Ovulatsioon tähistabki follikulaarfaasi lõppu. Menstruaalverejooksud kestavad 3-5 (7) päeva Viljakus faas u. 9 päeva. Närvisüsteem: Neuron närvirakk koos oma jätketega Dendriit närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühikese ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas Akson närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse Retseptor ärritust vastuvõttev organ Närviimpulss närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile Refleks vastureaktsioon ärritusele, mis tekin KNS-i vahendusel Refleksikaar tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib Närvikiud pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist Innerveerima närvidega varustama
Neuron koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid omakorda kahesuguseid: a) aksonid; b) dendriidid. Aksonite funktsiooniks erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsed – nende neuronite ülesandeks juhtida tundlikkust vastuvõtvalt retseptorilt. Kui tegemist on bipolaarsete neuronitega, kahejätkelise sensoorse neuroniga, siis juhtida tundlikkust ka teisega. Osad neuronid eferentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidesaatva (efektoorse) elundini. Võib olla ka nii, et mitu eferentset neuronit teineteise järel. c) vaheneuronid – eri laadi närvirakkude vahel. Ülesandeks sidestada erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised. Dendriidid võivad kontakteeruda aksonitega, teise dendriidiga või teise neuroni kehaga. Erutuse ülekande kohaks on sünaps. Jätkete pikkus võib olla väga erinev
Toimivad trigger-tsooni D2-retseptoritele •Blokeerivad mõningal määral ka histamiini ja muskariiniretseptoreid •KT: sedatsioon, hüpotensioon, ekstrapüramidaalsüsteemihäired (düstoonia, düskineesia) – antihistamiinsed ained (nt difenhüdramiin, prometasiin) (vt eespool) – barbituraadid • H1-retseptorite antagonistid – Meklisiin, tsinnaresiin, tsüklisiin, prometasiin, difenhüdramiin • M-kolinoblokaatorid – okserefleksi efektoorse osa pärssimine – skopolamiin Kasutamine: Sobivad vestibulaaraparaadi häiretest ja ärritava toimega ainete poolt esile kutsutud iivelduse ja oksendamise ravis (rasedustoksikoos, mere-õhuhaigused). Väheefektiivsed trigger-tsooni toimivate ärritajate korral. 2.2.1. Dopamiiniretseptorite blokaatorid (domperidoon, metoklopramiid). – Metoklopramiid, domperidoon K. Vahenõmm 2018 • Metoklopramiid toimib trigger-tsooni D2-retseptoritele
kolm umbes 1cm laiust lihaspaela. Soolesein kokku kroogitud. Tekivad väljasopistised ehk käärsoolekoopad 25. Jämesooles imendub Vesi, mineraalsoolad ja ka mõned ravimid ANATOOMIA: NÄRVISÜSTEEM 1. Närvirakul ehk NEURON on järgmised jätked Dendriit Juhitakse erutust närviraku suunas Akson Juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (nt. lihasesse) 2. Innerveerima Närvidega varustama 3. NS ülesanded a) Loob organismi sideme väliskeskkonnaga b) Ühendab ja kooskõlastab keha organsüsteemide tegevus organismis kui tervikus NS jaguneb a) Somaatline ehk kehanärvisüsteem b) Vegetatiivne ehk siseelundite närvisüsteem 4. Teadlik ja tahtlik on somaatiline NS, mis reguleerib skeletilihaste tegevust ja
NS NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM Mõisted neuron - närvirakk koos oma jätketega dendriit - närviraku jätke, mida mööda juhitakse erutust närviraku suunas; kas lühike ja puuvõrataoliselt hargnev või niitjas akson - närviraku jätke, mis juhib närviimpulsse närvirakust kas teise närvirakku, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse (näit. lihasesse) retseptor - ärritust vastuvõttev organ närviimpulss - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile refleks - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNS-i vahendusel refleksikaar - tee (neuronite ahel), mida mööda erutus refleksi puhul levib närvikiud - pikk närviraku jätke; koosneb kesksest telgsilindrist ja seda ümbritsevast neurilemmist innerveerima s.o. närvidega varustama aferentne e
aktiivne aine, mille varal toimub erutuse ülekanne (atsetüülkoliin, noradrenaliin) - nr jätke, mida mööda juhitakse erutus neuroni suunas: lühike puuvõratoline või DENDRIIT niitjas - neuroni jätke, mida mööda juhitakse erutust neuronist välja / neuroni jätke, mis juhib AKSON närviimpulsse nr-st kas teise nr, moodustades sünapsi või efektoorse lõppelundi kaudu lõppelundisse, nt lihasesse - närvisüsteemi tugirakud (kaitse-, tugi-, toitev ja AV-funktsioon) NEUROGLIIA - e närvisõlm e närvitänk e tänk - närvirakkude sõlmjas kogum GANGLION - ärritust vastuvõttev organ RETSEPTOR - närvikiududes leviv erutus, mis kulgeb aksonilt dendriidile NÄRVIIMPULSS - vastusreaktsioon ärritusele, mis tekib KNSi vahendusel
annaabi.ee 
