organismist veel teatud aja maapinnal ringi roomata. Paelussi muna hakkab arenema, kui see satub vaheperemehesse. Sooles munakestast väljunud vastne tungib vereringesse ja kandub sealt lihastesse, kus ta muutub nn põistanguks. Inimene või muu peremees nakatub, kui sööb põistangudega saastunud liha. Paelussidest on tuntumad nudipaeluss, (vaheperemeheks on veis), nookpaeluss, (siga) ja laiuss (sõudik ja kala). Lõunapoolsetel aladel parasiteerib kiskjates vaid mõne sentimeetri pikkune ehhinokokk- paeluss. Rohusööjates areneb tema vastsest aga hiiglaslik (kuni 60 kg kaaluv) ja sadu või isegi kümneid tuhandeid vastseid kasvatav ehhinokokk-põis. Lindudel on tuntud paeluss linnuroni, kes suurema osa arenguperioodist veedab kalades ning linnus peatub ainult paar ööpäeva. Hõimkond: Ümarussid. Ümara ristlõikega ning mõlemast otsast aheneva kehaga ussid. Väga väikesed, isegi mikroskoopilised.
· Fasciola hepatica maksakakssuulane · Opisthorchis felinus siberi tagaraiglane · Dicrocoelium lanceatum väike ebamaksakaan B. Paelussid (Cestodes) 2 - suured mõõtmed - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid · Diphyllobothrium latum laiuss · Taenia solium nookpaeluss · Taenia saginata nudipaeluss · Echinococcus granulosus ehhinokokk · Hymenolepis nana kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases · Ascaris lumbricoides solge · Enterobius vermicularis naaskelsaba · Trichurius trichiura piuglane · Trichinella spiralis keeritsuss · Strongyloides stercoralis ürgpihtlane
B. Paelussid (Cestodes) - suured mõõtmed 1 Helmintiaasid 2 - parasiteerivad selgroogsetes pikka aega - koosnevad segmentidest - puudub seedetrakt - kinnituvad sooleseina külge - hermafrodiidid Diphyllobothrium latum – laiuss Taenia solium – nookpaeluss Taenia saginata – nudipaeluss Echinococcus granulosus – ehhinokokk Hymenolepis nana – kääbusviik Hõimkond: ÜMARUSSID (Nematodes) - keerulise ehitusega, siseorganid rohkem arenenud - segmentideta - omavad seedetrakti - parasiteerivad soolevalendikus või sooleseinas - lahksugulised - ei oma vaheperemeest - osa elutsüklist pinnases Ascaris lumbricoides – solge Enterobius vermicularis – naaskelsaba Trichurius trichiura – piuglane Trichinella spiralis – keeritsuss
Linna sattunud põdrad on üldjuhul ema juurest ära aetud mullikad, kes otsivad oma kohta. 8 Viited: H. Ling ,,Põder" 1981 P. Pappel. Kuu loom põder. Eesti Loodus 2001, 11 http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 19.04.2014 http://entsyklopeedia.ee/artikkel/p%C3%B5der1 19.04.2014 http://et.wikipedia.org/wiki/Ehhinokokk 19.04.2014 http://et.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5der 19.04.2014 http://etv.err.ee/index.php?0551987#.U1I_Nfl_suE 19.04.2014 http://lemill.net/lemill-server/content/webpages/poder 19.04.2014 http://www.arkive.org/eurasian-elk/alces-alces/ 19.04.2014 http://www.ejs.ee/images/stories/suured/trofeeope.pdf 19.04.2014 http://www.lhnet
Ligikaudu pooled isendid on nakatunud. Tavaliselt on loom nirum, eriti sõraliste puhul. Kõige pealt tleb võtta lihaproov. Selleks 2 meetodid: kompressoorium (liha 2 klaasi vahele ja vastu valgust vaadata) ja seedemeetod (liha seeditakse ära kunstliku maomahlaga, luha seeditakse ära ja parasiitide kapslid jäävad alles). · Mitmesugused paelussid: laiuss (peamiselt kalasöömisel saadakse) - inimesele surmavalt ohtlikud ei ole. Ehhinokokk neid on Eestis leitud 2 liiki ja need on inimesele ohtlikud. · Ulukitelt võib veel saada suu- ja sõrataudi ning siberi katku. · Marutaud ei ole ravitav. Esineb reeglina tsüklitena, mis on 4-6 aastat pikad. Lisalugemist: Jahiraamat Sõralised Põder. Meie põder ülakõrgus kuskil 210 cm, mass 500 kilo. Kuskil 13 000 põtra Eestis. Bergmani reegel sama liigi isendid lähevad põhja poole suuremaks Põder on taigavöötme loom. 7-8 alamliiki
suur regeneratsioonivõime laialt levinud peamiselt röövloomad N. Piimjas planaar (piimjas lamelane) 3 KLASS IMIUSSID e trematoodid parasiidid, keha katab kutiikula, silmad täisk puuduvad, meeleel, reduts. suuava iminapaga. Ringe ja hingamiselundk puudub. Ekto ja endo paradsiidid Süstikkakssuulane, kassi-kakssuulane, harilik vereimiuss KLASS PAELUSSID Nudipaeluss, nookpaeluss, ehhinokokk-paeluss ja –põis lülisised selgr sooleparasiidid. Päis, lülide mood kaelas. Seedel puudub. HÕIMKOND RIPSKÕHTSED e gastrotrihhid Väiksed. Keha katab kutiikula. Kõhtmine külg kas üleni või osaliselt ripsmetega kaetud. Mage- ja merevees. Magevees sagedased perekonna Chaetonotus liigid. HÕIMKOND KERILOOMAD ehk rotifeerid: mikroskoopilised, vees, ripsmepärg e keriaparaat, lõuaaparaat, pantser, protonefriidid, verer ja hingamisel puuduvad, lahksug, toituvad mikroorg-st
Kinnitumiseks on päis (scolex). Liikide arv? Kirjandus: Järvis, T., 2011. Veterinaarparasitoloogia 4. Tartru Selts: Laiussilised (Pseudophyllida) Rosetja kujuga emakas avatud, esineb viimajuha. Esindajad: laiuss Diphyllobothrium latum ( kuni 15 m), linnuroni Ligula intestinalis, vaheperemehed sõudik ja kala (lisaperemees). Selts: Neljanapalised Cyclophyllida Torukujuline arvukate külgharudega emakas umbne. Esindajad: nookpaeluss Taenia solium, nudipaeluss Taeniarchynchus saginatus, ehhinokokk-paeluss Echinococcus granulosus, alveokokk Alveococcus multilocularis, koera viik Dipylidium caninum. Hõimkond: Ümarussid Nematoda, (Aschelminthes - kottussid) Ristlõikes on keha ümar. Keha katab süntsütiaalne epiderm, mis moodustab keha pinnale paksu kutiikula. Esineb ainult pikilihaskiht. Kehaõõnsus kotikujuline, täidetud tugeva rõhu all oleva vedelikuga. Seedesüsteem torukujuline. Esineb lihaseline neel ja kloaak. Seedenäärmed puuduvad
4. Kopsust liigub vastne neelu ja sealt soolde tagasi. 5. Peensooles saab vastsest täiskasvanud solge. Emasuss muneb seal munad. 6. Munad väljuvad koos väljaheitega ja algab uus arengutsükkel. * Kuidas pääseb vastne soolest vereringesse? --- 58 Kas loomade parasiidid nakatavad ka inimesi? Lemmikloomadel on mitmesuguseid parasiitusse. Paljud on omased just neile, kuid kahjuks on ka selliseid, kes võivad nakatada inimest (kutsikasolkmed, koeraviik, ehhinokokk jt). Koerad ja kassid luusivad ringi ning haigustekitajad levivad neile hõlpsasti. Koeraparasiitidega võivad nakatuda eelkõige lapsed. Sooleusside mune võib olla looma karvadel, kust need looma silitades ja temaga mängides satuvad kätele ja edasi suhu. Nakatuda võib ka siis, kui koer lakub inimese käsi või nägu või kui lapsed mängivad kassi või koera väljaheidetega saastunud liivakastis. Ohustatud on ka jahimehed, kes puutuvad otseselt kokku metsloomadega.
annaabi.ee 
