Eelmine kord: Hariduspoliitikas uus suund – kaasaja haridus. Uues põhikoioli ja gümn seaduses on see sisse viidud. Ka erivajadusega õpilasel on õigus oma haridus saada tavakoolis ja tavaklassis. Kooli spalju problem ekona koolis palju eirnevaid inimesi ja see kuidas saame teiste inimeste ja probleemide lahendamisega , see nõuab väga heäid sots oskusi. Laps peab oskama rakendada erinevaid strateegiaid, et problem elahendada. Hea sot soskus on hea suhtlemisoskus ja suhtlemisle on oluline vallata erinevaid strateegiaid kuida s suhelda ( selgitamine, küsimine ,nõudmine, käskiminej ne) Vastavalt strateegial evalon ka keele. Rääkisime mis eesmärkidel suheldakse. Alati on vaja eesm või motiv et suhelda.
Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Sean Paul Sartre Mõtestas inimese seisundit maailmas eksisentsialistliku filosoofia põhjal . Tema peateemaks on inimese vabadus ja vastutus . Sartre inimene elab jumalata maailmas kus ta on mõistetud olema vaba . Tema teostes kirjeldab ta inimese eirnevaid situatsioone ja valikuid mis aitavad inimeswel vabaks saada . Teos '' Kinnine kohus '' Pärast surma mees ja kaks naist on suletud kappi igavesti . Camus Pidas tähtsaks inimese mässamist . Maagiline realism - on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Mõistet kasutati esmakordselt saksa 1920.1930. aastate kunstivoolu, uusasjalikkuse (Neue Sachlichkeit) teoste kirjeldamiseks.
aminohape on paiguatud ranges järjestuses amonohape on ühendatud peptiidsidemetega üheks ahelaks. Füüsikalised omadused: Enamik valke lahustub kergesti vees. Valkudel on nii happelised kui ka aluselised omadused, osalevad organismi sisekeskkonna happe-alus-tasakaalu säilitamises Valkudest ja lipiididest koosnevad membraanid katavad kogu tsütoplasmat rakumembraanina Ei läbi biomembraane Transpordivad eirnevaid aineid vere vahendusel kudedesse Lihtvalgud (proteiinid) Liitvalgus (proteiidid) Päritolu Loomsed Taimsed Bakteriaalsed Viiruste valgud Valkude biofunktsioonid Ensümaatiline funktsioon- ensüümid algatavad ja hoiavad käigus mis tahes ainevahetusprotsesse. Regulatoorne funktsioon ainevahetuse regulatsioon valguliste hormoonide poolt. Struktuurne funktsioon Kaitsefunktsioon haigustekitavate mikroobide eest, vere pH ja osmootse rõhu
8 8.Kokkuvõte Birma on mägine riik Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Vanimad teadaolevad asukad olid negroidsed korilusest ja kõplapõllundusest elavad hõimud. Läbi sajandite on Birma aladel toimunud palju sõdu ja tihti on muutunud ka valitseja, tänapäevalgi on Birmas veel sõjaväeline diktatuur, millele püütakse ka vastu hakata. Birmas on paljurahvuseline riik, mistõttu on seal palju eirnevaid keeli. Birma riigiusund on budism. Budda templeid, mis on ümbruskonna keskused, on üle kogu Birma. Sealne peamine toit on riis, kuid süüakse ka puu- ja köögivilju. Varasemas ühiskonnas oli naiste roll ühiskonnas kõrgema staatusega kui praegu, kuna sõjaväeline diktatuur on kahjustanud naiste staatust. 9 9.Kasutatud allikad www.everyculture.com 10
Kooli aastapäeva aktusel pidas Juulius Kilimit oma viimase kõne. Oma viimases kõnes ütles ta, et on oma elu valesti elanud. Ja seejärel kukkus Juulius kokku. Juulius oli suremas, ta kartis seda väga. Ta suri, kuid Emmi oli terve see aeg tema kõrval. Juulius Kilimiti elu oli täis suuri katsumusi ja raskusi. Ta oli alati väga kindlameelne ja sihikindel. Kunagi ei andnud ta alla, vaid võtles oma eesmärkide nimel. Tema elus oli palju erinevaid pöördepunkte, väga palju eirnevaid katsumusi. Kõikidest nendest tuli ta alati välja. Võib öelda, et õpetajana ei olnud Juulius just kõige märkimisväärsem, õpilased ei osanud hinnata tema püüdlusi. Juulius püüdis küll välja mõelda erinevaid mooduseid kuidas õpilaste tähelepanu võita, ent see ei jõudnud siiski noorteni. Ta ei suutnud panna lapsi armastama oma õppeainet nii, nagu seda tegi tema. Kuid tema elutöö ja pühendumus tasusid lõpuks ära, eluaastate lõpus sai Juulius Kilimitist direktori
pärinud, sest Olümpose jumalatel polnud temaga nüüd niikuinii enam midagi peale hakata." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 357 ). Peale Juulise surma tuli Valeerius tagasi Emmi juurde elama. Juulius Kilimiti elu oli täis suuri katsumusi ja raskusi. Ta oli alati väga kindlameelne ja sihikindel. Kunagi ei andnud ta alla, vaid võtles oma eesmärkide nimel. Tema elus oli palju erinevaid pöördepunkte, väga palju eirnevaid katsumusi. Kõikidest nendest tuli ta alati välja. Võib öelda, et õpetajana ei olnud Juulius just kõige märkimisväärsem, õpilased ei osanud hinnata tema püüdlusi. Juulius Kilimitil puudus see miski, mis teeb ühest õpetajast meeldejääva ja silmapaistva. Sügaval sisimas armastasid teda kõik, ta oli alati rahulik ja mõistev. Õpilasi ta karistada talle ei meeldinud. Juulius püüdis küll välja mõelda erinevaid
Märkamine MILLAL? Võimalikult vara. Oleneb aga hälvetest, sest teatud asjad tulevad hiljem välja, nt esimtsel elukuudel saam vaimset mahajäämist osaliselt, aga kõneprobleeme, lugemist, krijutamist tuleb alles hiljem välja. Kuigi mingid märgid võivad viidata sellele, kas on oht olemas kõneprobleemide tekkele. Aga palju asju on võimalik märgata ENNE kooli. (just see ongi aeg, kus tuleks märgata!) HINDAMINE Selle käigus tehakse kindlaks, mis täpselt on teisiit. Uuritakse eirnevaid oskusi, jälgitakse käitumist ja mis on täpsemalt teisiit, (kas nt motoorikas, intellektis on mahajäämusi jne). MIDA hinnata? Just seda valdkonda tuleks uurida, mis valdkonnas on prolbeeme märgatud. Aga mitte ainult! Tuleks ka uurida KÕIKI arenguvaldkondi, sest paljud asjad on omavahel seotud. Ja võivad ,,edasi kanduda" veel muidu vms. Missugused on arenguvaldkonnad: motoorika, vaimne areng, eneseteenidus, kõne, emotsionaalne, sotsiaalsus, mänguoskusteareng KES hindab
2.Kõne kui staatussümbol Kõnest kui staatussümbolist ei mõtle, see on tajutav.Kuidas nooruk räägib enda asendi kohta ja lähtuvalt sellest et ta tahab seda asendit et ta oleks kõrge, kasutab teadlikult kõnet. Kasutab kolmel esirneval moel a)Kõne kui staatussümboli kolm aspekti: 1.Kõne kvaliteet=kuidas? *hääle toon (autonoomia)Hääle tooni vastu huvi, poistel väljendub enam.Hakatakse katsetama eirnevaid hääletooni. *sõndade hääldamine(sots klass, rahvus)kui madal on sotsiaaln klass.hääldada sõnu nii nagu klassi erinevused on. Rahvus puudutab neid noorik kes on blingvistilised. Kas jääb selle teise keele omandamisel aktsent või mitte ja need noorukid kes kuuluvad mitmekeeli noorukite hulka, neil aktsenti pole (enne 12 eluaastat). Aktsent on siis kui keelt omandatakse hilises puberteedieas. Pigem ei murteseta et sõnavara pole nii lai, või
Heli tekitatkse häälekurdudega. Müra tekitatkse (künetrakti ahtustes ja sulgudes ehk pm suukoobastes.) -Resonaatorsüs produtseerida keelesüsteemile vastavaid keelevariante häälikuid + üleminek ühelt häälikult teisele (siirdamine) on väga oluline ehk ladus rääkimine. -Häälikute tunnuste realiseerimine kõnesegmentides (siirded!), prosoodika( rõhk, toon, rütm). -Neeluõõs neel on osa perifeerseest süsteemist, mis ühendab/seob neid eirnevaid allsüsteeme just neelu kaudu ilmneb see lihasseos. Teiselt poolt lihastega, mis seotud häälekurdudega ja kaudselt ka hingamist. Neeluõõs on perofeersete allsüsteemide tegevuste kooridoinaator ja (VT ÕIS lause lõpp= KÕNEHINGAMINE: Tunnused: väljahingamine ca 20 sek, õhuvoolukiirus ja rõhk reguleeritud lihaste koostööst), on ebateadlik, reguleerib motoorne plaan, areneb kõneldes. Lihaste koostööd reguleerib ka rõhk!