vanema ja tema sugulaste suhtes. -Vanem kaotab isiklikud ja varalised igused ning vabaneb kohustustest oma lapse suhtes, keda lapsendati, samuti lapsendatu alanejate sugulaste suhtes. -Kui lapse lapsendab mees ja lapsel on ema, kes jb lapse emaks, vi kui lapse lapsendab naine ja lapsel on isa, kes jb lapse isaks, silivad lapse ja selle vanema ning tema sugulaste vahelised igused ja kohustused. 18.)-Last vib lapsendada vanemate kirjalikul nusolekul. Vanem vib anda eestkosteasutusele nusoleku lapsendamiseks ka siis, kui lapsendaja isik ei ole teada. -Vanemad vivad lapsendamiseks antud nusolekust loobuda lapsendamise otsustamiseni. -Last vib lapsendada vanemate nusolekuta, kui neilt on vanema igused ra vetud. Lapse nusolek -Vhemalt 10-aastast last vib lapsendada tema nusolekul. Arvestada tuleb ka noorema kui 10-aastase lapse soovi, kui lapse arengutase seda vimaldab. -Last vib lapsendada tema nusolekuta, kui laps enne lapsendamist elas
varahooldusõigus. Eestkoste seatakse lapse üle, kelle vanemad on surnud, tunnistatud teadmata kadunuks või teovõimetuks või kellelt on vanemlikud õigused ära võetud. Eestkostet teostab kohtu poolt määratud eestkostja, kelle isiku kohta teeb ettepaneku eestkosteasutus. Lapse eestkostja on tema seaduslik esindaja, kes on kohustatud hoolitsema lapse kasvatamise ja ülalpidamise eest. Eestkostja on kohustatud andma eestkosteasutusele aru eestkostja ülesannete täitmise kohta. (Perekonnaseadus, 1994: §172) Hooldamine perekonnas on isiku hooldamine sobivas perekonnas, kelle liikmete hulka ta ei kuulu. Hooldamine perekonnas toimub valla- või linnavalitsuse ja hooldamisele võtja vahel sõlmitud kirjaliku lepingu alusel. (Sotsiaalhoolekande seadus, 1995: § 15) Sotsiaalhoolekande seaduse järgi on asenduskodu ülesandeks lapsele tema põhivajaduste
- erieestkoste kohtu seatud Järelevalve teostamine väljendub põhiliselt kaht liiki tegevuses: -Eestkostjale teatud tehingute tegemiseks nõusoleku andmine: seadus loetleb tehingud, mida eestkostja ei või eestkostetava varaga teha ilma selleks eestkosteasutuselt eelnevat nõusolekut saamata (nt kinnisvaratehingud). -Eestkostja aruandluse kontrollimine: seaduse kohaselt peab eestkostja oma tegevusest regulaarselt eestkosteasutusele aru andma. Seejuures nõuab seadus iga-aastaste kirjalike aruannete esitamist eestkostetava vara valitsemise kohta. 21. Eestkoste alaealise üle Eestkoste seadmise eeldused (PKS § 171) alaealise lapse vanematel puudub esindusõigus lapse päritolu ei ole võimalik tuvastada Eestkostja füüsiline isik
(3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. (1) Eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta ei või eestkostja: 1) võõrandada eestkostetava kinnisasju või koormata seda piiratud asjaõigusega; 2) võõrandada eestkostetava vallasasja, millel on eestkostetava jaoks eriline väärtus; 3) kinkida eestkostetava vallasasja, välja arvatud tavapärased kingitused; 4) pantida eestkostetava vallasasju; 5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest;
(4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. (2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. (3) Eestkostet korraldab eestkosteasutus. § 94. Eestkoste seadmise koht Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 95. Eestkostja
(4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. 10 § 93. Eestkoste seadmine ja korraldamine (1) Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse või isiku, kelle üle eestkoste seatakse, avalduse alusel. (2) Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. (3) Eestkostet korraldab eestkosteasutus. § 94. Eestkoste seadmise koht Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi. § 95
hoolitsusest. Eestkoste seatakse samuti selle isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, kes on tunnistatud teovõimetuks või kelle teovõimet on piiratud. Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisu ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi (Kaseoja 1997). Eksisteerib mitmeid põhjusi, millal saab määrata eestkostjaks teist isikut peale vanemate, sõltumata sellest kas vanemad on olemas või ei ole (Uord 1995). Eestkoste seadmise otsustab kohus eestkosteasutuse avalduse alusel. Eestkoste seadmise otsustamiseks vajalikud andmed kogub ja valmistab ette eestkosteasutus. Eestkostet korraldab eestkosteasutus. Eestkoste seatakse eestkostet vajava isiku elukoha järgi.
(3) Eestkoste võidakse seada ka lapse üle, kes on muudel põhjustel jäänud ilma vanemlikust hoolitsusest. (4) Eestkoste seatakse ka täisealise piiratud teovõimega isiku varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks. (5) Eestkostet vajava isiku abikaasa, sugulased ja hõimlased, samuti kohtunik, politseinik, raviasutuse juht, perekonnaseisuameti ametnik, prokurör või muu ametiisik, kellel on andmeid eestkostet vajava isiku kohta, on kohustatud sellest teatama eestkosteasutusele eestkostet vajava isiku elukoha järgi. Võib jätta samaks, vahetada nime mehe perekonnanime vastu, võib võtta kaks, kehtib mehe puhul. Laps läheb automaatselt ühise prekonnanime peale, kui erinevad siis valitakse kumma nimele jääb.Ei tohi anda kahest nimest koosnevat perekonnanime. Ema prekeonnanimi, kui isadus pole kindlaks tehtud. Kui lapse ema
annaabi.ee 
