jagamatuse ja nende kuninglikud eesõigused, reguleeris maarahu ning keelas linnade liidud. Keiser tunnustas kuurvürstide täielikku poliitilist iseseisvust ja loobus vahelesegamisest vürstkondade siseasjadesse. : - -> Kinnitas kuurvürstide õiguse keisreid valida Määras kindlaks kuurvürstide kolleegiumi koosseisu Legaliseeris erasõjad Keelas ära linnade vahelised liidud 1291 Eidgenossenschaft ja Šveitsi tekkimine: Hasburgid püüdsid mägilaste üle võimu saada, kuna kolme kantoni(maakonna)- Schwyzi, Uri ja Unterwaldi- maadelt läks läbi tähtis kaubatee Saksamaa ja Itaalia vahelt, millest mägilased tolli näol ja teejuhtidena töötades kasu lõikasid. Nende kaubateede äärde tekkisid jõukad kaubalinnad. Šveits oli juba ammusest ajast Püha- Rooma riigi kooseisus ja seal oli rohkesti maid Hasburgide valduses. Kunas Hasburgide soov
1482, kui Maria suri, andis ta Burgundia Prantsusmaale, kuid säilitas Madalmaad. 1486 sai Saksamaa kuningaks. 1491 liitis Habsburgide valdustega Ungari ja Tsehhi. 1499 kaotas sõja Sveitsiga, Sveits sai faktiliselt iseseisvaks, kuigi oli de jure Saksa-Rooma koosseisus. Võistles Prantsusmaaga Itaalia vallutamise üle. Naitas oma poja Joannaga Hulluga (Kastiilia ja Aragoni pärijanna) MarygaMadalmaadBurgundia-Burgundiatagasi-Saksakunn-Ungari+Tsehhiliitmin e Sveits 1291 Eidgenossenschaft ja Sveitsi tekkimine. 1291 sõlmisid kolm metsakantonit (Schwyz, Uri ja Unterwald) Igavese Liidu (Eidgenossenschaft) kaitsmaks ühiselt oma vabadust Habsburgide eest. Sellega liitusid hiljem teised kantonid ja tekkiski nn. Sveitsi riik. Itaalia Keisrivõim ja Itaalia Keisrid üritasid allutada Itaaliat ja taastada Rooma maailmariiki. Itaalia linn- ja väikeriigid olid kaubandusega jõukaks saanud ja soovisid iseseisvust.
autoriteeti ka taastada, sest tal polnud raha ega sõjaväge. Maximilian (viimase Burgundia-abielu) Saksa kuningas aastast 1486. Abielludes Burgundia pärija Mariaga, liitis Habsburgide valdustega Madalmaad ja Franche-Comté. Tagas oma järglaste abielude kaudu Hispaania, Tsehhi ja Ungari trooni, pani nii aluse Habsburgide maailmariigile. Saanud 1499 Svaabi sõjas lüüa, pidi tunnistama Sveitsi lahkulöömist Saksa-Rooma riigist. 1291 Eidgenossenschaft ja Sveitsi tekkimine Habsburgid püüdsid mägilaste üle võimu saada, kuna kolme kantoni (maakonna) Schwyzi, Uri ja Unterwaldi maadelt läks läbi tähtis kaubatee Saksamaa ja Itaalia vahelt, millest mägilased tolli näol ja teejuhtidena töötades kasu lõikasid. Nende kaubateede äärde tekkisid jõukad kaubalinnad. Sveits oli juba ammusest ajast Püha Rooma riigi koosseisus ja seal oli rohkesti maid Habsburgide valduses. Kuna Hasburgide soov nende üle
kurud blokeerinud, viis kuningas väe üle Alpide rohkem kui kahe tuhande meetri kõrguselt mööda muularadu. 13.–14. septembril 1515 Milano lähistel toimunud Marignano lahingus lõid prantslased Milano hertsogi palgatud Šveitsi palgasõdurite väe puruks. Neiliteist tuhat šveitslast tapeti. Marignano on jäänud Šveitsi ajaloo üheks suuremaks katastroofiks. 1499. aastal end keisririigist lahkulöönuks kuulutanud kolmeteistkümnest kantonist koosnev Šveitsi Vandeliit (sks Eidgenossenschaft) oli 16. sajandi alguses hõivanud ka Alpidest lõunasse jäävaid alasid. Edasi seati Šveitsi laienemisele piir. Šveitslased kohustusid järgima neutraliteeti, mida nad on pidanud tänini Kolmekümneaastane sõda, selle põhjused ja neli põhiperioodi. Sõja vallandas Praha defenestratsioon: 23. mail 1618 viskasid protestantidest aadlikud Praha linnuses tekkinud tüli käigus kaks keisri nõunikku ja nendega kaasas olnud sekretäri aknast välja (sks Prager Fenstersturz). Kuigi
trooni, pani nii aluse Habsburgide maailmariigile. Maximilian I tegeles aktiivselt ja edukalt nii sõja, poliitika kui ka rüütliromantikaga, mistõttu teda kutsuti ka Viimaseks Rüütliks. Ta pani aluse Habsburgide hegemooniale Euroopas. Saanud 1499 Svaabi sõjas lüüa, pidi tunnistama Sveitsi lahkulöömist Saksa-Rooma riigist. Burgundia-abielu- see mida tegi Maximilian. Sama naist tahas ka prantsuse kuningas Louis XI. Koos naisega läksid ka suured valdused- Madalmaad. 1291 Eidgenossenschaft ja Sveitsi tekkimine Habsburgid püüdsid mägilaste üle võimu saada, kuna kolme kantoni (maakonna) Schwyzi, Uri ja Unterwaldi maadelt läks läbi tähtis kaubatee Saksamaa ja Itaalia vahelt, millest mägilased tolli näol ja teejuhtidena töötades kasu lõikasid. Nende kaubateede äärde tekkisid jõukad kaubalinnad. Sveits oli juba ammusest ajast Püha Rooma riigi koosseisus ja seal oli rohkesti maid Habsburgide valduses
Et sveitslased olid ligipääsetavamad kurud blokeerinud, viis kuningas väe muularadu pidi enam kui 2000 meetri kõrguselt üle Alpide. 13.14. septembril 1515 Milano lähistel toimunud Marignano lahingus lõid prantslased Milano hertsogi palgatud Sveitsi palgasõdurite väe puruks. 14 tuhat sveitslast tapeti. Marignano on jäänud Sveitsi ajaloo üheks suurimaks katastroofiks. 1499 end keisririigist lahkulöönuks kuulutanud 13 kantonist koosnev Sveitsi Vandeliit (Eidgenossenschaft) oli 16. saj. alguses hõivanud ka Alpidest lõunasse jäävaid alasid. Nüüdsest seati Sveitsi laienemisele piir. Sveitslased kohustusid järgima neutraliteeti, mida nad on pidanud tänini. Sacco di Roma. Milano langes taas prantslaste võimu alla. Pärast Maximilian I surma kandideeris ka François I Saksa keisritroonile, kuid jäi siiski Karl V alla. Prantsuse-Hispaania vastasseis kasvas nüüd üle Prantsusmaa-Habsburgide vastasseisuks. Pavia lahingus (1525) õnnestus keisril François I
annaabi.ee 
