Vahur-Üllar Kersna Miks Vahur? Mina valisin Vahur Kersna, sest ta on üks populaarsemaid saatejuhte Eestis. Vahur ja haridus Sündinud 4. aprillil1962 Võrus 1980 Antsla Keskkool 1985 TRÜ ajakirjandusosakond 1976 avaldas karikatuurid ajalehes "Säde" Vahur ja televisioon 1985. aastal "Prillitoosi" spordinurga toimetaja 19861999 "Noortestuudio pärastlõuna", "HTV uudised", "Monoloog tundmatuga", "Jah! Show", "Vabakava", "Kuniks elu", "Öine lend eikuhugi", "Õhtune Ekspress", "Reisile sinuga" 19992007 "Pealtnägija" koos Mihkel Kärmasega 2004 - 2006 "Rännud Kersnaga" 2009 "Täna õhtul" 2009 "Sind otsides" Vahur ja raadio 19931995 Raadio Top (saatejuht, peatoimetaja) 19971998 Raadio Pluss B3 (direktor, saatejuht hommikuprogrammis) 19862007 Vikerraadio (hommikuprogrammi saatejuht) Vahur ja auhinnad Aasta eetriajakirjanik 1997 Kuldmikrofon 2004 Ajakirja "Nädal" lugejate poolt hääletatud 7 korral parimaks
Ühismajandites tuli inimestel teha seda, mida kästi, sest keeldumise korral ootas neid ees karistus. Üks töömahukamaid projekte oli Suure Siberi raudtee loomine, mille idee käis välja Leonid Breznev 74-ndal aastal. Plaan nägi ette 3500 km pikkuse BaikaliAmuuri magistraalraudtee loomise Siberisse, lisaks tagas see töökoha kümnetele tuhandetele inimestele. Raudteed hakati ehitama kahest otsast. Raudtee oli ühe rööpapaariga ja seetõttu ebaefektiivne ning sai sellepärast ka eikuhugi viiva tee tiitli. Tihtipeale ei saanud rahvas teenitud raha kasutada seal, kus oleks tahtnud. Selles riigis olid tavalised toidu- ja tarbekaupade defitsiidid ning tühjad poeriiulid polnud mingi eriline nähtus. Populaarsemad puudujad riiulitelt olid seep, liha, wc-paber, kuid puudu oli ka kalossidest. Loomulikult tekitas selline olukord rahva hulgas pahameelt. Nõukogude Liit ei tahtnud arengu poolest lääneriikidest maha jääda. Asju tehti omamoodi ning leiti erinevaid alternatiive
hakkaks. Harrastatavate tegevuste mõte on naudingu saamine ning mis puutub huvidesse, pole olemas kuldset keskteed ütlemaks, milline ajaveetmise viis on parim. Kahjuks kisub erinev arusaam enese lõbustamisest inimesed mõttetutesse tülidesse, mille eesmärgiks on idée poolest selgitada välja kõige parem ja õigem huviala. Selle põhjal saab järeldada, et paljude hobi meie seast on igasugune enesepõletamine eikuhugi viivate vaidluste läbi. Pole olemas kindlat retsepti rikka ega vaese elu jaoks. Kuigi on võimalik olla jõukas nii materiaalselt kui ka vaimselt peetakse tõeliseks väärtuseks nende kahe segu. Inimeste jaoks on olemas teatud normid täisväärtusliku elu jaoks. Need, kes leiavad, et omavad kõike, mis on vajalik normaalseks eksisteerimiseks, on tegelikult saavutanud võrdlemisi rikka elu.
valetamagi, naerda saab korralikult. Veel köidab huvitavate keelendite kasutus ning üldse võrdlemisi tihe keel, mis ei pelga ka anglitsisme, roppuseid (kui olukord sedasi nõuab) ning väga huvitavaid kujundeid. Kõomägi keel on kaunis kui kalmaar. Tsitaadid, mõtted • “Looduslik naine ei saa kunagi täiuslik olla, seest loodus pole kunagi täiuslik.” • “Armastuses saab loota vaid silikoonile, kõik ülejäänu sünnib eimillestki ja kaob eikuhugi, õigustades vahepeal jäävaid kärsituid aastaid egotsentrilise tujukuse ja närbuva kehaga.” • LK96, 106 • “kui inimkeel degenereeruks tagasi nulli, siis kas viimane sõna, mis enne kui see kõigi teiste juurde verbaalsesse ühishauda lendab, on seesama, millest kõik kord alguse sai. See kõige esimene sõna, mille meie veel üpriski karvane esivanem oma esialgu üsna paindumatute lõugade vahelt kunagi igiammu välja urises. Kui ma nüüd katsun ette
lembemotiivide varieerimisega teoses "Arvid Silberi maailmareis"(1984, lühem variant LR 1981): autor esitab kujutlusi rännakutena järjest avarduvas aegruumis. Kahe raamatuna "Üksildased ajas" (I 1983; II 1985) ilmunud kuues lühiromaanis on keskendutud üksilduse kui olemisviisi analüüsile, mis lahkneb konformsest ja stereotüüpsest olemisest. Valtoni on avaldanud aforismikogud "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks" (1980), "Tagasi tulevikku" (1985), "Meenutused eikuhugi" (sisaldab ka miniatuure; 1987) ja "Mina, mina, mina" (1998) ning kaks luuletuskogu "Kollasteks laikudeks laguneb" (1978) ja "Seniks" (1992). Arvo Vallikivi nimega raamatuist "Retk oobuluste riiki" (1978) jutustab maavarade tekkest, "Ajaprintsess" (1981) on lastele kirjutanud kunstmuinasjuttude kogu "Põhjanaela paine" (1983) tugineb hüperboolilise folkloori motiividele; müüdiloogikale omased võtted avalduvad siin eriti ehedalt. Valton on ilmutanud huvi eurotsentrismi
ut exsisto est amo non futurus oleks on sama hea kui poleks taedium est caedes igavus on tappev dies irrae, dies illae päev vihkamiseks, päev hukatuseks Optimus amicus mei est mihi kõige parem sõber olen ma ise Hilaris Sarcalogos häid jõule Gauisus Novus Annus head uut aastat Parum depressus väheke depressioonis Meus bardus sentential cruciatus mihi minu lollid mõtted piinavad mind Exosus orbis terrarium vihkan maailma Sententia vado nusquam mõtted viivad eikuhugi infirmus - intorqueo fossor --- sick-twisted bastard bulla ferreus quod vos mos adepto vestri calx õpi raskelt ja sa saavutad oma eesmärgi. Nex est secui fatum surm on osa saatusest Nos es quisnam nos es me oleme, kes me oleme Totus bonus res adeo an terminus tamen nocens res mos permaneo pro umquam head asjad jõuavad lõpuni, kuid pahad asjad kestavad igavesti. Adveho quis postulo advenio tuleb, mis tulema peab
Hiljem memuaarne proosa. Kirjandusvõtete rutiinistumine. 18. „Keisri hull” – tuntuim ajalooline romaan eesti kirjanduses. Krossi läbimurderomaan. Peategelane on Krossi kohta väga omapärane, saksa päritolu mõisnik Timotheus Eberhard von Bock. Lõhub seisustevahelisi piire, hullumeelne tõerääkimine. Segadus selle ümber, kas ta oli hull või mitte. Samas on olemas ka krossilik alt üles liikuv tegelane, Jakob Mättik, kelle päevikuna on raamat kirjutatud. Tuli maalt, jõudis eikuhugi. 19. Psühholoogilise rõhuasetusega proosa (Vaino Vahing, Mari Saat jt). Vaino Vahing („Endspiel. Laskumine orgu“) – psühhoanalüüsi maaletooja. Keskendus Freudile. Teostes koos autobiograafilisus ja psühholoogiliste stseenide läbimängimine. Tegelased käituvad imelikult, aga kirjeldus on samas realistlik. Samas ka võõritusefektid, modernistlikud vormivõtted jne. Mari Saat („Võlu ja vaim I. Loomade ränded“). 70.-te proosas olulisim naisautor. Loomingus
ühiskonna, iseenda ja oma eluõnnega ja järgnevast resignatsioonist. Lugu inimese algamisest mullakamara juurest ja pidevast kaugenemist sellest "kultuuri" arenemist mööda. Lugu inimlikest illusioonidest ja inimkonna arenguloost, maailmaloomisest, pattulangemisest ja lunastusest. Inimkonna arenguloo tasandlil algab lugu Andrese maailmaloomisega. Iga köide algab pingutusega kuhugi jõuda, midagi uut luua, ja lõpeb eikuhugi. Ja järgmises tsüklis hakkab võitlus jälle otsast peale. Köitest köitesse suureneb aga resignatsioon, hoog väheneb järjest; teine köide algab Indreku peaaegu andreseväärse õppimistuhinaga, takistusi on aga palju ning hoog vaibub. Kolmas käide algab taas otsusega alustada uuesti ja paremini sedakorda on teise ja kolmanda köite vahel üks Indreku eluring välja jäetud, on aga lugejale aimu antud, et seegi oli iseendasse sulgunud
annaabi.ee 
