William III- Inglismaa ja Iirimaa kuningas. Sotimaa kuningas 17 saj. Robespierre- prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. Jakobiinide liider. Danton- prantsuse advokaat ja poliitik. Jakobiinide liider. Marat- ajakirjanik ja pliitik. Jakobiinide liider.Revolutsiooni jätkamine. Napoleon- prantsusmaa valitseja ja väejuht 18 saj, Prantsusmaa keiser. Võitis Prantsuse revolutsiooniga võimu endale. K. von Metternich- austria riigitegelane ja kauaaegne riigikantsler. Iga-aastane kongress, ta oli eesvedaja, et maha suruda revolutsioon. A. Volta- itaalia füüsik, kes tegi mitmeid avastusi elektri alal. Leiutas patarei. M. Faraday- inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat. Leiutas elektrigeneraatori ja elektrimootori. T.A. Edison- ameerika leidur ja ärimees. Leiutas elektrilambi ja elektripirni. S. Morse- ameerika ühendriikide leiutaja ja maalikunstnik. Leiutas elektrilise telegraafi. G. Bell- soti päritolu ameerika teadlane, leiutaja ja õpetaja
· 1869 a. esimene üleeestiline laulupidu !!!!! 1870ndad · 1870 asutati Tartu Eesti Põllumeeste selts · 1870 a ,,Saaremaa onupoeg" · 1871 a. alustas tööd Aleksandrikooli Peakomitee (Hurt) · 1872 a. Eesti Kirjameeste selts · 1878 a asutas Jakobson ajalehe ,,Sakala" 1880ndad · 1880 lahkus Hurt Eestist · 1881 sai Jakobson Kirjameeste seltsi juhiks · 1882 suri Jakobson · 1886 Tallinnas Estonia JOHANN VOLDEMAR JANNSEN · Rahvusliku liikumise eesvedaja Tartus. · 1857 a. hakkas välja andma nädalalehte ,,Perno Postimees" · 1864 a. hakkas välja andma Tartus ,,Eesti Postimeest" · 1865 a. asutati tema algatusel Tartus Vanemuise selts. · (Tema tütar oli Lydia Koidula.) LYDIA KOIDULA · Isamaalised laulud. · 1870 a. ,,Saaremaa onupoeg" CARL ROBERT JAKOBSON · Tema sihiks oli jõukama talupoegkonna huvide eest seismine. · 1868 a. pidas Vanemuise seltsis esimese isamaakõne.
Itaalia rahvuse kujunemine 19. saj - valgustusliikumine. Patriotism - võitlus austerlastega, võitlus vana aristokraatia vastu. Võõrvõimude alt vabanemine. 19 saj tekkisid salaühingud karbonaarid (söepõletajad). Üks itaalia väikeriikideks hakkas iseseisvuma Piemonte e Sardiinia. <- esimene tulemus. Sellest sai Itaalia ühendamise liider (Piemontest siis). Suured liikumised ei jää kunagi ühtseteks (nagu Eestiski). Itaalias kujunes kaks suunda: mõõdukas, liberaalne suund- eesvedaja C. Cavour (Piedmontes peaminister); radikaalne/revolutsioonilis- demokraatlik eesvedaja G. Mazzini, läheb võitluseteed Eestis: mõõdukas ja radikaalne (mõõdukad: Hurt, Jannsen; radikaalid: Jakobson) vahe oli selles, et radikaalid olid kompromissitud, kritiseerisid baltisakslasi ja kirikut (häiris sellega Hurta) [Hurt alustab mõõdukana, jõuab radikaalide hulka] Jakobsonile etteheidetud, et tugines vene tsaarile
14. Avalikud mängud? Olid Gladiaatorite võitlus, Hobukaarikute võidusõidud. 15. Ehitised? Colosseum- Suurim Amfiteater Roomas, võitlus areen, pealt avatud. Circus maximus- Hipodroom, Termid- avalikud saunad(SPA), Akveduktid- vee juhe. 16. Tähtsamad jumalad? Jupiter- taeva, tormi ja piksejumal, Pluto- surnute valitseja, Mars- sõjajumal, neptunus-merejumal, Venus- viljakuse jumalanna, Diana- jahijumalanna, Juno- taeva kuninganna, Apollo- luule, muusika eesvedaja, Bacchus- veinijumal, Vesta- kodukolde jumalanna, Janus- Rooma jumal,sõjajumal, rahu jumal algus jalõpp. 17. Kes olid? Cicero- poliitik, kõnemees, kõnekunsti arendaja. Maecenas- rikas Roomlane, kes toetas kultuuri. Titus Livius- ajalooteadlane, kirjutas suurteose linna rajamisest. Vergilius- kirjutas eepose ,,Aenis" ta sidus Troojaga roomlasi. Augustus- Rooma 1. keiser. Jeesus- oli juudi soost puuseppa poeg, kes kuulutas taevariigi peatsest saabumisest, Peetrus- 1
tähtsustavad inimesi, kes peavad ülesandeid täitma.*9 C. Williams lisab, et juhid näevad end ülemustena, kes valitsevad ning nõuavad pikki tööpäevi, varjavad informatsiooni töötajate eest ning võtavad otsuseid vastu üksinda. Seevastu eestvedajad kaasavad töötajaid otsuste tegemisel, jagavad informatsiooni, nõuavad pikkade tööpäevade asemel tulemusi ning töötajad tegutsevad koos eestvedajaga, mitte tema jaoks. Nii on eesvedaja üks meeskonna liikmetest.*10 Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et kui juhid keskenduvad rohkem tööülesannetele ning nende täitmisele, siis eestvedajad asetavad rõhu inimestele, peaasjalikult nende ins- pireerimisele ning motiveerimisele. Kuid nagu rõhutab P. Kotter, ei ole eesvedamine midagi müstilist ega ka jäigalt seotud isiku karismaga, nagu tihti väidetakse. Oskused ja teadmised eestvedamiseks on õpitavad ja vajalikud, kuna organisatsiooni
tähtsustavad inimesi, kes peavad ülesandeid täitma.*9 C. Williams lisab, et juhid näevad end ülemustena, kes valitsevad ning nõuavad pikki tööpäevi, varjavad informatsiooni töötajate eest ning võtavad otsuseid vastu üksinda. Seevastu eestvedajad kaasavad töötajaid otsuste tegemisel, jagavad informatsiooni, nõuavad pikkade tööpäevade asemel tulemusi ning töötajad tegutsevad koos eestvedajaga, mitte tema jaoks. Nii on eesvedaja üks meeskonna liikmetest.*10 Seega võib kokkuvõtvalt öelda, et kui juhid keskenduvad rohkem tööülesannetele ning nende täitmisele, siis eestvedajad asetavad rõhu inimestele, peaasjalikult nende ins- pireerimisele ning motiveerimisele. Kuid nagu rõhutab P. Kotter, ei ole eesvedamine midagi müstilist ega ka jäigalt seotud isiku karismaga, nagu tihti väidetakse. Oskused ja teadmised eestvedamiseks on õpitavad ja vajalikud, kuna organisatsiooni
27. Mis tagab juhi kui liidri edu eestvedamisel? ülesande olemus, tema liidristiil, rühmatöö normid, kontrolli ulatus, välised ohud ja surve, organisatsioonikultuur. 28. Selgitage suhtlemisega seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide. Inimestevahelise suhtlemisega rollid: 1. Juht kui esindaja (tseremoniaalne) - juht esineb orgi külaliste vastuvõtul ja pidulikel üritustel. 2. Juht kui eesvedaja- vastutab töötajate motiveerimise, valiku, ettevalmistamise ja eelnevaga seotu eest. 3. Juht kui sidepidaja - Teabe jagamine org-i sees ja selle saamine. Ül andmine. 29. Selgitage infoga seotud juhi rolle (H.Minzbergi järgi). Sõnastage eluline/praktiline näide. Infoga seotud: 1. Info vastuvõtja roll- Juht on n-ö närvikeskus orgis ringleva ja väljastpoolt tulevat infot otsides ja seda püüdes.
kasutamise kord. - Organisatsiooniteooria - organisatsiooni struktuuri, selle dünaamika ja sotsiaalsete suhete igakülgne analüüs. - Organisatsioon - kindla inimrühma terviklikult korraldanud ühendus, mis võimu ja eestvedamise mõjutusel tegevust kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 3 Suhtlemisega seotud rollid: 1) tseremoniaalne (organisatsiooni esindamine) 2) juhtija ja eesvedaja (motiveerimine) 3) sidepidaja Informatsiooniga seotud rollid: 1) informatsiooni vastuvõtja 2) informatsiooni jagaja 3) kõneleja Ostustamisega seotud rollid: 1) ettevõtja-uuendaja 2) ressursside jagaja 3) arusaamatuse lahendaja 4) läbirääkija (sõlmib leppinguid) Tippjuhid planeerivad, reorganiseerivad ja teevad organisatsiooni tervikuna puudutavaid otsuseid. Esmajuhid juhendavad vahetult organisatsiooni liikmeid ja suhtlevad peamiselt konkreetse ülesannete täitjatega.
Tootmisjuhid Haldusjuhid 7. Juhi rollid H. Minzbergi järgi 8. Otsustamisega seotud rollid Ettevõtja roll Ressursside jagaja roll Arusaamatuste lahendaja roll Läbirääkija roll 9. Suhtlemisega seotud rollid 10. Infoga seotud rollid Tseremoniaalne (esindaja) roll Info vastuvõtja roll Juhtija-eesvedaja roll Ingo jagaja roll Sidepidaja Kõneleja roll 11. Juhile vajalikud oskused 12. Tehnilised oskused Ärikirjade koostamine Arvuti kasutamine Koosolekute korraldamine Organisatsiooni põhitegevusega seonduvate erialateadmiste valdamine jne 13. Suhtlusoskus oskus motiveerida inimesi
Räägivad ka keskkonda adapteerumisest toimub areng, aga vaatleme seda nii inimese kui ka keskkonna suhete muutumise kontekstis, mitte kui kõrgemale minekuna. Tunnistati ka varianti, et arenguviise võib olla mitu: multilineaarne areng. Seega kõik maailma rahvad ei pea arenema ühte moodi, tunnustatakse seda. Kultuurirealativistlik koolkond tunnustatakse kultuuride eripära. Lähenemise keskmes see printsiip, et läheneda erinevalt igale kultuurile. Eesvedaja Melville J. Herskovits (Boas'i õpilane). Lähenemisviisi püüd on kaardistada võimalikult tõepäraselt kohaliku kultuuri eripärasid. Teha kindlaks, mis on mingi ühiskonna, kultuuri eripärased jooned. Tekivad küll raskused võrdlemisküsimustes erinevate ühiskondade vahel. Idee: igal ühiskonnal on oma kultuurifookus, mingid asjad, mis on eriti tähtsad selle ühiskonna jaoks, mis teevad ta erinevaks. Glifford Geertz (1926-2006) Kultuur kui tekst
annaabi.ee 
