1 raadatav materjal, 11.4 raadamine, lammutus ja kaitse, 11.5 raadatud ehitusplats 12 Kaevetööd: 12.1 kaevandatav pinnas, 12.3 kaeveala, 12.4 Kaevetööd ja tosetus 15 Täitmine: 15.1 täitematerjalid, 15.3 aluspinnas, 15.4 täitetööd 17 Haljastustööd: 17.1 taimestik, 17.4 istutamine ja külv 2 3.4. Brigaadide koosseisu määramine 2 Eesti Ehitusteabe Fond. MaaRYL2000 Ehitustööde kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid. Tallinn 1997. Lk 18 225. 1. Krundi märketööd: 2 töölist 2. Kasvupinnase eemaldus ehk koorimine: 1 ekskavaatori juht + veokijuhid vastavalt teie veoki vajaduse arvutusele 3. Mineraalpinnase eemaldus: 1 ekskavaatori juht + veokijuhid vastavalt teie veoki vajaduse arvutusele + abitööline märkimise ja kitsamate kohtade välja kaeveks 4. Killustikaluse ehitus vundamendi taldmike alla: 1 tööline 5
Heliisolatsiooninõuded ehitise sisepiiretele Õhu- ja löögimüra hindamisel juhindutakse standardite EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2 nõuetest. Need heliisolatsiooni hindamise põhistandardid on rahvuslike standarditena kasutusele võetud paljudes riikides. Ka Eestis, Lätis ja Leedus on nimetatud standarditele antud rahvusliku standardi staatus. Eestis on nimetatud standardite põhjal välja töötatud Eeskiri heliisolatsiooni hindamiseks (Eesti Ehitusteabe väljaanne, 2000). Heliisolatsiooni hinnatakse ühearvuliste parameetritega R'w ja L'nw, kus R'w on õhumüra isolatsiooni indeks, dB, ning L'nw on löögimürataseme indeks, dB. Ühearvulised parameetrid saadakse konstruktsiooni õhumüra isolatsiooni sageduskarakteristiku või löögimürataseme sageduskarakteristiku võrdlemisel vastavate normkõveratega. Indeks on vaadeldava konstruktsiooni sageduskarakteristiku suhtes nihutatud normkõvera arvuline väärtus sagedusel 500 Hz, kui
minu tulemus peaaegu kogu kollektiivi katsetulemuste keskmine. Internetist Wikipedia kodulehelt võib leida graniidi tiheduseks olenevalt koostisest 2,55-2,7 g/cm3 ehk siis 2550-2700 kg/m3. Seega võib väita, et katsed on õnnestunud. Kuna graniit on üpriski suure tihedusega on tegu väga hea, kõva ja vastupidava ehitusmaterjaliga. Samuti ebakorrapärase kujuga silikaattellise tiheduseks sain 1946 kg/m3. Internetist Ehitusteabe leheküljel mainitakse, et üldjuhul on silikaattellise tihedus 1850-1950 kg/m3. Seega minu tulemus on lubatud piirides ning kuna meie grupp sai keskmiseks tiheduseks silikaattellisel 1925,5 kg/m3, on katse kõigil õnnestunud. Kokkuvõtteks võib öelda, et nii minu kui ka grupi sooritatud tiheduse määramise katsed olid õnnestunud, kuna nad langevad kokku kirjanduses toodud andmetega. 9 7
2. tasand- kulugrupid 3. tasand- kululiigid Ehituskulude liigendamise juhendi (ELJ--ET-1 0208) kuluartikliteks liigitus: 1. töötasu 2. materjalid (mat, det, konstr + transp ja laokulud) 3. ehitusmasinad Süsteem, kus eristab: 1) tööjõud 2) ehitusmaterjalid 3) ehitusmasinad Nii jaotatakse ehituskulusid Eestis (ELJ ehituskulude Liigit. Juhend) EVS 665: 1996 ehitusteabe väljaanne ET-1 0208-0258 100 krunt 200 ettevalmistus ja hõlve 300 hoone ehitustööd ja tarindid 400 hoone tehnoseadmed 500 hoone välisrajatised 600 sisustus ja kunstiteosed 700 eh. kõrvalkulu Jaotuvad veel: 310 eh. süvend, 340 sisesuvad; 390 tarindite muud eh. meetmed; 341 kandvad siseseinad;
Heliisolatsiooninõuded ehitise sisepiiretele Õhu- ja löögimüra hindamisel juhindutakse standardite EN ISO 717-1 ja EN ISO 717-2 nõuetest. Need heliisolatsiooni hindamise põhistandardid on rahvuslike standarditena kasutusele võetud paljudes riikides. Ka Eestis, Lätis ja Leedus on nimetatud standarditele antud rahvusliku standardi staatus. Eestis on nimetatud standardite põhjal välja töötatud Eeskiri heliisolatsiooni hindamiseks (Eesti Ehitusteabe väljaanne, 2000). Heliisolatsiooni hinnatakse ühearvuliste parameetritega R'w ja L'nw, kus R'w on õhumüra isolatsiooni indeks, dB, ning L'nw on löögimürataseme indeks, dB. Ühearvulised parameetrid saadakse konstruktsiooni õhumüra isolatsiooni sageduskarakteristiku või löögimürataseme sageduskarakteristiku võrdlemisel vastavate normkõveratega. Indeks on vaadeldava konstruktsiooni sageduskarakteristiku
Veski raamatut Individuaalelamute ehitamine ja G. Samueli raamatut Kivikatused Tallinn, 1994. Pärast sissejuhatava osa läbimist, mis käsitleb hoonete liigitust, hoonetele esitatavaid nõudeid, ehitusfüüsikat, tulepüsivust ja loomulikku ventilatsiooni, tuleb õppeaines Ehitusõpetus põhitähelepanu pöörata hoonete erinevatele osadele sedavõrd, et oskaks projekteerida väikemaju (eramu, suvila, saun, ja elamu abihooned). Koos alljärgneva konspektiga tuleks tutvuda eesti ehitusteabe kataloogis ET-2 esitatud vundamentide, seinte, vahelagede, põrandate, katuste ja katuslagede tarinditega alates ET-2 0501 kuni ET-2 0506. Koostas: Meeli Kams 2 Hoone osad EPMÜ SISUKORD SISUKORD..................................
Märatakse numbriga, millele lisanduvad täpsustavad lisanumbrid. Eesti ehituskulude klassifitseerimissüsteem Eh. projektide koostamine ajutine juhend 1991 Eh. kulude liigitamise eeskirjand 1992 (aluseks DIN-80-nde väljaanne) Eh. kulud EVS 665 1996 tänini ametlikult kinnitamata Eh. kulude Liigitamise Juhend ELS 1998 (DIN 276 1993) ELE jaotus koond. eelarve paetükkideks kulude kandjate järgi. Kuluartiklileid on neli: palk, materjalid, masinad, alltöövõtt. EVS 665: 1996 ehitusteabe väljaanne ET-1 0208-0258 100 krunt 200 ettevalmistus ja hõlve 300 hoone ehitustööd ja tarindid 400 hoone tehnoseadmed 500 hoone välisrajatised 600 sisustus ja kunstiteosed 700 eh. kõrvalkulu Jaotuvad veel: 310 eh. süvend, 340 sisesuvad; 390 tarindite muud eh. meetmed; 341 kandvad siseseinad; 346 sisemised kandeseinad; 347 muud. Lk 13 teine pool Eh. kulude liigitamise eesmärgid: Jagada kulud omaniku, projekteerija ja ehitusettevõtja vahel
annaabi.ee 
