talupojale vabadust kui ta on ühe aasta linnas elanud. Väiksemad linnad sõltusid rohkem maaisandatest, kes pakkusid neile kaitset kallaletungide vastu. Suuremad linnad olid rohkem iseseisvad ja tahtsid alluda ainult kuningale, neist said pealinnad. Sõlmiti ka linnade liitusid, kes tahtsid vabaneda Rooma ja Saksa keisrite mõjuvõimu alt. Mõnel liidul see õnnestus ja tekkisid linnriigid, näiteks Toscana ja Lombardia. Linna eestotsas oli linnanõukogu, kuhu kuulusid rikkad kaupmehed. Linnaelanikudkoondusid ametite kaupa gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, jälgisid kvaliteeti ja kehtestasid hindu. Kes tsunfti ei kuulunud, ei võinud midagi toota ega müüa. Tsunftidel oli ka põhikiri skraa. Gildid ja tsunftid korraldasid linna kaitsmist, pidasid koos pidusid ja neil oli isegi oma kabelid ja kaitsepühakud. Linna kodanikkonna moodustasidki gildide ja tsunftide liikmed, kuid otsuseid tegid rikkad
3)Oli sulam erimaade rahvastekultuurist. Bütsantsis olid linnad, mis olid suured kaubandus- ja kultuurikeskused. Põhilise koha elanikkonnast moodustasid vabad talupojad, mis omakorda soodustas riigi majanduse arengut. Bütsantsi õukond oli tekkivatele Euroopa riikidele eeskujuks. Bütsants hoidis ja säilitas antiikkultuuri pärandit. Bütsantsi riigi aluse moodustas Rooma riigi kultuur ja halduskorraldus, aga riigi keeleks oli kreeka keel.1) Riigi eestotsas oli keiser ehk basileus, kelle võim oli piiramatu.2) Senat kuulus ülikutest ja oli ainult nõuande organ.3)Eksisteerisid erinevad parteid nn hipodroomiparteid. Ristiusu kirikut juhtis partiarh, kes allus keisrile. Igapäevastega asjadega tegelesid ametnikud, karjääritegemisvõimalus oli avatud kõikidele ühiskonnakihtidele. Halduslikult jagunes riik teemadeks, mille eesotsas seisid strateegid. Iga strateeg käsitas umbes 4-5k stratiootide maakaitseväge, kes olid vabad talupojad
rahvuslikke ilminguid. Oktoobris saavutasid juhtpositsiooni töörahva nõukogusid ühendav kaitseorganisatsioon- eestimaa nõukogude täitevkomitee. Enamlased lubasid sõja jätta, anda maad. Oktoobris alustasid enamlased ettevalmistusi relvastatud võimuhaaramiseks Venemaal. 26.oktoobril kukutati ajutine valitsus petrogradis. 27. oktoobril võttis enamlane Viktor Kingissepp võimu Jaan Poskalt üle. Kõrgemimaks kohalikuks valitusasutuseks sai Eestimaa Nõukogude Täitevkomitee, mille eestotsas seisis Jaan Anvelt. Kõik olulised otsused langetati enamlaste partei keskkomitees Petrogradis. Demokraatlikult valitud omavalitsused asendati töörahva saadikute nõukogudega. Miilitsa asemel alustas tegevust enamlik Punakaart ning Eesti rahvusväeosi püüti asendada Punaarmee üksustega. Kohtute asemel loodi revolutsioonilised tribunalid, mis eirasid kõiki seadusi. Enamlased piirasid oma poliitiliste vastaste tegevusvabadust, keelustasid nende koosolekud, sulgesid ajalehti,
533 aastal saatiski Justinianus I andeka väepealikuga Velisariusega eesotsas, hiigelsuure armee Vandaalide kuningriigi vastu (mille siseriiklikuid tülisid ta oskusliku diplomaatia abil igati soojendas). Sõda Vandaalidega oli alguses väga edukas. Lühikese ajaga alistas Velisarius Põhja-Aafrika Kartaagoga eesotsas ning rahulolev keiser kutsus ta peamiste jõududega tagasi, jättes koha peale okupatsiooni korpuse väepelikuga Solomoniga eestotsas. Varsti aga algas berberite mäss, millega korpus toime tulla ei suutnud ning Solomon oli löödud ning tapetud. Verine sõda kestis kuni 548.a. ning lõpes Bütsantsi võiduga. Peaaegu samal ajal Vandaali ekspiditsiooniga aiendas Justinianus Ost-gootide vastu kampaania Sitsiilia, Dalmaatsia ning Itaalia vallutamiseks, kuhu keiser viis üle Velisariuse. Algul oli vallutussõda sammuti Bütsantsile edukas- väed kiiremas
Punaarmee ei olnud samuti aktiivne, L-Eestis olevad punaväed püüdsid vältida igasugust kokkupuudet taganevate saksa vägedega. Lepinguliselt andsid sakslased punaarmee kätte Valga ja Võru linna - mitte mingisuguseid lahinguid Pihkva-Petseri-Valga raudteeliinil ei toimunud. 1500 tääki-mõõka hakkasid dets II poolel liikuma Tartu peale - Petserist üle Räpina ja Võrust üle Põlva. Tartu kaitseks olid üsna märkimisväärsed jõud, eestotsas kindral Unt. Lisaks tegutsesid Tartu ja Tartu maakonna kaitseliidusalgad Kuperjanovi juhtimisel ja Tartu alla koondus ka üks osa Vene valgakaartlaste väest. Stanislav Bulak-Balahhovits - tsaariarmee ratsaohvitser - punaste poolt valgete poole üle läinud. Tartus kujunes situatsioon, et kaitsjad olid isegi ülekaalus ründajatest. Sellest hoolimata Tartut kaitsta ei suudetud. Tartu all valmistuti lahinguks, aga selleks ei tulnud midagi välja, 20. dets õhtul algas Tartus evakuatsioon
kujunes kõige olulisem abimehi Ants Kruusile selle uue organisatsiooni väljakujundamisel. Hiljem Kleisi vb tuntaks hoopis rohkem Eesti entsüklopeediate kaudu. Richard Kleis on see, kes on tõlkinud väga olulise Eesti ajaloo allika - Läti Henriku kroonika. Teadlasena ta väga silmapaistev tegelane ei olnud, aga kõik administratsiivsed võtmepositsioonid tema käes. Ajaloo Instituut jagunes kolmeks: eesti ajaloo sektori, arheoloogia sektor ja kunstiajaloo sektor ja nende suundade eestotsas Artur Vassar, Voora? ja Voldemar Vaga. Sisulises mõttes ajalookirjutise ümberkujundana oli kõige olulisem Artus Vassar. Nende püünel püsimine kestis kuni 1950. aastani. Selle AI puhul mõtekas rõhutada seda, et sellest saab Eesti NSV kõige olulisem ajaloo uurimise keskus. See kolmesuunaline struktuur kestis 50. keskeni.1955. aastal see Eesti ajaloo sektor jagati kaheks ja loodi Oktoobri eelse perioodi ajaloo sektori ja Oktoobri järgse ajaloo sektori
annaabi.ee 
