muuteoperatsioonide abil ühendatakse grammatiliselt korrektseteks pindstruktuuri lauseks..2- 3 aastase lapse kõne koosnebki peamiselt sellistest lausetest, mille puhul on muuteoperatsiooni vajadus väga väike. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed sõnade vahel- (vt ka lk 32-33) Kõne FS- on psühhofüsioloogiline mehhanism, mis korraldab keele kasutamist. FS koosneb kolmest osast: tsentraalsest, perifeersest ja neid ühendavatest aferentsetest ja eferentsetest närviteedest. Keelepuuded ja kõnepuuded ehk realiseerimispuuded- (vt lk 99) Muuteoperatsioonid: obligatoorsed, fakultatiivsed- (lk 19-22) Sidus tekst; selle tunnused: sidusus ja terviklikkus- (137-143) Ahel- ja paralleelseos kui mõtete seostamise viisid- (lk 141, 148) Foneemikuulmine- (lk 157) Tekstibaas- (lk 166) Situatsioonimudel- (lk 167) Propositsioonistrateegia, lokaalse sidususe strateegia, makrostrateegia, produktsiooni- strateegia- (lk 170)
Valuaisting tekib peaajus Termoretseptorid: külma- ja soojaretseptorid. Paiknevad nahas, suu, nina ja kõri limaskestades Taktiilsed retseptorid: puudutus, surve ja vibratsioon – võimalik määrata esemete kuju, suurust ja konsistentsi, surve tugevust nahale. Asuvad nahas, liigeskapslites, kõõluste, sidemete ja luuümbrise läheduses  Seljaaju reflektoorne funktsioon Refleksi morfo-funktsionaalseks aluseks on refleksikaar , mis kooosneb aferentsetest (retseptoorsetest), lüli- ja eferentsetest neuronitest Spinaalsed refleksid moodustuvad motoneuronpuuli printsiibil Mono- ja polüsünaptiline refleksikaar  Monosünaptiline refleksikaar Lihtsam refleksikaar (lihaskäävide retseptorid, aferentne neuron, eferentne neuron, efektor – skeletilihas) Põlverefleks  Polüsünaptiline refleksikaar Erutuse juhtimisel retseptoritest efektororganitesse osalevad peale aferentse ja eferentse neuroni ka üks või mitu lülineuronit Painutusrefleks  Motoorsed spinaalrefelksid
Samas tuleb mõista, et kõik stressorid ei ole universaalsed, et üks asi ei pruugi kõigile stressi tekitada, nt müra: kes on harjunud valjut muusikat kuulama, kes mitte. Stressorid on: keskkondlikud (nt müra), sotsiaalsed (nt suhtluse üleküllus või puudus), füüsilised ja psühholoogilised (vigastused sportlastel, eksamipalavik), kognitiivsed. Vegetatiivne närvisüsteem Sümpaatiline närvisüsteem ja parasümpaatiline. Mõlemad koosnevad aferentsetes ja eferentsetest närvikiududest. Sümpaatiline ja parasümpaatiline närvisüsteem avaldavad vastupidist toimet mõnedes organites (nt süda), kuid samasuunalist mõnedes organistes, nt süljenäärmed. Kui on aktiveeritud parasümpaatiline närvisüsteem, siis on rahuloluseisund. Lihtsalt oled. Sümpaatilised ja parasümpaatilised toimed: Mõlema erutusefektid on suures osas vastassuunalised. Sümpaatiliste närvide äriitus südame löögisageduse ja löögimahu suurenemise,
Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis toimub KNS-i vahendusel vastusena väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Refleksid avalduvad mingi tegevuse tekkimises, muutumises või lakkamises. Refleksi kulgemise teed nim refleksikaareks. Refleksikaar koosneb: erutust vastuvõtvatest retseptorites  aferentsetest närvikiududest, mis juhivad erutuse KNS-i  KNS-i teatud piirkonnast, kus toimub erutuse analüüs  eferentsetest närvikiududest, mis juhivad erutuse KNS-st vastavasse organisse  reageerivast organist. Osa reflekse on inimesel pärilikud (e kaasasündinud), need on tingimatud refleksid. N: imemis- ja neelamisrefleks. Teine osa reflekse omandatakse, õpitakse elu jooksul. Need on tingitud refleksid, mis järglastele ei pärandu. N: käitumisrefleksid, refleksid organismi kaitseks. Paljud tingitud refleksid on ebapüsivad, kaotades elukeskkonna muutudes oma tähtsuse.
Ajuvedelik osaleb aju ainevahetuses, temast sõltub koljusisene rõhk ja ta kaitseb aju mehaaniliste mõjurite (nt. traumad) eest. Perifeerne närvisüsteem: 6.6. Seljaajunärvid Seljaajunärvide üldarv on 31 paari. Neist eristatakse lülisamba osade järgi: - 8 kaelanärvi; - 12 rinnanärvi; - 5 nimmenärvi; - 5 ristluunärvi; - 1 õndranärv. Funktsionaalselt on nad kõik seganärvid ja koosnevad sensibiilidest (aferentsed) ja motoorsetest (eferentsetest) närvikiududest. Seljaajunärvide kaudu teostab seljaaju järgmist innervatsiooni: - kere, jäsemete ja osalt kaela sensiibel (tundlikkuse) innervatsioon; - kõikide kere lihaste ja osa kaelalihaste motoorne (liigutustega seonduv) innervatsioon; - kõikide elundite sümpaatiline innervatsioon (mis on nende kiududega varustatud); - väikevaagnaelundite parasümpaatiline innervatsioon. (vt. vegetatiivne närvisüsteem) 6.7. Peaajunärvid
t. funktsioneerimise käigus. Seetõttu kõnetegevust teenindavat psühhofüsioloogilist süsteemi nimetataksegi funktsionaalsüsteemiks. See kujuneb organismis aktiivselt funktsioneerivatest elementidest, mis mingi kasuliku eesmärgi saavutamiseks (aga suhtlemine on põhimõtteliselt kasulik) ühinevad ja moodustavadki süsteemi. Funktsionaalsüsteem (FS) koosneb kolmest osast: tsentraalsest, perifeersest ja neid ühendavatest aferentsetest ja eferentsetest närviteedest. Kuigi juhtiv roll on KNS-il, on igal lülil mingi iseseisvus (autonoomsus). Kõne funktsionaalsüsteemi on õigem nimetada psühhofüsioloogiliseks plokiks, mis võimaldab inimesel talle vajalikku mõtet keeleliselt väljendada või ütlusest aru saada. FS tunnused: 1. Organismi jaoks on oluline tulemus, mitte selle saavutamise viis. Seega vajalik resultaat dikteerib konkreetsete operatsioonide ja vahendite valiku, sh. käitumisviisi muutmise. 2
annaabi.ee 
