Suuraju koores on 6 rakkude kihti ja piirkonniti on ehitus erinev. Kärud ja vaod: Tsentraalvagu Pretsentraalkäär Posttsentraalkäär Ajukoor jaguneb sagarateks: Otsmikusagar Oimusagar Kiirusagar Kuklasagar Funktsionaalse tunnuse järgi jagunevad jukoore neuronid: Sensoorsed neuronid nende juurde saabuvad ülenevate juhteteede kiud Lülineuronid peavad sidet ajukoore üksikute piirkondade vahel Efektoorsete neuronite jätked moodustavad alanevad juhteteed, mis kulgevad ajukoorest pea- ja seljaaju tuumade juurde Ajukoore all asub valgeollus, mille närvikiud jagunevad: Assotsiatsioonikiud . ühendavad poolkera üksikuid osi omavahel Kommissuraalkiud ühendavad poolkerasid omavahel Projektsioonikiud ühendavad suuraju madalamal asuvate KNSi osadega Ajuvatsakesed Peaajus asuvad õõned: Külgmised ajuvatsakesed (suurajupoolkerades)
Meeleelundid * Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundid on kohastunud füüsikaliste või keemiliste ärrituste vastuvõtuks, neid jaotatakse nägemis-, kuulmis-, tasakaalu-, maitsmis-, haistmis- ja kompimiselundeiks. Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid uuritakse morfoloogiliste, psühholoogiliste, elektrofüsioloogiliste ja tingitud refleksi meetoditega. Inimene võtab informatsiooni vastu nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise, kompimise ja lihastunnetuse abil.
Nende tundlikkus ja adaptatsioon on erisugune. Ärritus kandub erutusena meeleelundite tunderakkudest suurajukoore projektsioonikeskusesse. Need kattuvad osaliselt, olles närviteede kaudu omavahel ja efektoorsete elunditega (refleksikaare lõppelunditega) ühenduses. Meeleelunditega saadud teabe analüüsi põhjal tekivad aistingud ja tajud. Meeleelundite talitlus võimaldab organismil keerukais keskkonnaoludes kohaneda. Meeleelundeid
seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse) kui alanevas (kannavad eferentseid impulsse juhtides erutust peaajju erinevatest osadest seljaaju motoorsete rakkudeni, kus motoorsete närvide kaudu edastatakse lihastele) suunas. Hallollus - Neuronite kehad koos dendriitidega ja müeliinita aksonid, mood seljaaju tsentraalse osa, samuti peaaju pindmise kihi - suuraju koore. Eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Aju sisemuses on teisigi hallaine kogumeid, mida nim tuumadeks. Igas lülidevahelises mulgus ühinevad eesmised ja tagumised juured seljaaju e. spinaalnärviks. Enne eesmise juurega liitumist moodustab tagumine juur sensoorse ganglioni e. spinaalganglioni. Inimesel on 31 paari seljaaju närve. SELJAAJU: *hallaine koosneb neuronite kehadest, dendriitidest ja gliiarakkudest *hallaines eristatakse ees ja
RF- st oleneb suurajupoolkerade koore informeeritus ja aktiivsus. Seljaaju paikneb lülisambakanalis, mis läheb üle piklikajuks. Mediaanlõhe eest ja mediaanvagu tagant jaotavad seljaaju kaheks sümmeetriliseks pooleks. Seljaaju ristlõikel on näha tsentraalselt paiknev liblikakujuline hallhollus, perifeelselt paiknev valgeollus. Hallollusel eristatakse 2 eesmist ja 2 tagumist sarve (eessarv, tagasarv, külgsarv). Eessarvedes paiknevad efektoorsete närvirakkude kehad, tagasarvedes sensoorsed tuumad. Seljaaju valgeolluses paiknevad juhteteed, mis kulgevad nii ülenevas (perifeeriast seljaajju, kannavad sensoorseid impulsse. Tähtsamad juhteteed paiknevad seljaaju valgeaine selgmiste ja külgväätide eesmistes osades, moodustades dorsaalväädi ja ventrolateraalväädi.) kui alanevas (paiknevad seljaaju ventraal ja külgväätide mediaalses osas.
väljumist rakust. Lisaks viiruste replikatsiooni otseselt pärssivale toimele omavad INF-id ka immunomoduleerivat toimet. Nimelt INF-ide võime reguleerida MHC esinemist rakkude pinnal. Kõik interferoonid on suutelised suurendama MHC I hulka, ka IFN-γ ja MHC II hulka. Lisaks MHC molekulide mõjutamisele indutseerivad INF-id ka Fc ja tsütokiinide retseptoreid. Kõik need protsessid tõstavad Ag äratundmise efektiivsust. Interferoonil on võime suurendada efektoorsete makrofaagide, neutrofiilide, T-lümfotsüütide ja NK-rakkude tsütotoksilisi omadusi. Lisaks tsütokiinidele pakuvad viirusinfektsiooni eest kaitset ka rakulised reaktsioonid. Eeskätt seostatakse mittespetsiifilisi rakulisi reaktsioone NK- rakkudega. Viimased Ühinevad infitseeritud rakuga, järgneb tsütotoksiliste molekulide vabanemine ja sihtraku häving. NK-rakkude viirus hävitavat tomet suurendab INF-ide vabanemine.