väärtushinnangutes? Tänapäeva ühiskonna üheks tunnuseks on majanduskriis. Doris Kareva räägib oma jutustuses ,,Keset keerist", et majanduskriisi üheks haruks on hariduskriis. Varem läksid õppima vaid need, kes seda tõesti tahtsid. Praegusel ajal sunnitakse haridust peale, kuna ilma selleta töökohta ei saa. Seega haridust ei väärtustata enam. Tähtis on vaid lõputunnistus. Majanduskriisi teiseks haruks on eetikakriis. Inimesed ei väärtusta enam omavahelisi suhteid ning ka viisakus on peaaegu kadunud. 21. sajandi inimesed on keskendunud iseendale nagu seda oli ka Dorian Grey Oscar Wilde romaanis. Dorian oli keskendunud rohkem enda ilu peale ning käitus teiste inimestega inetult. Vanasti olid inimesed kaastundlikumad ning abistasid oma lähedasi. Perekonna väärtustamine ei ole tänapäeval sama, mis oli 20. sajandil. Kui vanasti
kasutatakse ja mõistet eetos mingi inimgrupi moraalikogum. Põhimõtteliselt võib rääkida 3-mõõtmelisest eetikast: 1. kuidas peaksid olema inimestevahelised suhted 2. kuidas peaksid inimesed suhtuma iseendasse 3. mis on inimkonna eesmärk, kuhu ta suundub Eetika, filosoofia ja religioon on omavahel tihedalt seotud. Kõige rohkem käib eetikas vaidlus selle üle, mis on see ,,mõõdupuu", mille abil saab mõõta kas mingi asi on hea või halb. Eetikakriis olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni ja samas uusi norme ka veel pole. Eetikat võib jagada: 1. teoreetiline eetika tegeleb küsimustega, mis on hea ja mis on halb; kas hea on inimesele kaasa antud 2. praktiline eetika tegeleb otseselt moraaliküsimustega; kuidas ühte või teist asja elus lahendada. sageli tekivad uued eetikateooriad ja mõttekäigud. UTILITARISM eetikateooria; arvamus, et inimene elab pideva naudingu nimel ja kui
kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist ega kõlblust. § 124. Eesti kodanikud on kohustatud osa võtma riigikaitsest seaduses sätestatud alustel ja korras. Usulistel või kõlbelistel põhjustel kaitseväeteenistusest keelduja on kohustatud läbi tegema asendusteenistuse seaduses ettenähtud korras 3. Millega teie hinnangul põhjendada, et noorte väärtushinnangutes on religioon viimasel kohal? (1 p) 4. Mõnede inimeste arvates on Eestis eetikakriis? Kuivõrd nõustute nende arvamustega? Selgitage igapäevaelu kaudu (kaks näidet). (2 p) pigem mitte _ pigem ja _ Eetikakriisist osa probleemidest on seotud ühiskonnas toimuvate muutustega, ka haridus- ja kasvatusküsimustes valitseb pluralism, kõiki probleeme ei saa lahendada uute õppeainete lisamisega. Avalikkuse ette on jõudnud mitmed poliitilised skandaalid (korruptsioonijuhtumid jms). Noortega seotud probleemidest - Oh ajad, oh kombed lausuti juba antiikajal
Selles esitatakse hüpoteetilisi situatsioone, milles esineb moraalne dilemma. (I eelkonventsionaalne tasand - orienteeritus iseendale: 1.Sõnakuulelikkus ja karistus; 2.Individualism, instrumentalism ja vahetuskaup; II konventsionaalne tasand - orienteeritus teistele ja ühiskonnale: 3.”Hea poiss/ tüdruk”; 4.Seadus ja käsud; III postkonventsionaalne - orienteeritus põhimõtetele: 5.Sotsiaalne leping; 6.Põhimõttekindel südametunnistus). Eetikakriis - olemasolevatest moraalinormidest ei peeta kinni, kuid samas uusi ka veel pole kehtestatud!? Eetikakriisi määratlused!?!? JOKK – juriidiliselt on kõik korrektne. JOKK tähistab olukorda, kus juriidiliselt on kõik korras, ent samas on tegu või toimimine ebaeetiline. 2.Regulatsioonimehhanismid. Õigus, moraal, intuitiivne teadmine: Briti-ungari mõtleja Michael Polanyi (1891-1976) on defineeritud vaikiva teadmise: See on
Näiteks võivad sotsreklaamid toetuda inimeste kaastundele (lastehaiglate ja -fondide kampaaniad) või hirmule (AIDS, suitsetamine), mis ei pruugi olla reklaami puhul hea toon. Eetilisi piire võib ületada ka inimeste sokeerimisele rõhumine. Mitteametlik eetikasüsteem on paika pandud inimestes tekkinud arusaamadega õigest ja valesti, heast ja halvast, lubatud ja lubamatust. Mõlemad süsteemid täiendavad ja stimuleerivad teineteist. Kui ühiskonnas on üldine eetikakriis soovitakse näha võimalikult täiuslikku ja detailset ametlikku eetikat. Stabiilselt arenenud ja arenevas ühiskonnas on aga olulisem roll mitteametlikul eetikal. 16 3. REKLAAMINDUS EESTIS 3.1. Reklaami hetkeolukord Eestis ja ERAL Eesti Konjunktuuriinstituudi andmetele oli Eestis reklaaminduse turuolukord rahuldav. Hoolimata sellest, et 63%-l ettevõtetest suurenes reklaamteenuste müük langes
I eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas minu ja teise inimese suhted peaksid olema. Määrab ära selle, mis hea ja mis kuri, mis õige ja mis vale. Sellega puutume kõige enam kokku. II eetika mõõde tegeleb sellega, kuidas ma peaks suhtuma iseendasse. Võin olla hea teiste inimeste vasu, enda vastu halastamatu. III eetika mõõde tegeleb sellega, mis on inimkonna eesmärk ja kuhu inimkond suundub. Mis on inimese eksistentsi eesmärk. Eetika, filosoofia, religioon tihedalt seotud. Eetikakriis mille järgi mõõta, mis on hea või halb? moraalitus. Senised kehtivad eetika normid, neist ei peeta kinni, aga pole olemas ka uusi. Eetika kui teadus jaguneb kaheks suureks valdkonnaks: teoreetiline tegeleb küsimustega, et kuidas me saame üldse teada, mis hea ja halb. Kas hea ja halb on inimese enda poolt välja mõeldud asjad või on inimesega kaasa antud. Kas maailmas, kus pole inimesi on teada, mis on hea ja mis halb?
annaabi.ee 
