle hommikumantli. Sellises riietuses peab vangladirektor Frank Alfredit Eisensteiniks ja vahistab ta. II vaatus: Falke ja Orlofsky heidavad peol nalja Eisensteini ja Franki üle, viimased ilmuvad peaole inkognito, esinedes aadlikena. Kumbki ei oska kahtlustada, et nad kohtuvad taas järgmisel hommikul seekord vanglas. See aga ei ole ainus piinlik olukord, millesse Eisenstein satub. Mees tunned ära ka oma teenija Adele, kes kannab Rosalinde kleiti. Kui Eisenstein ja Adele kohtuvad silmast silma, korraldab naine skandaali, väites, et mees eksib. Otsides taga noori baleriine, kohtab mees maski taha varjunud kirglikku Ungari krahvinnat. Ta püüab teda võrgutada, aimamata, et tegemist on tema oma abikaasaga, kes on peole tulnud samuti inkognito. Dr. Falke on kutsunud peole Rosalinde, et see näeks, kuidas tema mees õhtut veedab
Stsenaarium anti kirjanik Karl Haffneri kätte, kes valmistas sellest saksakeelse versiooni. Kõige lõpuks anti jant Viini teatri kapellmeister Richard Geneéle, kes selle ooperilibretoks ümber töötles. Opereti tegevus toimub selle kirjutamise kaasajal Viinis, mida 1873. aastal oli vapustanud börsikrahh. See tõi kaasa paljude rikaste meeste vaesumise ning nende luksuslike armukeste muutumise lõbutüdrukuteks. See ühiskondlik taust oli ka operetis aimatav. Rikas majaomanik Eisenstein peab minema mõneks päevaks vangimajja oma karistus kandma. Siis tuleb talle külla, teatridirektor Falke, kes kutsub ta peole oma varieteeteatrisse. Eisenstein lahkub ning Rosalindele tuleb külla Alfred. Siis saabub kohale ka vanglaülem, kes eksikombel peab Alfredi Eisensteiniks ning viib hoopis tema vanglasse. Pärast seda läheb Rosalinde samale peole kuhu Eisensteingi, samuti ka toatüdruk Adele, kes ennast parunipreiliks maskeeris.
masquerade ball), is introduced at the airport and continues throughout. Together with the direct interpretation, every member of this upper-middle class social group is required (as a matter of course) to hide their true feelings, their identity. It is this complexity, presented in simple terms. Renoir subtly builds his case against the aristocracy, collapsing his house of cards only at the very end. Ivan The terrible by Sergei Eisenstein is a biographical/historical film. Sergei Eisenstein was the one who created a feeling of illusion,projected trilogy documenting the life and times of the notorious 16th century czar, appeared to great acclaim within the Soviet Union. The actors perform in an exaggerated, often halting style that often brings to mind a combination of silent film, combination of theater and ballet. Close-ups of actors whose gestures of rage gives them the appearance of statues. Eisenstein creates a drawing light, shot of a downstairs to create a victorious feeling
Alfred hitchcock, film noir, horror film, fantasy ilm. And via the idea of the artist as an author on the Nouvelle Vague. F. W. Murnau (1888-1931) Initial education: art historian. Started directin feature films in 1919: der knaube in blau. One of the founding fathers of expressionst film and kammerspielfilm. Most influental films: nosferatu, der letzte mann, faust, sunrise. UN CHIEN ANDALOU, ANDALUSIAN DOG, BUNUEL AND BATTLESHIP POTEMKIN. 20.02.12 Soviet Montage Cinema Sergej Eisenstein- most important russian film director. Born in riga. Grew up in st petersubrg. Came to the cinema from different background, japanese, kabuki theater. Started with working in theater. His cinema was based on editing. Invented a film school. Esenstein was first film maker who wrote books. Published his first book, before first movie. ,,the montage of attractions". Becomes world-wide famous for prpagandafilm ,,battleship potemkin".
1921-1929 - Kroonlinna mäss 1921 1921 1927 NEP kultuur peab teenima valitsevat parteid ja olema propaganda tööriistaks. Eriline - NSVL moodustamine 1922 dets. tähtsus filmikunstil - Eisenstein 1924 Dawesi plaan Lenini surm 1924 1925 Locarno konverents alates 1924 sotsialismi ehitamine ühel maal, industrialiseerimine 1928
———————————————————- Süntees — korraldamise ja kombineerimise kunst Episoodi kujundamine: Vahetiitrid tummfilmis — dialoogi ja selgituse vahendamiseks Kulešovi efekt — Vastandusel põhinev süntees: • Tegevusühikud • Filmimisühikud • Plaanid • Valik • Järjestamine • Seosed • Kombineerimine Plaanid on montaaži objektiks Plaanikompleksid → montaaž (Sergei Eisenstein) • Näitame sündmusi ja mitte piltide rida. • Plaanivahetus olgu nähtamatu. • Monteeritavus Telgjas järjepidevus — ühe ja sama sündmuse kaht järjestikust momenti Liikumispõhine järjepidevus — esimeses plaanis omistatakse liikumisele; määratletakse suund ja kiirus Teopõhine järjepidavus Pilgupõhine järjepidavus — esimeses plaanis miski, mis osutab Algselt lõigati filmilinti käsitsi:
- Kuulsad leedukad USAs; Al Jolson estraadikunstnik, Jascha Heifetz viiuldaja, abstraktsionist Mark Rothko ja anarhist Emma Goldman. - Raudteedeühendus Peterburi-Varssavi raudteeliin. Esimene baltimaade-sisene rauteeliin rajati 1862 - Riia maailma juhtivaim puidusadam - Riia Polütehnikum 1862. Wilhelm Ostwald. Riiast kujunes kosmopoliitne keskus - Richard Wagner Riia kapellmeister. Isaiah Berlin, Mihhail Eisenstein(filimir.) - 1897- rahvaloendus (91% eestlasi wow, lätis 68% ja leedus 58%) 1905.aasta revolutsioon ja Esimene maailmasõda - 1880 lõpul tekkis lätlaste seas ,,uus vool", mida juhtisid Rainis, Peteris Stucka, Janis Jansons-Brauns ja Mikelis Valters. Stucka ja Jansons-Brauns olid 1904a Läti Sotsiialdemokraatliku Töölispartei rajajte seas. - Bund- Leedu,Poola ja Venemaa Üldine Juudi Tööliste Liit
This novel is written in more or less anti war. ,,Manhattan transfer"- truly modernist novel. Ruinous effect of capitalism on human lives. The scene of action is New York. The city itself becomes the central character, the whole novel is an attempt to show the complex nature of the novel metropolis-huge city. It is a truly modernist level in any sense, tries to imitate devices used by cinema. Late 1920's the cinema was already very popular and two great directiors-Griffith and Eisenstein. The greatest innovators of the cinema and they used the devices of montage and collage. He also uses a lot of fragmentation and rapid cutting. The novel is dominated by the high rise city, by the crowds, by the masses of people, passing by the skyscrapers, mechanisation and destructiveness. There is a multitude of characters. Two characters, ellen Thatcher-beatiful and talented Broadway actress and Jimmy Horf-newspaper reporter with and ambition to become a writer. Ellen is a success as an
mid, kõlinad, mängupasunad, paukpüstolid, trompetid, tromboonid, pesulauad jt mis tahes esemed, mis tegid võimalikult läbitungivat ja tugevat häält, olid teretulnud Yazz-Bandi instru- mentaariumi” (Jalkanen 1989: 31). Lärmidžäss jõudis 1922. aastal ka Moskvasse, kui Valentin Parnahh 32 tõi vajaliku instrumen- taariumi Pariisist ja asutas oma seksteti (Ɇɟɞɜɟɞɟɜ, Ɇɟɞɜɟɞɟɜɚ 1987: 81), mille esinemistest olid vaimustatud muu hulgas ka Sergei Eisenstein ja Vsevolod Meierhold. Viimane koguni sedavõrd, et võttis ansambli kaheks aastaks oma teatri leivale. Parnahhi ansambel kutsuti 1924. aastal esinema isegi Kominterni V kongressile (Ȼɚɬɚɲɟɜ 1972: 9–12). Nagu paljud uued nähtused teaduses ja kultuuris on oma arengus pidanud kokku puutuma väärkäsitlustega, nii juhtus see ka džässiga. Džässi “lastehaiguseks” osutus “lärmidžäss”. Lär- midžässil tundub esmapilgul olevat palju sarnast USA-s 1900
annaabi.ee 
