Pidula veskioja. MULLUTU SUURLAHT - See on on looduskaitse all olev, madalate kallastega taime - ja mudarohke soolatoiteline järv. Sanatoorium "Kuressaare" saab siit oma ravimuda. Peamised kalad on ahven, särg, haug. KOIGI RABA See on suhteliselt puutumatu loodusega ja tähtis mageveehoidla, mis on oluline põhjaveekihtide toitja Ida - Saaremaal. KAALI KAATRIVÄLI - Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Ajaloolised ja kultuurilised vaatamisväärsused KURESSAARE PIISKOPILINNUS - Kuressaare linnuse konvendihoone on ainuke oluliste ümberehitusteta säilinud keskaegne kindlusehitis Baltiriikides ja sellisena vaieldamatult ka
Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena
Mõlemal kraatril on idakülje valliosa kõrgem, mis lubab oletada meteoriidi langemist läänest - väikekraatritele on iseloomulik aine suurem väljapaiskumine trajektoori pikenduse suunal. Ilumetsa kraatrid avastati 1938. aastal. Siiamaani on selgusetu, millise meteoriidiga oli tegu, sest Ilumetsast pole leitud ei meteoriidikilde ega -tolmu. Kaali meteoriidikraatriteväli Saaremaal on Eesti haruldasim loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega.Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Kaalis kujunes plahvatuse tagajärjel uus pinnavorm, mis sobis kasutamiseks linnuse, veevõtukoha ja ohvrihiiena
kasutati enamasti rahkirstuna. Kirst oli seetõttu alati lukustatav. Cassone Tool Renessanssiaegse Itaalia istemööbel oli väga mitmekesine. Siin hakati toole eraldi polsterdama. Polstriks kasutati eriti meelsasti kuldnahka pressitud ja polükroomitud mustriga nahka ning sametit. Need kinnitati istme külge ümarpealiste vasknaeltega, mis samuti hakkasid mõjuma dekoratiivselt. Itaalia tooli efektseim vorm oli pinktool sgabello, mille jalapartii ja nelja- või kaheksamurkse istmeplaadi sisse tapitud seljatoe moodustasid rikkalikult nikerdatud plangud. Teiseks toolivormiks oli nn. Strozzi tool, väga napi vormi, kaheksanurkse istmeplaadi, nelja allapoole kaldu sirge jala ning erakordselt kitsa seljatoeplaadiga, mille tippu kroonis medaljon. Kolmas toolitüüp oli nn Savonarola tool, mille jalad olid risti ja millel olid selja- ja käetoed
nähtustest, mis on seotud meteoorkehade liikumisega planeetidevahelises ruumis ja nende langemisega Maal pinnale. Meteoriitika kasutab peamiselt astronoomi, geoloogia, füüsika, keemia ja naaberteaduse uurimismeetodeid. Meteoriitikale pani 1794. aastal aluse E. Chldini2 2. Kaali meteoriidikraater 2.1 Tutvustus Kaali meteoriidikraatrite väli Saaremaal on Eesti haruldasem loodusmälestis, olles ühtlasi Euraasia efektseim kraatriväli. Kaali meteoriit on viimane maailma tihedasti asustatud piirkonda langenud hiidmeteoriit. Selle langemine juba asustatud Saaremaale põhjustas suuri purustusi ja võib-olla ka inimohvreid, mida on võrreldud väikese tuumapommi plahvatusega. Meteoriidi langemine on ajalooliselt tähelepanuväärne. Esiteks plahvatusega seotud sündmusena ja sellest tulenevate kultuuripilti kandunud mõjutuste poolest. Teiseks kujunes
ümarplastiliselt oli see teostatud. Seetõttu soositi eriti pähklipuud, mida oli hea pehme nikerdada. Lihtsam mööbel tehti enamasti paplist, kastanist või muust vähem hinnalisest kohalikust puust. Käe- ja seljatoe lisamine tegi sellisest rikkalikult nikerdatud kirstust puust sohva - cassapanca. Cassapanca't kasutati ka rahakirstuna - siit sõna "pank" enamikus Euroopa keeltes. Kirst oli seetõttu alati lukustatav. 3.2. Toolid Itaalia tooli efektseim vorm oli pinktool sgabello (Toscana), mille jalapartii ja nelja- või kaheksanurkse istmeplaadi sisse tapitud seljatoe moodustasid rikkalikult nikerdatud plangud. Teiseks toolivormiks oli nn. Strozzi tool, väga napi vormi, kaheksanurkse istmeplaadi, nelja allapoole kaldu sirge jala ning erakordselt kitsa seljatoeplaadiga, mille tippu kroonis medaljon. Kolmas toolitüüp oli nn. Savonarola tool - curulis'e selja- ja käetugedega variant,
Nad elavad ennast endale hoides. Hasso Krull on sauteri stiili analüüsi puhul väitud seda, et argiteema koosmõjust tekib demüstifikatsioon asju ja nähtusi kirjeldatakse otsesõnu, ei kasutata minegeid ilusaid kujundeid, vaid neid kirjeldatakse neutraalselt, igapäevaselt, ilmselt ropultki. Kultuuris on terve rida selliseid nähtusi ja tegevusi,mis on ümbritestud suure tähendusväljaga. Nende kirjeldamisel on kehtinud mingid normid või konventsioonid. Efektseim demüstifitseerimise näide Sauteril on novell ,,Kõhuvalu", kus Sauter kujutab sünnitust. See on see, mis lääne kultuuris on alati väga püha, tema suurimaks normiks on see, et teda ei kujutata. Üldjuhul seostub see kõik imediskursusega. Aga Sauter kirjeldades sünnitust, teeb seda kuidagi otse, kõige selle juurde kuuluvaga. See äärmuslik näide, aga väiksemaid asju võib ridamisi Sauteri loomingust välja tuua. Üldiselt Sauter demüstifitseerib elu oma pessimistliku
moodustavad täna Kadrioru hoonestuse vanima (alates 18. sajandist) ja ühe ajalooliselt väärtuslikuma osa. Linnaosa edasist arengut mõjutas kõige rohkem supelasutuste rajamine. 19. sajandi algusest alates muutus Kadriorg Tallinna elanikele ja arvukatele kuurordikülalistele armastatud suvitus- ja jalutuspaigaks. Kuurordipiirkonnale omaselt ehitati siia mitmeid suvemõisaid, supelasutusi, restorane ja villasid. Kuurordiarhitektuur, mis on puitarhitektuuri efektseim ilming, on Kadrioru puhul veel vaevu loetav. Vaid üksikud hooned, mille seost kuurordiga palja silmaga vaadates ei pruugi näha. Alles lisainformatsiooni olemasolu võimaldab teatud äratundmist. Koos 20. sajandi saabumisega said mööda ka kuurordi hiilgeajad, sest linna industrialiseerimine ja elanikkonna kasv tõid kaasa Härjapea jõe ja Tallinna lahe sellise reostatuse, et linna sanitaarteenistus soovitas supelranna viia üle Piritale. Identiteedimuutus tõi 1910. 1920.
annaabi.ee 
