elutegevusele tuginevaid protsesse inimesele vajalike ainete tootmiseks. Kasulik kahel eesmärgil :vabanetakse loodust reostavatest tootmisjääkidest ja ühtlasi saadakse kvaliteetne kütus. Biotehnoloogiliste ensüümide abil saab näiteks suhkrut aga ka tekstiili tööstuses · Süstemaatika Rühmitab sarnasuse alusel. 5 liiki :loomad, taimed, seened, bakterid, proteistid- vetikad, algloomad. Rühmad: liik-> perekond-> sugukond-> selts-> klass-> hõimkond-> riik · Homoloogiline sarnasus ehk ehitusplaaniline sarnasus(imetajatel samad luud, mi omavahel ühenduses ühesuguse ehitusplaanijärgi) · Analoogiline sarnasus-funktsionaalselt sarnased, pääsukese ja inimese silma ehitus
Ladinakeelsed liiginimed on kahesõnalised e. binaarsed. Binaarse nomenklatuuri võttis 18. sajandil kasutusele Rootsi teadlane Carl Linne! (Homo sapiens, Larus ridipundus-naerukajakas) . Veel kasutatakse teaduslikke rahvuskeelseid nimesid ning kasutusel on ka rahvapärased nimetused (mesikäpp, võsavillem). Liigi moodustavad sarnased isendid, kes on võimelised omavahel vabalt ristuma ja andma viljakalt järglasi. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk ehitusplaaniline sarnasus. Veel kasutatakse süstematiseerimisel analoogiat, mis on funktsionaalne sarnasus (inimese liht- ja putuka liitsilm). Viirused Teadusharu, mis uurib viiruseid nimetatakse viroloogiaks, teadlane on viroloog. Viirused on randitult kõik haigusi esilekutsuvad ehk patogeenid. Viirused ei kuulu elusorganismide hulka kuna neil puudub rakuline ehitus ja nad ei suuda eksisteerida peremeesorganismita. Vastavalt nukleiinhappe esinemisele eristatakse DNA ja RNA viirusi.
gruppi. Taksonite nimetamisel kasutatakse teaduslikke ladinakeelseid nimetusi, liiginimed on kahesõnalised (binaarsed). Kõrgematel taksonitel on ühesõnaline ladinakeelne nimetus. Lisaks teaduslike ladinakeelsetele nimedele on paljudes keeltes kasutusel ka teaduslikud rahvuslikud liiginimed. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kelle on oma, teistest liikidest erinev geenifond ja levila. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus e homoloogia. Homoloogsetel organitel on sarnane ehitus, kuid funktsioon võib olla erinev. Elusloodus jaotub viide suurde liiki: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Eluslooduse süstemaatikas rakendatakse hierarhilist süsteemi: - iga takson kuulub ainult vahetult kõrgema järgu taksonisse. RIIK Loomad Zoa HÕIMKOND Keelikloomad Chordata
territooriumil (nt. jõgi). 15. Maastik 16. Boisfäär - kõige suurem ökosüsteem. Ümbritseb Maad. Eluslooduse süstemaatika: 1. Domeen 3 domeeni: bakterid, arhed, eukarüoodid. 2. Riik 5 riiki: bakterid, protistid, seened, taimed, loomad 3. Hõimkond 4. Klass 5. Selts 6. Sugukond 7. Perekond 8. Liik Takson ühendab organisme sarnaste tunnuste alusel gruppi. Homoloogia ehitusplaaniline sarnasus. Homoloogne organism sarnane ehitus kuid erinev funktsioon. 3 Elu keemia Aatom keemilise elemendi väikseim osake. Neutraalse laenguga. Lihtsustatud mudeli kohaselt liiguvad elektronid ümber tuuma elektronkihtidel. Aatomituum aatomi keskosas. Positiivse languga. Koosneb elektronides, prootonitest ja neutronitest. Elektron negatiivse laenguga aatomituuma osa.
territooriumil elavad ja omavahel toitumissuhtes olevad organismid koos ümbritseva eluta keskkonnaga. Eluslooduse süstemaatika: Takson - süstemaatika ühik, mis ühendab organisme mitmete sarnaste omaduste alusel ühte gruppi. Taksonoomia - grupeerumine sarnasuse alusel. Taksonitel on ladinakeelsed nimed, liiginimi on kahesõnaline. Liikide ühendamisel korgematesse taksonitesse on aluseks ehitusplaaniline sarnasus ehk homoloogia. Ehitus on sarnane aga funktsioonid võivad olla erinevad. Domeen - riik - hõimkond - klass - selts - sugukond (Family) - perekonn (Genus) - liik. Elusloodus jaotub 5 suurde RIIKI: bakterid, protistid, seened, taimed ja loomad. Ja 3 DOMEENI: bakterid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud), arhed ehk ürgid (üherakulised, prokarüoodid ehk ilma tuumata rakud) ja eukarüoodid (tuumaga rakud).
omavahel suhtelvaist indiviididest moodustunud parv. Bioloogilise liigi aluseks on suguline äratundmine, geneetiline, füsioloogiline ja käitumuslik sobivus. Nominalistliku kontseptsiooni kohaselt on liik kokkuleppeliste piiridega, sarnaste isendite kogum. Nominalistliku vaate järgi on reaalsed üksnes isendid, mistahes taksonid on aga inimeste poolt ette nähtud tunnuste alusel moodustatud abstraktsioonid. Liikide ühendamisel kõrgematesse taksonitesse on aluseks homoloogia ehk ehitusplaaniline sarnasus. Homoloogiline ehitus on olnud võrdlevas anatoomias aluseks organismi fülogeneetilise suguluse kindlakstegemisel. Arvatavasti on kõik praegu Maas elavad organismid omavahel sugulased, s t nad on ühiste eellaste kaudu fülogeneetiliselt seotud. Kuna enamikul organismidel on kaks vanemat nin vanemail leidub kunagi elanud ühine esivanem, siis kujutab fülogenees endast genealoogilist võrgustikku ehk päritoluvõrgustikku.
annaabi.ee 
