Eetikakoodeks kui elus dokument ja selle vajalikkus ettevõttes Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis ettevõteis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel. Ettevõtte eetikakoodeks kujutab endast sageli dokumenti, mis kuulutab välja ettevõtte seisukohad teatud kõlbelistes ja sotsiaalsetes küsimustes. Ettevõtte eetikakoodeks võib
kohustust (nt Kanti eetika); · Teleoloogiline ehk tagajärje-eetika, mis vaatleb eetiliste küsimuste puhul eelkõige tegusid ja nende tagajärgi (nt utilitarism, konsekventsialism); · Vooruste eetika ehk iseloomu-eetika, millele vastavalt on eetika ülesandeks inimese loomuse täideviimise võimaldamine (nt Aristotelese eetika ja enamik antiikaja eetikatest). Eetikakoodeks Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel ja ajakirjanikel. Juriidiline staatus Eetikakoodeksite juriidiline staatus võib olla erinev. Mõne eetikakoodeksi rikkumine võib kaasa tuua haldusliku vastutuse (sealhulgas tegevuslitsentsi äravõtmine) või tsiviil- või kriminaalvastutuse
Informatsioonieetika püüab mõista, kuidas siduda arvutitehnika ja inimlikud väärtused nii, et tehnika arendaks ja kaitseks inimesi, mitte ei kahjustaks neid. 9. Võtmesõnaks tarbija privaatsus, mida on võimalik rikkuda liigse reklaami hulga ja agressiivsusega. Reklaamieetika püüab vastata küsimusele, mida reklaamija tohib tarbija tähelepanu köitmiseks teha, muutumata liiga pealetükkivaks. 10. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel (Hippokratese vanne), juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. 11. Professionaalse kutse-eetika eesmärk on üldtunnustatud kõlbeliste väärtuste ja
ja valmis retsepte pakkuvaiks (näiteks juhis, et kui sulle pakutakse altkäemaksu ebaseadusliku teo sooritamiseks, siis keeldu ning teavita oma ülemust) kui ka sellisteks, mis kirjeldavad üldisi kriteeriume õigete valikute langetamiseks. Kuigi sõnastus erineb, soovitakse mõlemal juhul saavutada teatud liiki käitumine. *Hõlmavus. Selle all mõeldakse seda, kui suurele hulgale ja millistele gruppidele või gruppide ühendustele eetikakoodeksit luuakse. Kõige laiemahaardeliseks eetikakoodeksiks võib lugeda Piibli kümmet käsku, mis on suunatud kristlastele. *Sisu. Sisu järgi saab eetikakoodekseid jagada selle põhjal, milline on nende iseloom: Normatiivsed. Normatiivne eetikakoodeks sisaldab käitumisnorme, mille täitmist rangelt oodatakse. Normatiivseid eetikakoodekseid koostavad tavaliselt nt etnotsentristliku moraalipoliitikaga rahvusvahelised ettevõtted, kus emafirma püüab tagada ühtlase
Kommunikatsioonieetika eksam 1. Eetikakoodeksite roll ja võimalikud probleemid. Eetikakoodeksid on erialaste normide kogumid. Eetikakoodeksiks nimetatakse tavaliselt mingi kutseala kutse-eetika normide või mingis organisatsioonis omaks võetud kõlbeliste ja sotsiaalsete printsiipide kirjapandud kogu. Professionaalne eetikakoodeks on näiteks arstidel, juristidel, ajakirjanikel jne, samas aga võib eetikakoodeks olla ka kodanikeühendustel, asutustel, korporatsioonidel jne. Eetikakoodeksi moodustavad kodifitseeritud ehk kirja pandud eetikanormid. Seega ranges tähenduses ei saa rääkida eetikakoodeksist,
garanteerimata on advokaatidel võimatu oma kutset ja rolli täita.“*12 6 Code of Conduct for European Lawyers. Vastu võetud CCBE plenaaristungil 28.10.1988; muudetud 28.11.1998, 06.12.2002 ja 19.05.2006. Sisaldab selgitavat memorandumit, mis ajakohastati 19.05.2006. Arvutivõrgus: http://www.advokatuur.ee /?id=137&PHPSESSID=83ef0b6085d89bed2ce59cf0079b3bac. 7 Võeti vastu CCBE plenaaristungil 24.11.2006. Harta ei ole mõeldud eetikakoodeksiks. Rakendub kogu Euroopas, hõlmates ka riike väljaspool CCBE liikmesriike, assotsieerunud riike ja vaatlejariike. Sisaldab loetelu 10 tuumpõhimõttest, mis on omased riigisisestele ja rahvusvahelistele reeglitele, mis reguleerivad õiguskutset. Harta eesmärgiks on mh aidata advokatuure, kes püüavad rajada oma sõltumatust ning teadvustada advokaadi rolli tähtsust ühiskonnas. Harta on suunatud advokaatidele enestele, otsustajatele ja avalikkusele üldiselt
• tema hoiak, käitumiskultuur ja professionaalsed teadmised on ettevõtte ja tema enda arengu garantiiks Hoidub alati • ebamäärasusest, kõhklemisest ja argusest • kahjustamast oma organisatsiooni mainet • liigsetest emotsioonidest, lobisemisest ja upsakusest • eraasjade ajamisest tööajal, familiaarsest suhtlemisest ja väldib rangelt igasugust kahemõttelisust nii sõnades kui ka tegudes • Eesti Juhi Abi Ühingu eetikakoodeks nimetati ümber Sekretäritöö eetikakoodeksiks 06.09.2012 (üldkoosoleku protokoll nr 23) • Koodeks ilmus kogumikus "Eetikakoodeksite käsiraamat", Tartu Ülikooli eetikakeskus, 2007 5 Seltskondlik vestlus Seltskondlikus vestluses : hoidutakse raha, haiguste, seksi teemadest kõneldakse poliitikast, kui selles on kokku lepitud meeldivad seltskonnale inimesed, kes teevad nalja enda arvel, mitte kohalolijate kulul; ei sobi
annaabi.ee 
