Seega peab olema kusagil koht, kus kuupäev muutub kus planeedil päev algab. Rahvusvaheline kuupäevajoon (ingl International Date Line, IDL) on kujuteldav joon Vaikses ookeanis, mis jookseb põhjapoolusest lõunapooluseni 180 kraadi Greenwichi meridiaanist. Kui rahvusvahelist kuupäevajoont ületada idast läände, siis lisandub uus päev ehk kuupäev muutub homseks. Kui läänest itta, siis lahutatakse päev, nii et kuupäev muutub eilseks. Siinjuures tuleb rõhutada, et kellaajas pole vahet kas kell on 14:00 või 06:00, kellaaeg jääb samaks, muutub ainult kuupäev. Kuupäevajoon ei ole sirge, vaid kulgeb siksakis, et see ei läbiks riike, vaid et ühes riigis püsiks ikka sama aeg ja päev. Kõige suurem siksak on Kiribati juures, kuna alguses jooksis see joon läbi riigi, kuid 1995. aastal otsustati nihutada joont nii, et nüüd on riigis üks aeg
3 Maavärin Jaapanis Maavärina tugevuseks Jaapanis mõõdeti momendimagnituudi skaalal 8,9, mis teeb sellest ka maailma ajaloo ühe võimsama tõuke, inimohvreid loeti õhtuks juba sadades. Epitsenter asus Tokyost 373 km kaugusel ja 24,4 km sügavusel mere all, kus Vaikse ookeani laam ennast Jaapani saarte alla murrab. Ootamatult see ei tulnud, sest maa on samas regioonis värisenud kolm päeva järjest, eilseks oli USA geoloogiateenistus kokku lugenud 83 tõuget, ja järeltõu-ked polnud ikka veel vaibunud. Kuna Jaapan on tõsiselt panustanud eelhoiatussüsteemide rajamisele, seiskas maavärin kohe tuumajaamade töö ja rongiliikluse, sajad tuhanded inimesed põgenesid hoonetest, vähemalt 50 riiki ja territooriumi Vaikse ookeani piirkonnas sai tsunamihoiatuse ja riik suunas kohe oma kaitsejõudude üksusi tugevalt räsida saanud piirkondadesse appi.
........................................................................................13 JOONISTE LOETELU..................................................................................................................14 2 SISSEJUHATUS Viimase kümnendi jooksul on üsna tõsiselt muutunud valgustite tüübid. Tavalist hõõglampi peetakse juba eilseks päevaks, kuna see jääb nüüdisaegsetele lampidele kõiges alla ja on lisaks sellele ka kõige tuleohtlikum. Kõigepealt vahetas selle välja kompaktne luminestsentslamp, seejärel valgusdioodlamp ja viimaks loodi orgaanilised valgusdioodid. Huvi valgusdioodide vastu kasvab kiiremini kui nende kasutusala valgustehnikas. Tootjad ja tarbijad, müüjad ja ostjad, kõik on otsekui tardunud stardiasendisse, kartes teistest maha jääda.
Mari on töötanud arstina juba kümme aastat. Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. (Iseloomustatakse oleviku olukorda minevikus toimunu kaudu, Jüril on kõrgharidus.) *Seda probleemi uuritakse juba pikemat aega. > Seda probleemi on juba pikemat aega uuritud. *Raamatu tõlkis Peeter Mets. > Raamatu on tõlkinud Peeter Mets. ENNEMINEVIK (eelnevale tegevusele viidatakse mingi minevikuhetke seisukohast.) olin töötanud ei olnud töötanud Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas. Kui pealause on lihtminevikus, siis kõrvallause on tavaliselt enneminevikus. *Juhtuski see, mida juba kaua oodati > oli oodatud. TULEVIKU VÄLJENDAMINE Tegusõna tulevikuvormi eesti keeles pole. Kasutatakse olevikku, ajamäärusi, verbe tulema, hakkama. Ma tutvun materjalidega. Me sõidame homme koju. Siia tuleb uhke maja. Vältida tuleb saama-tulevikku: *Tundub, et homme võistlus ei saa toimuma. >
Ette planeerima Planeerima Ette prognoosima Prognoosima Järele matkima Matkima Sisse importima Importima Lihtminevik: Jüri käis siin. Mis see maksis? Täisminevik: Jüri on lõpetanud Tartu ülikooli. Pärast ülikooli lõpetamist on ta töötanud Pärnu ja Viljandi koolides. Jüri on töötanud õpetajana juba kakskümmend aastat. Enneminevik: Eilseks oli ta oma töö juba lõpetanud. Ma olin just magama heitnud, kui keegi helistas. Tuleviku väljendamine: tuleks vältida saama-tuleviku kasutamist (saab olema, saab tegema, saab rääkima). mas-tarind: tarniga olema+mas-vorm väljendatakse parajasti kestvat järkjärgulist protsessi, nt Kuritegevus on vähenemas. Külalised on lahkumas. Vältida tuleks nt Keelenõukogu on arutamas keeleseaduse parandusettepanekuid. Kaassõnade üle ja läbi kasutus Hüppas läbi akna õue. Läks läbi metsa
Õnneks üritus luhtus, sest neidude organismi jõudnud ravimikogused polnud eluohtlikud ning nad pääsesid peagi haiglast koju. «Tagantjärele targana võin nüüd, jah, öelda, et neile tüdrukutele pidanuks koolis toimuvaga seoses pöörama rohkem individuaalset tähelepanu,» kommenteeris juhtunut kolme tüdruku kurioosse eneseväljendusvormi kohaks olnud Lõuna-Eesti gümnaasiumi kolijuht. Pretsedenditu sündmus, millega polnud eilseks veel kursis ka haridusminister Tõnis Lukas, toimus oktoobri lõpus vahetult enne koolivaheaega. Juhtunu avalikustanud Lõunalehe teatel viidi kolm 13-aastast ühes koolis õppivat neiut mürgistusnähtudega koos Võru haiglasse. Ajalehe teatel ei olnud tüdrukute sissevõetud annused ega nende tervislik seisund eluohtlik ja nad pääsesid varsti haiglast koju. Koolidirektor kinnitas, et tüdrukute enesetapukatse oli seotud koolikiusamisega. Et
veel tänapäevalgi ütlevad, läbi oli, tuli järg kätte tuhande eraarve õiendamiseks. Nagu kohtusaalis, hakkasid ka nüüd naised kõige rohkem lärmi tegema. Igaüks kandis tema vastu vimma, 1 Kurt on rumal (lad. k.). 221 ühed ta tigeduse, teised ta inetuse pärast. Viimased olid ägedamad. «Va saatananägu!» ütles üks. «Luuavarrel ratsutaja!» kisas teine. «Paras traagiline lõust!» kiunus kolmas naine. «Kes sind veel narride paavstiks teeks, kui tänane päev eilseks muutuks!» «Hüva,» sõnas üks vanamoor. «Siin näeme ta lõusta häbipostis. Aga kunas näeme ta lõusta võllasambas?» «Millal sa, neetud kellamees, kord suure kellaga niisuguse võmmu kuklasse saad, et sa sada jalga maa sisse vaod?» «Ja sihuke kurat helistab veel angelust!» «Kurt! ükssilm! Küürakas! Peletis!» 1 2 8 «Vaadaketa nägu, rasedad naised! Ükski rohi ei aita nii kergesti enneaegu maha saada!»
annaabi.ee 
