v.keskk, süda pumpama verd,neerud eritama jääkprodukte, tasakaalustama kehavedelike hulka. Homöostaas säilib närvisüsteemi ja hormoonide vahendusel. Neuraalne regulatsioon-Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Ärrituse korral vallandub sensoorne signaal, signaal juhitakse kesknärvisüsteemi, kus see töödeltakse vaheneuronite poolt. Neuriidid juhivad töödeldud signaali efektorrakkudesse, kus vastavalt antakse juhis elundite talituse muutmiseks.(efektorrakud asuvad lihastes,sisenäärmetes) Neuraalne regulatsioon- Närvisüsteemi vahendusel toimiv elundite ja elundkondade talitluste regulatsioonimehhanism. Humoraalne regulatsioon-Paljud elutalitlused on hormonaalse kontrolli all.Hormoonid liiguvad koos verega kõikjale, seega oluline roll elundkondade talitluse koordineerimisel. Hormoone on vähe, seega regulatsioon on aegakestev, aga järjekindel.(pidurdav või aktiveerib füsioloogilisi protsesse)
Hormoonid reguleerivad füsioloogilisi protsesse kas neid pidurdades või vastupidi, aktiveerudes. Neutraalne regulatsioon - Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Mingi ärrituse poolt vallandatud signaal ehk sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Seal toimub nende töötlemine vaheneuronite poolt. Motoneuronite neuriidid juhivad töödeldud signaali kesknärvisüsteemist edasi efektorrakkudesse, kutsudes nii esile vastava elundi talitluses vajaliku muutuse. Efektorrakud asuvad tavaliselt lihastes või sisenäärmetes. Osmoregulatsioon - Kehavedelike lahustsunud ainete sisalduse regulatsioon. Vee tasakaalu hoiame negatiivse tagasiside abil. Ajus, hüpotalamuses, asuvad osmoretseptorrakud, mis on tundlikud vere osmootse kontsentratsiooni suhtes. Kui vere osmootne konsentratsioon tõuseb, siis on see siganaaliks, et veekadu on suurem kui vee saamine. Hüpotalamus reguleerib sellele kahel viisil: stimuleerib ajus asuvat janukeskust;
vahendusel. · N e u r a a l n e r e g u l a t s i o o n. Närvisüsteemi talitluse aluseks on refleksikaar. Mingi ärrituse poolt vallandatud signaal ehk sensoorne signaal juhitakse kesknärvisüsteemi. Seal toimub nende töötlemine vaheneuronite poolt. Motoneuronite neuriidid juhivad töödeldud signaali kesknärvisüsteemist edasi efektorrakkudesse, kutsudes nii esile vastava elundi talitluses vajaliku muutuse. Efektorrakud asuvad tavaliselt lihastes või sisenäärmetes. Bioloogia kontrolltöö Villu · H u m o r a a l n e r e g u l a t s i o o n. Lisaks närvisüsteemile on paljud elutalitlused ka hormonaalse kontrolli all. Hormoonid liiguvad koos vere ja koevedelikega organismis kõikjale ja omavad seetõttu olulist rolli elundkondade talitluse koordineerimises
aktiveerib (helper T rakud, retseptor CD4). Tunneb ära rakuvälise antigeeni. Primaarsed lümfoidorganid – tüümus ja luuüdi Sekundaarsed lümfoidorganid – perifeersed lümfoidorganid, lümfisõlmed, põrn, lümfoidorganid, mis asuvad seedekulgla, hingamisteede ja naha lähedal. Dendriitrakud viivad antigeeni nakkuskohast perifeersetesse lümfoidorganitesse, kus aktiveeritakse B ja T rakud. Perifeersetes lümfoidorganites on 3 arengustaadiumis lümfotsüüdid: naiivsed rakud, efektorrakud, mälurakud. Omandatud immuunsus jaguneb 2: * humoraalne – antikehad. Antikehad märgistavad võõrpatogeeni ära. Tunneb ära epitoobi. IgG isotüübid on A, G, E, D, M. Tsütokiinid mõjutavad, milline neist tekib. Esmalt on B rakul (naiivsel) ekspresseerib nii IgM kui IgD. Toimub isotüübi vahetus – muutub IgE, IgA või IgG. IgG – veres IgA – limaskestades, sooled, hingamisteed IgM – aktiveerib komplemendi. Hävitab patogeene, kui pole piisavalt IgG. Nt
MHC molekulile, Tc (CD8+) - rakud MHCI, Th (CD4+)- rakud MHCII. Rakupopulatsioonid tüümuses: CD8+ ehk T- killer rakud, CD4+ ehk T- helper rakud, topeltnegatiivsed rakud (alles tüümusesse sisenenud). 19. T raku aktivatsioon. T raku ko-retseptor molekulid. T raku aktivatsioon toimub sekundaarses lümfoidses koes naiivse T- raku ja APC (eriti DC) interaktsiooni tagajärjel. Positiivse tagasiside saamise korral partner-rakult järgneb T- rakkude diferentseerumine efektor- ja mälurakkudeks. Efektorrakud migreeruvad põletikukoldesse (kemokiini gradiendi suunas), mälurakud migreeruvad peamiselt nahka ja limaskestadesse (paika, kust sama antigeen võib uuesti saabuda) ja resideeruvad seal aeglaselt paljunedes kuni paarkümmend aastat. Naiivse T raku aktivatsiooniks on vaja kolme signaali. APC rakk annab T- rakule 1. (MHC-TCR) ja 2. (B7-CD28, CD40-CD40L) signaali, 3. signaali (IL2-IL2R) annab T- rakk endale ise. Kui blokeerida 2. signaal (CD28-B7 seondumine) siis T- raku aktivatsiooni ei järgne
tekke alus. Omandatud immunsuse põhimõiste, mis väidab, et omandatud immuunvastuse annavad iseseisvad antigeen-spetsiifilised lümfotsüüdid, mis on organismi enda suhtes tolerantsed. Põhiseisukohad: 1) Iga lümfotsüüt kannab ainult üht tüüpi antigeeni retseptorit e. immunoglobuliini, mis on unikaalse spetsiifikaga; 2) Organismile võõra molekuli ja sellele vastava lümfotsüüdi retseptori seostumine viib lümfotsüüdi aktivatsioonile; 3) Diferentseerunud efektorrakud, mis tekivad aktiveerunud lümfotsüüdist, kannavad vanemrakkudele identse spetsiifikaga retseptoreid; 4) Lümfotsüüdid, mis kannavad organismi enda molekulidele spetsiifilisi retseptoreid elimineeritekse lümfoidse koe varajases arengus (nn. negatiivne selektsioon). Immunoloogilise mälu tekkimine. Efektor ja mälurakkude erinevus. Naiivsete rakkude ja mälurakkude immunoloogilise vastuse kiirus on erinev.
annaabi.ee 
