Kõrge kakstiibviljak kasvab samas piirkonnas, kus tiikpuu. Annab suurel hulgal väärtuslikku puitu. Selle tüvest saadakse väärtuslikku puuõli, mida kasutatakse laevade ja hoonete värvides. Nimpuu on üks India tähtsamaid puid, on hindude püha puu. Kasutatud väga palju aedade ja tänavate ilutaimena, võib leida pea igast India külast. Mahagonitaolist puud kasutavad kujurid, sellest tehakse pühakujukesi, ka mööblile furnituure. On termiitidekindel ehituspuu. Austatakse peamiselt ravima toime tõttu, kasutatud palju ravimtaimega. Tüvest ja okstest saadud värvusetut vedelikku juuakse toniseeriva vahendina. Seemnetest saadud õli kasutatakse seepide valmistamiseks ja ka põletusõlina. Leidnud kasutust meditsiinis ning sellega värvitakse puuvillakangaid. Puu vaiku kasutatakse ravimina ja sellest tehakse siidivärvi. Katapepuu on botaanilises suguluses eukalüpti, granaadipuu ja parapähklipuuga.
Kõige odavam oleks ehitada metsakuivast puidust, kuid selle töötlemine on kõige rasekem. Palkmaju ehitatakse männist ja kuusest, kuid saunade ehitamiseks on kasutatud ka haaba. Kuusk kõverdub kuivades rohkem kui mänd, selle kahanemine on mahult väiksem ja peab männiga võrreldes paremini vastu seal, kus puitu ähvardab vesi (nt. katus, maja välisvooder). Kuusepuit vettib vähem: puu kuivamisel jäävad männi poorid (avaused rakuseintes) avatuks, kuusel need sulguvad. Hea ehituspuu on sirge, kõrge vaigusisaldusega, ilma mädanenud oksteta, tiheda ja kuiva süüga lülipuu. Tähtis on ka aastarõngaste laius. Mida kitsamad on aastarõngad, seda kestvam hoone saab. Kõlbmatud on noored lopsaka kasvuga maltspuud, mis on pehmed, vett täis, kuivavad siniseks ja lähevad kergesti mädanema.Ehituseks parima männi leiab kuivast nõmmest, kuuskedest on parimad aeglaselt kasvanudsookuused. Palkmajade erinevus oleneb palgi tüübist, enamkasutatavad on:
kõrgus 27 m ja hektaritagavara 302 m³; triploidse haavapuistu vastavad näitajad olid aga 42 cm, 31 m ja 564 m³. Olulisi erinevusi oli ka nende haavikute südamemädanikust kahjustatuses. Kuigi viljakehadega puude protsent oli mõlemal peaaegu võrdne (diploididel 98,6% ja triploididel 98,9%), selgus, et diploididel oli südamemädanik haaranud 14%, kuid triploididel ainult 4,5% mudelpuude mahust [1]. Ajast aega tuntud tarbe- ja ehituspuu. Tetäs anomit, visklit, kühvlit, ruihi. Lehti pandas eläjille söödäs. Puid palotatas (Setu). Selles setu rahvapärimuses on kokku võetud haavapuidu igipõlised kasutusalad koduses majapidamises. Haavast valmistati künasid, kaste, karpe, pudeleid, haava okstest tehti jahiloomade püüniseid. Õhukesest (7–12 mm) haavalauast painutati viljatuulamissarjade ja sõelte kered. Haavast tehti ka pulmatseremoonias tähtsal kohal olnud veime- ehk annivakad, mis olid kaanega suletavad ja
vastupidavaid esemeid(praegu eelkõige kasutuses haljastusena).. 10) kuusk (Picea abies) Eestis kasvab ainult üks hariliku kuuse liik Harilik kuusk, ent sellel on väga palju erinevaid vorme.(üle 100). Noores eas jääb kasvukiirus männile alla, hiljem läheb männist ette. Kuusk on varjulembene puu, lagedas ta ei suuda iseseisvalt kasvama hakata. Kuuse okaste kogupind on meie metsade suurim, seega kasutab ta kõige efektiivsemalt valgust. Läbi aegade hinnatud ehituspuu, saab tõrva(vanasti karuäke), väga hea pillipuu (head pillipuud tuleb otsida kehvalt kasvukohast, seal on kuusepuit tihedam, kõla kontrollimiseks koputada jämedama oksaga vastu tüve, kõlab teistmoodi) Tänapäeval läheb puit peamiselt saetoodete ja paberi valmistamiseks(kusue puidukiud on pikemad, kui teiste puude omad). Meditsiinis okkaid, kasvusid ja vaiku. Lihtne salvi retsept: 5 osa kuusevaiku, 1 osa magedat võid, 1 osa taruvaiku- parandab tõhusalt haavu,
vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset. 2. Looduskaitse ajalugu 2.1. Ettevalmistav etapp · Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest. · Eestis olid paljud puud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad. Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisaparke. 2.2. Kujunemise etapp · Teadus tungib looduskaitsesse · Esimeste organisatsioonide ja kaitselade asutamine · Võeti kasutusele looduskaitsealased oskussõnad 2.3. Laienemise etapp · Tõuseb teaduse osatähtsus looduskaitses · Tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel · Rahvusparkide moodustamise algus
Ornitoloogide Liit 1832 maalikunstnik G. Catlin käis välja idee luua rahvusparke. Idee levis ruttu edasi Kanadasse (I rahvuspark 1885), Mehhikosse (1898), Austraaliasse (1879), Lõuna-Aafrikasse (1897). Maailmas oli 1990. a ligi 7000 rahvusparki üldpindalaga u 651 milj ha ehk 4,9 % maakera pindalast Areng Eestis Algas nagu mujalgi maailmas looduslike rituaalpaikade säilitamisest. Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu raiekeeluga (1297 Taani kuningas E. Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tln-i läheduses I loodust kaitsev akt Eestis; 1664 Rootsi metsaseadus laienes Eesti aladele). 18. sajand rajati hulgaliselt mõisaparke (u 1300). Klassikaline looduskaitse sündis 19. sajandil. 1853 asutati Eesti Loodusuurijate Selts; 1910 I looduskaitseala Eestis (Vaika Linnukaitseala); 1913 asutati Saaremaa Loodussõprade Selts; al 1924 loodi uusi looduskaitsealasid (Harilaid, Abruka jne)
Nende üldpindala oli umbes 651 miljonit hektarit ehk 4,9 % maakera pindalast. Looduskaitse ajalugu Eestis Varajase looduskaitse ilminguteks võib lugeda looduslike rituaalipaikade säilitamist juba mäletamata aegade tagant. Nii oli see ka Eestis, kus näiteks paljud puud, metsasalud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad olid pühad paigad. Loodusksitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimändide) raiekeeluga linnade ja kindlustuste läheduses. 1297 Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1644 Urvaste pastor Johann Gustaff avaldas "Pikse palve", mis kajastab Pühajõe reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõusu. 1664 Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi
rakendusvõimaluste uurimine Paindlike majanduslike meetodite väljatöötamine saaste-ennetusliku tegevuse tõhustamiseks Parima võimaliku tehnika ja puhtama tootmise alased uuringud ja muude teabematerjalide koostamine, avaldamine ja levitamine 21. Loodus- ja keskkonnakaitse ajalugu, olulisemad kuupäevad ja isikud Looduskaitse dateeritud ajalugu algab valitsejate kehtestatud jahi- ja kalapüügipiirangutega või ehituspuu (eriti mastimänd) raiekeeluga linnade ja kindlustiste lähedalt. 1297- Taani kuningas Erik Menved keelas metsaraie kolmel saarel Tallinna lähedal. Seda võib pidada esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1664- Rootsi metsaseadus laienes ka Eesti alale, see ohjeldas säästvale metsaraiele ja andis korraldusi mõnede puuliikide säilitamiseks (mets-õunapuud, pihlakad, toomingad, tammed jt.) 18
annaabi.ee 
