Inimene on siin esikohal. Isiksuse eneseteostus on vaba, riik ja ühiskond suhtuvad sellesse tolerantselt , inimene tegutseb oma võimete kohaselt mistahes sotsiaalses staatuses ja rollis ning saab sellest avatusest rahuldust. Tagatud on üldised inimõigused ja kodanike poliitilised , majanduslikud ning sotsiaal-kultuurilised õigused, isiksuse vaba eneseteostus. Piltlikult öeldes on siin riik näoga inimese poole, riik on inimese jaoks. Kõikide subjektide suhtes tomib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Legaalsus tähendab seaduslikkust, egaalsus võrdõiguslikkust. Tuleb märkida et teisena esitatud malli ei tohi käsitleda vastandäärmusena, mille puhul nö riik on põlvili inimese ees ja ümmardab teda tingimusteta. Normaalne on kui nii inimsel kui ka riigil on teineteise ees võrdselt nii õigused kui ka kohustused. 33. RIIGI TEKKE TEOORIAD Riigi tekke patriarhaalsed teooriad Aluseks sai Aristotelese teooria. Tehakse vahet kodanike ja võõraste vahel
Inimene, ühiskond, riik - seoste tüübid Riigikeskset ühiskonda iseloomustab prioriteetide gradatsioon RIIK-ÜHISKOND- INIMENE, kusjuures inimene on viimasel kohal.Kehtiv õigus konstitueerib riigiorganitele valdavalt ainult õigusi, inimesele valdavalt ainult kohustusi. Inimese(isiksuse)keskset ühiskonda iseloomustab prioriteetide gradatsioon INIMENE- ÜHISKOND- RIIK, kusjuures inimene on esikohal. Tagatud üldised inimõigused jpm. Kõigi subjektide suhtes toimib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Selle vormid: ¤ kodakondsus ¤ maksud ja avalikud teenused ¤ osavõtt riigi ja ühiskonna kujundamisest. RIIGI AJALOOLISED TÜÜBID, VORMID, FUNKTSIOONID Riigi ajaloolised tüübid Riigi ajalooline tüüp näitab, milline riigi vorm ning riigi valitsemise vorm vastab ühsikonna poliitilise organisatsiooni arengu astmele ning iseloomule selle ühel või teisel etapil. 1. Ühiskondlik-majanduslik formatsioon: a) orjanduslik; b) feodaalne; c) kodanlik; d) sotsialistlik. 2
Üksiku õiguste tagamine Kohtulik kontroll õigustest kinnipidamise üle sõltumatute kohtute poolt Proportsionaalsuse põhimõte Õigluse ja õiguskindluse põhimõtted Õigusriik on riik, kus kõik riigifunktsioonid on konstitutsiooni ja teiste õigusreeglite poolt määratud ning mille täitmine on õigusreeglite alusel kontrollitav. Õigusriigi põhiprintsiibid on seega vabadus, õiglus ja õigus ning nende rakendamisel kõikjal legaalsuse ja egaalsuse põhimõtete tagamine nii igaühe kui ka üldistes huvides. Seega - õigusriik on ideaal, milles realiseeruvad täiuslikeimal kujul humanistliku moraali põhimõtted riikluse praktikas ning kehtivas õiguses. 4.2.1. Õigusriigi formaalsed tunnused Need on võimude lahusus, formaalse seaduse mõiste, seadustest kinnipidamine, täidesaatva võimu seaduslikkus, õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja –vabaduste garanteerimine.
printsiipides (vrdl nt PS preambula ja §-d 1, 3 jt : riiki, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele; kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas; riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel). Siduvateks printsiipideks on Eesti põhiseaduses: 1) demokraatia printsiip; 2) vabariikluse printsiip; 3) unitaarriikluse printsiip; 4) legaalsuse printsiip; 5) egaalsuse printsiip; 6) võimude lahususe ja tasakaalustatuse printsiip; 7) sotsiaalse ja demokraatliku õigusriigi printsiip. Erinevalt ajaloolisest tõlgendamisest mõistab teleoloogiline tõlgendamine mitte niivõrd seda, mida õigusakti vastuvõtmise või andmise ajal mõeldi, vaid õigusakti või selle sätte momendil esinevat tähendust ja eesmärki. Praktikas tähendab see, et ei tohi vastu võtta või rakendada
Konstitueeritus on reaalselt tagatud ja realiseeritud, piltlikult öeldes on siin riik näoga inimese poole, riik on inimese jaoks. Kehtiv õigus konstitueerib riigiorganite süsteemile kui ka inimesele nii õigused kui ka kohustused. Kui riik kohustab inimest, peab ta looma samas ka eeldused ja võimalused seda täita. Ülismuslik on põhiseadus ja seadused - seda nii riigi kui inimese jaoks. Lühidalt - kõigi subjektide suhtes toimib legaalsuse ja egaalsuse põhimõte. Legaalsus tähendab seaduslikkust, egaalsus - võrdõiguslikkust, võrdväärsust. Tuleb märkida, et teisena esitatud malli ei tohi käsitada vastandäärmusena, mille puhul nö riik on põlvili inimese ees ja “ümmardab” teda tingimusteta. Normaalne on, kui nii inimesel kui ka riigil on teineteise ees võrdselt nii õigused kui ka kohustused. Suhete inimene < - >riik põhilised konstitueeritud vormid on : 1) kodakondsus;
kohtute töö on korraldatud võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. Aga absoluutset võimude lahusust pole. võimude eristamine ja võimude lahusus, formaalse seaduse mõiste, seadustest kinnipidamine ja täidesaatva võimu seaduslikkus; õiguslik kaitse sõltumatute kohtute poolt, põhiõiguste ja - vabaduste garanteerimine. Õigusriigi põhiprintsiibid — vabadus, õiglus ja õigus ning nende rakendamisel kõikjal legaalsuse ja egaalsuse põhimõtete tagamine nii igaühe kui ka üldistes huvides. Seega – õigusriik on ideaal, milles realiseeruvad täiuslikeimal kujul humanistliku moraali põhimõtted riikluse praktikas ning kehtivas õiguses. Õigusakti struktuur — näitab kuidas ning millistele unifitseeritud nõuetele vastavalt struktureeritakse õigusnormid õigusakti raames, kuidas on õigusakt üles ehitatud ning millised on õigusakti obligatoorsed ning fakultatiivsed rekvisiidid.
annaabi.ee 
