Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool Konarki tempel Referaat Koostaja: Tauri Talumees Olustvere 2012 Konarki tempel Inimesed hakkasid päikest austama, sest neil oli vaja hakata põldu harima. Nad hakkasid päikest palvetama ja seda jumaluseks pidama. Nad ehitasid palju templeid aga üks oli Konarki tempel mis asus Indias. Vanade Egiplaste päikesejumal oli Ra. Mõned Aafrika elanikud arvasid et päike on Alondo poeg ja kuu tema tütar. Vanad kreeklased austasid Heeliust.Indias oli päikesejumalaks Surjah(ülimvalgus). Päikesejumalal Zurial oli kolm naist Zarania, Ragi ja Pragha ja suur hulk järeltulijaid. Ka musta Pogadi nime all esinev Konarki tempel on ehitatud 13-ndal sajandil 1236-1264 aastal. Templi rajajaks nimetatakse ida kangese dünastja kuningat Narazim Hadeva 1, ning
Babüloni rippuvad aiad ( üks seitsmest antiiksest maailmast) Tänani on säilinud Babüloni linna peavärav jumalanna Istari värav. Skulptuur Mesop. Hakati tegema reljeefe-skulptuuri liik, milles kujutised või ornamendid eenduvad pinnasest millega nad on seondud nt. .Istari värav, fantastilised loomad.- Kurjade vaimude peletamiseks olid loomad maalitud. Vana-Egiptuse kunst 3000-300a ekr. Kunsti, s.h arhitektuuri seisukohalt on eriti tähtis vanade egiplaste usk surmajärgsesse ellu. Vaarao oli nende jaoks üks jumalatest ja seepärast nad mumifitseeriti Arhitektuur Haudeleitised Mastaba ja Astmikpüramiid Suurim neist on ehitatud vaarao Cheopsile, mis asub Giza väljal(surnute linn) ainuke säilinud maailmaime. Surnute linnas asus ka templeid ning sfings. Templid- tavaline Egiptuse tempel oli nelinurkne, kõrge müüriga muust maailmast teadlatud, osaliselt peal lahtinine ehitis. Templite juures asusid ka obeliskid, mis olid püstitatud
ilmet. Suurem osa nii ülikkonnast kui ka lihtrahvast elas maal. 2) Ühiskonna tipus seisis absoluutse võimuga jumal-kuningas, kelle valitsemine pidi tagama loomuliku korra Egiptuses. 3) Tavapärane perekond oli paarperekond. Mees, naine ja 2 alaealist last. Täiskasvanutena nad lahkusid kodust ja lõid oma pere. Perekonna peaks oli mees, aga ka naisel olid õigused. 4) Suurim roll Egiotuse majanduses kuulus siiski vaaraodele, nende suguvõsadele. Nemad suunasid Egiplaste käekäiku ja nende käsutusse koondusid enamik ühiskonna rikkusest. 3, 4, 5 Kõike tähstamad jumalad riigi ja võimu seisukohalt olid - Päikesejumal Ra (Maailma looja ja selle esimene valitseja) - Amon Ra( Teeba jumal Amonist ja Ra'st. Ühtesulamisel kujunes. uue riigi tõeline peajumal. Vaarao päikesejumala Amon-Ra poeg) - Pistrikukujuline taevajumal Horos. (Kehastas elavat valitsejat ennast, vüis olla Ra'ga kuidagi seotud)
Vanast Egiptusest pole just eriti palju tõendeid muusika ajaloo kohta kuid on leitud mõned koopamaalingud mis viitavad muusika olemas olule. Egiptuses kasutati muusikat surnute üles äratamiseks, allmaailma sõnumite saatmiseks ning ka uuesti sündimise tähistamiseks. Egiptuses seostati muusikat tihti ka aasta aegadega. Kuna sealsetetavade järgi sügisel kõik suri ja kevad taaselustus koik. Ja nende sündmuste jaoks olid erinevad muusika tüübid. Egiplaste suurimaks leiutiseks muusika alal on harf. Selle tekkimiseks vüidetakse juhuslikust, Kuidas jumal kilpkonna kesta lõi ja seal sees pingule kuivand soolikad helisema hakkasid. Ning siiani on harf seal väga püha pill. Heebreas oli muusika aga tähtsaks saatjaks suursündmustel. Näiteks muusika saatel loeti ette kümme käsku. Ning muusikat muidugi kasutati ka kellegi kiirmiseks või ülistamiseks. Sealseks tõeliseks muusikuks peeti kuningas Taavetit. Tunti teda nii muusika
kr inimese elu viisid muutusid väga oluliselt seinise jahipidamise asemel saa j2rjest t2htsamaks põlluharimine ja karja kasvatus Noorema kiviajast v22rivad tähelepanu savi n6ud ja keraamika On leitud kiviplaatitest ehitatud ruume mis on ühest kuljest avatud tõenäoliselt need on haud ehitised. Egiptus Alates 4 aasta tuhandest e.kr arenes niiluse kallastel kõrge tasemeline ja omapärane kunst . Selle suurepärase kuntsi loojate egiplaste päritolu kohta ei tea midagi kindlat . Arvatavasti oli see põline afrika rahvas kes kuulus indo vahemere rassi .Muistne egiptlane oli elu rõõmus ja rahu armastav ta oli sügavalt usklik. Egiptuse usk nõudis et kummardati mitut jumalat . egiptlased uskusid et inimene peab pärast surma elama umbes samasugustes tingimustes nagu ta elas enne surma .Kõige enne oli matmis paik võimalikult kindel ja püsiv nii näeme egiplased nedne kõige kõrgem sugu vaarao
Mastaba koosnes maaalustest kambritest ja peal 4 nurkne, kaldus seintega kiviehitis. Vaoraodele ehitati astmikpüramiidid. Väga kõrged !. Ehitamise ajal jäeti käigud mis viisid hauakambrisse. Peale matmist need suleti ja hämati. N: 140m kõrge CHEOPSI püramiid mille pindala on üle 5ha. Kairo lähedal on GIZA püramiidide väli. Alates IV aastatuhande lõpust eKr areneb Niiluse kallastel uut sorti kunst, see uus suund on kõrgetasemeline ja omapärane. Rikkalikud mälestised loonud egiplaste päritolu kohta ei teata midagi kindlat, arvatavasti olid nad põlised Aafrika rahvad ja kuulusid indo-vahemere rassi. Ajalugu uurides on välja tulnud, et muistne egiptlane oli elurõõmus, töökas ja rahuarmastav. Tema iseloomu põhiomadus oli sügav usklikkus. Egiptuse usk oli polüteism. See tähendab, et kummardati mitut jumalat. (Vaga 2004: 9) Heliopolise preestrid lõid legendi hauatagusest elust, mille nad panid kirja ``Surnute raamatu`` pühalikus jutluses
Vana Riik - püstitati püramiide. Keskmine Riik Uus Riik - Egiptuse suurima võimsuse aeg. Vaaraodest tuleb kindlasti ära märkida Echnaton (Amenhotep IV), Tutanchamon ja Ramses II. Eriti Echnatoni ajal saavutas egiptuse kunst kõrgusi, mida hilisematel aegadel on imetletud. Tutanchamoni nimi on jällegi tuntud tema hauakambri tõttu - see ainuke terviklikult meie päevini säilinud egituse vaarao matmispaik. Kunstitraditsioonid ja inimese maailmapilt Vaaraod peeti jumala asemikuks maa peal. Egiplaste usk oli polüteism, st. et kummardati mitut jumalat. Pühad loomad olid kass ja skarabeus. Samuti usuti ka hauatagusesse ellu. Vanad egiptlased arvasid, et pärast inimese surma elab hing edasi ning tuleb teatud aja järel kehasse tagasi. Seepärast püütigi hoolikalt säilitada surnukehasid , need balsameeriti ja maeti kindlatesse haudehitistesse. Egiptlased nimelt uskusid, et kui midagi kujutada, siis läheb see ka täide. ARHITEKTUUR
§13 Kreeta-Mükeene kultuur (2000-1100 eKr) Kreeka varaseim periood 2. at eKr Kreeta-Mükeene kultuur, mis jaguneb kaheks: Minose kultuur Kreeta saarel (2000-1400 eKr) ja Mükeene kultuur Kreeka mandril (1600-1100 eKr). TV TABEL LK. 45. Kreeta-Mükeene usundis austati eelköige jumalannasid, neile ohverdati loomi (härjad), korraldati rongkäike ja tantsudega pidustusi. Lineaarkirjas B leidub sanaseid nimesid hilisemate Kreeka jumalatega. Kreetalaste lossimajandus sarnaneb sumerite ja egiplaste eluasemega (kindlustamata), samas ei ole nende kiri üldse sarnane. Kreeklased vötsid arvatavasti kreetalaste materiaalse kultuuri üle, muutes selle kohaseks söjakale kultuurile ja meelelaadile. Kreeta-Mükeene ajastu tähistab Euroopa tsivilisatsiooni algust. Teadmata asjaoludel see kultuur hävis. §14 Tume ajajärk (1100-800 eKr). Peale Egeuse kultuuri löppu hävis köik: lossid, kiri, rahvaarv, välissuhted. Sellest perioodist
annaabi.ee 
