Saksamaal 1535.a. Luterlik hariduselu ja eestikeelne trükisõna Juba XVI saj tehti mitu katset piibli ja lauluraamatu tõlkimiseks. Piibli tõlkimisega tegeles Hans Susi, kes oli andekas poiss, kes sai koolituse vanaema rahast. Hans suri katku. Pole teada, kaugele tõlkimisega jõuti. Peale reformatsiooni kloostrikoolide osa langes, põhikoormust kandsid linnakoolid, aadlike lastel olid koduõpetajad. Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa, hiljem ka Madalmaad Ehitus-, kujutav- ja tarbekunst keskajal teisel poolel. Maalikunsti tähtsaks avaldusvormiks olid seinamaalid, millest on säilinud vähe.
linnakoolidel. · Kodanike ja aadlike perekondades kasvas koduõpetaja populaarsus Ehitus-, kujutav ja tarbekunst keskaja teisel poolel. · Ehituskunstis mitmekülgsus. Eesti linnadesse jõudsid erineva päritolu ja iseloomuga ruumitüübid, arhitektruurivormid ja dekoorilahendused. · Siinsete tingimustega kohandumisel tekkisid omapärased ehitiste rühmad(Kesk-Eesti kolmelöövilised, Saaremaa ühelöövilised kirikud, Tartu väike telliskividest kirikutüüp. · Eesti iseseisva ehitusloomingu tõendiks on Tallinna kiviarhitektuur · (Raekoda, jõukate kodanike suured elamud, Suurgildi ja Oleviste gildi maja); · Endised kodakirikud ehitati ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. Suurgildi hoone Tallinnas · Maalikunstis, skulptuuris ja tarbekunstist andsid eeskuju Saksamaa ja Madalmaad. · Maalikunsti tähtsaimaks avaldumisvormiks olid seinamaalid, millest säilinud on vähe. · Tallinnas tegutsesid kuulsad maalikunstnikud( Hermen Rode, Bernt Notke)
Haridus ja kultuur Katoliku hariduselu. Keskaegne kool oli lahutamatult seotud kirikuga. Katoliku kiriku rüpes tegutsesid toomkoolid ja kloostrikoolid. Õpiti peamiselt Saksa ülikoolides. Luterliku hariduselu ja eestikeelne trükisõna. 1525 trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat eesti keede. 1549 tõlkis Piibli eesti keelde Hans Susi. Ehitus- kujutav. Ja tarbekunst keskaja teisel poolel. Eesti ehituskunstis köidab tähelepanu mitmekülgsus. Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja Tallinna kiviarhidektuur. Maalikunst avaldus hästi seinamaalides. Lüübeki meister Bernt Notke suurejooneliseim maal onli "Surmatants". 1520-1530 algas renessansikunsti läbimurre linnakultuuris. Russowi kroonika. XVI sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja ja Balthasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonima".
aastal. Töid alustati arhitekt Francisco Villar y Lozano juhatusel. Projeks tegi läbi täieliku ümbersünni, kui 1883.aasta lõpus vahetas Villari välja Antoni Gaudi. Gaudi võttis Sagrada Familia ehitamise enda kanda just siis, kui tema karjäär oli sujuma hakanud ning ta jäi ettevõtmisega tihedalt seotuks kuni surmani 1926.aastal. 1918.aastast pühendus ta ainuüksi Sagrada Familiale, rajades oma kodu ning stuudio otse ehitusplatsile. Seepärast võib seda kirikut pidada Gaudi ehitusloomingu kulminatsiooniks, teoseks, mis koondab endasse kogu karjääri kogemused ja uuendused. 2 ANTONI GAUDI 2.1 A.Gaudi arhitektina Antoni Gaudi ehituskunst on võtnud ilmet juugendist, kuid tugeva isiksusena kaldub tema looming siiski tüüpilistest joontest kõrvale. Gaudi hoonetes on elemente, mis ennustavad tärkavaid stiile. Näiteks materjalide kasutuses ekspressionismi. (3) Gaudi hooned näevad välja veidrad, orgaanilised, neil on peadpööritavad nurgad,
leiduvate "rohkete vigade tõttu." Mingil ajal hakkas kloostrikoolide tähtsus langema,mille põhikoormust kandsid nüüd linnakoolid.Kodanike ja aadlike perekondades hangiti võimaluse korral lastele koduõpetaja. 16.sajandi teisel poolel kirjutas Tallinna Pühavaimu kiriku õpetaja Baltasar Russow alamsaksakeelse "Liivimaa provintsi kroonika,"mis oli Eesti keskaja tähtsamaid allikaid.Kroonika esmatrükk ilmus 1578.aastal Rostociks ja leidis kohe ohtrasti lugejaid. Kultuur - Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur.Tallinna rajati suurepäraseid hilisgootikas ühiskondlikke hooneid ja elamuid,mis on säilinud tänapäevani.Arhitektuurilise õitsengu ajast pärinevad raekoda,jõukate elanike elamud,Suurgildi,samuti Oleviste gildi maja,mis kõik on valmind enne 16.sajandi keskpaika.Maalikunsti tähtsaks avaldumisvormiks olid seinamaalid,millest säilinud on vähe,peamiselt Saare-Lääne piiskopkonna kirkikutes
koduõpetaja. Ehitus-, kujutav- ja tarbekunsti keskaja teisel poolel (lk88-90) o Feodaalse killustumuse perioodi Eesti ehituskunstis köidab tähelepanu mitmekülgsus, sest kõrgemad võimukandjad tellisid igasugu erinevad ehitusmaterjale ja arhitektuuri vorme mujalt maailmast. Tänu sellele tekkisid eestis omapärased ehitisid, mida mujalt on raske leida. o Eesti iseseisva ehitusloomingu kõige kõnekamaks tõendiks on Põhja-Eesti ja eriti Tallinna kiviarhitektuur. Arhitektuuri õitsenguajast pärineb nt: raekoda, rikkaste majad. o Jõuka kodanikkonna maitse järgi ehitati endised kodakirikud ümber uhketeks hilisgooti basiilikateks. (Tartu toomkirik) o Maalikunstis, puuskulptuuris ja tarbekunstis andis eeskuju eelkõige Saksamaa ja hilisemal ajal ka Madalmaad.
annaabi.ee 
