maohaavad puutoikaga liiva tähendab näha valu mida eile näen ma eestimaad kallavad endast madalad pilved kuulen riigieelarves euroopa direktiivide harimatta maa pääle räiget kõhukorinat tähendab kuulda valu mida näen kuidas riigikulguri piloodi kajab tolmu talu tühi silmad tühjusse jõllivad rehealune eestlasist paganist mööda nagu marutõves krants homme nägin ma eestimaad nina otse ja otse rusetavi põlde eurokondi poole viljapäist rasket põlle tolle nõtke tüdruku küljes eile näen ma eestimaad kindlal kõrgusel seinakontakte homme nägin ma eestimaad seebivahus ajuloputust inimeste rahu
maakas saab kõhtu vaid rehealune maohaavad homme nägin ma eestimaad eile näen ma eestimaad rusetavi põlde kuulen riigieelarves euroopa direktiivide viljapäist rasket põlle tolle räiget kõhukorinat nõtke tüdruku küljes näen kuidas riigikulguri piloodi silmad tühjusse jõllivad homme nägin ma eestimaad eestlasist paganist mööda inimeste rahu nagu marutõves krants mina sügan su selga sa sügad mu selga nina otse ja otse vaenamiseta väikluseta eurokondi poole euroopalike ilmaimedeta eile näen ma eestimaad homme nägin ma eestimaad kindlal kõrgusel seinakontakte suure italiano näolt seebivahus ajuloputust eilse pirukapraadimisrasvana
klooster rajas Tallinna linnakooli ja pidas seda mõnda aega. Tegelikult oli dominiiklaste põhimõtteks tunda ka kohaliku rahva keelt, seega oma Tallinna kloostris pidasid nad jumalateenistusi nii saksa kui ka eesti keeles. Tsistertslaste ordu oli pisut suletum organisatsioon ja olemuselt seega elitaarsem, ent ka nemad jätsid endast ajalukku jälje oma suurepäraste saavutustega põlluharimisel ja aianduses. Õpiti peamiselt Saksamaa ülikoolides. On teada isegi üksikuid eestlasist üliõpilasi. Tuli päevakorda ka kõrgema ladina kooli rajamine, et saaksid ka talulapsed preestriteks valmistuda. Pärast Liivi sõda, reformatsiooni, vastureformatsiooni ja üleüldist segadust said kultuur ja haridus kiirema käigu. Näiteks ilmus 1525. aastal esimene eestikeelne trükis, milleks oli Wanradt-Koelli katekismus. Ükski taoline raamat poleks ilmunud, kui ei oleks olnud usupuhastust. Vanim säilinud teos, mis sisaldab osaliselt eestikeelseid tekste, on 1622.
veenvalt kirjeldadagi. Peatselt algas aga teekond Indo-Hiinasse vahepeatustega Egiptuses ja Indias. Koht, kus nad Indias peatusid, olnud nii hirmus oma mustuse ja haisu poolest, et hirmutas ära ja tahtis haigeks teha. Ta polevat oma elus säärast mustust ja räpasust kunagi varem näinud. Indiast jätkus teekond kohani, mille nime ta ei maini, kuid olnud mitte väga kaugel Hiina piirist. Teisi eestlast! ta oma rügemendis ei teadnud olevat. Lähimaist eestlasist, kes teenisid kuni 500 km eemal, olnud ühe nimi Tärum. Üldse olnud Lillemaa teada 1947. aastal Indo- Hiinas teenistuses viis eestlast. Lillemaa mainib veel, et Tarum oli saanud hakkama mingisuguse ,,trikiga", mille eest saadeti teda aastaks karistuskompaniisse. Karistuskompa- niis olemine oli aga nii hull, et seda peetud selleks kõige viimaseks kohaks, kuhu taheti sattuda. (Autori märkus: Kuuldu järgi tegi Tarum selle ,,kooli" läbi, tuli elusalt välja ka Indo-
Vangilaagris suri ilmselt puudulikel andmeil 1200 - 1500 meest . 1945.a.mais mõrvasid tsehhi bandiidid lisaks 1300 eesti sõjavangi enne punaväe saabumist . 1944.a.põgenes meritsi kodumaalt 80.000 inimest , neist vähemalt 5000 hukkus merel , kui venelased uputasid põgenikelaevu . Kaduma jäi veel 5000 , kellest osa ilmselt jäi Saksamaal idatsooni .Rootsi jõudis 25.000 ja Saksamaale 42.000 eestlast . Sõja ajal oli Rootsi asunud ka 8000 eestirootslast ja nende eestlasist pereliiget . Kokku lahkus kodumaalt ja jõudis Läände 75.000 inimest. Saksa okupatsiooni ajal hukati Eestis 6600 EV kodanikku , sh.929 juuti ja 243 mustlast . 8.SÕDA PÄRAST LÕPPU Pärast sakslaste taandumist oli Eesti metsades varjul vähemalt 30.000 sõjameest , kes alustasid ulatuslikku partisanisõda .Veel 1949.a.võitles metsavendade vastu 27.650 N.Liidu relvakandjat . Alles 1949.a. massküüditamine (ära viidi 21.000 inimest ) murdis metsavendluse baasi ja 1956.a
avalduma ka tänapäeva inimeste arvamistes. Siiski ei püüa antud uurimus piirduda mingi ühe ja selge probleemi lahendamisega, vaid käsitleda teemat ka laiemalt, et lugejal tekiks mingi pilt haldjast ja temaga kaasas käivatest/käinud uskumustest, arvamustest ja rituaalidest. Materjalidest toetub antud uurimus peamiselt antud teemat käsitlevale kirjandusele, samuti eesti inimeste seas läbi viidud anonüümsele kirjalikule küsitlusele (vt. Lisa 1.). Eestlasist käsitlevad haldjaid ja haldjakultust põhjalikumalt Oskar Loorits, Matthias Johann Eisen ja Uku Masing (kes toetub muu seas ka kahele eelmainitule). Et nende kolme uurimused käsitlevad peamiselt eesti (Loorits ja Eisen) ning soome-ugri, aga ka skandinaavia (Masing) uskumusi ja haldjakirjeldusi ning rituaale, siis käesolevas uurimuses on nende töid kasutatud peamiselt kirjeldav-illustreeriva materjalina võrdluses küsitluse tulemustega ning teadlikult pole