Ta oli väga julge ja konkreetne. Olime küll väsinud juba istumisest, aga kuulasime võidukalt lõpuni. Dmitri jutust selgus, et 11.sajandi esimesteks asukateks olid Iisaku kandis vadjalased. Dmitri teadis rääkida ka, et poluvernikud olid Iisaku kihelkonnas elanud vadja-vene rahvarühm, kes olid omaks võtnud luteri usu, ent käitusid vene tavade kohaselt. Kanti vene rõivaid ja käidi kabelites. Nad rääkisid vene-eesti segakeelt, kuid tänaseks on nad eestistunud. Kokkuvõtteks võib öelda, et päev oli tavapärasest teistsugune ning täis põnevaid teadmisi. Saime proovida ka kanepikiududest tehtud kanepi piima ja kanepi kama, mis oli väga omapärase maitsega, kuid väga hea. Nüüdseks olen palju targem oma kodukoha pärandkultuuri kohta ja ma poleks arvanudki, et Iisaku on nii populaarne.
(fullib), aga ka sõnu nagu maaler, maalima, haamer, kunst. Stahlil rohkesti alamsaksa laensõnu, nt peegel, kook, kits. On järjekindlam kui Müller. Ühendid ck, ch, ff, õ asemel ö. Alamsks sõnavara on üsna hästi fikseeritud, põhilisteks allikateks protokollid, aruanded, jutlused jne. Mülleri saksa laentüvedest on palju selliseid, mida praegui eesti keeleuusus ei tarvita. Enamik Mülleril leiduvaid alamsaksa laenusid on foneetiliselt täiesti eestistunud. Mülleri keel oli palju eestipärasem kui Stahli keel. Mülleri jutlustekogu on vanim ulatuslikum eesti keele mälestusmärk rikkaliku sõnavaraga, kus saksa keelest tulnud laensõnadegi arv ei ole väga väike. Jutluses leiduvad laensõnad on selle poolest tähtsad, et nende põhjal võib öelda kõigepealt juba sedagi, et paljud praeguses eesti keeleuususes harilikud saksa laenud olid kõige hiljemalt 17.sajandi alguseks täiesti kodunenud ning kujult eestistunud. 21
Kuidas võim kehtestati? - jõuga, põhiliselt sõdadega + vormistamine (vaherahuga/lepinguga) - Liivi sõda (Rootsi tahtis Eestit) - Põhjasõda (Venemaa tahtis Eestit) Mõju erinevate võimude ajal erinev mõju: - Juba alguses kui sakslased esimest korda tulid tõid nad kaasa lääne-euroopa kultuuriruumi mõjutused - rootsi ajal rahvaste sisseränded > eesti rahvakultuuri rikastamine (vene vanausulised, rannarootslased, kes ei eestistunud) - hariduse levik, arenesid koolid - võim kehtestati sõdadega > sagedane rahvaarvu kahanemine 9. Haridus- ja kultuurielu Haridus muinasajal - vanemad õpetasid lastele praktilisi oskusi Haridus keskajal - kiriku kontrolli all, haridust saadi kiriku- ja kloostrikoolides - toomkoolid - alama astme vaimulikkude ettevalmistus + aadlike ja jõukamate linlaste lapsed
Võtame konkreetse näite. Pärast Põhjasõda ja 1710.1711. aasta katku oli Eesti ala kõvasti tühjenenud, rahvaarv ei ületanud 170 000. Eestisse valgus rohkesti talupoegi naaberaladelt Soomest, Ingerist, Venemaalt ja Lätist. Mitte-eestlastest taluperemeeste osa (rannarootslasi ja Peipsi ääres asuvaid vanausulisi arvestamata) tõusis 1720. aasta paiku 20 protsendini. Kuid 1782. aastaks oli suur osa taludesse asunud mitte-eestlasi, rääkimata nende järglastest, täielikult eestistunud ja saanud harilikeks pärisorjadeks. Ega need piirid rahvuste vahel pole tänapäevalgi veekindlamad. Sellel sõdade tallermaal on puhtavereline eestlane tegelikult segavereline krants. Määrav on olnud üksnes see, millist keelt on hakatud pidama emakeeleks. Saksa keele äraõppinutest said kadaka- ja väikesakslased (Kleindeutschen). Linnade baltisakslased olid geneetiliselt suurel määral eesti tõugu, Saksamaalt siia asunuid oli tühine kogus, maal aga assimileeriti
Kultuuriliselt on see etniline rühm aga üsna püsiv. Neid on Eestis üle 20 tuhande. Esimese tulnukrahvastiku Eestis moodustasid sakslased. Neid oli võrdlemisi vähe, ainult mõnikümmend tuhat. Kuid neile kuulusid sajandite jooksul tähtsad eesõigused; ainult nemad võisid moodustada ühiskonna ülemkihi: aadli, vaimuliku seisuse, vähegi mõjukama linlaskonna. Nendele eesõigustele tuginedes vastandusid nad põlisrahvastikule ega segunenud sellega, ei eestistunud ise ega saksastanud maarahvast. Alles iseseisvas Eesti riigis kaotati nende eesõigused ja algas tulnukate segunemine põlisrahvastiku hulka. Sellele tegi aga lõpu sakslaste tagasiränne Saksamaale 1939-1940. Baltisaksa etniline vähemus on Eesti jaoks samuti minevik. Vaevalt vabanenud ühest tulnukrahvastikust, omandas Eesti teise ja palju arvukama. Ka nõukogudeaegsed tulnukad haarasid endale eesõigusi, kuigi need polnud nii täpselt seadustesse kirja
2000. aastal on venelaste osakaal suurenenu, just linnades. Ära on kadunud rannarootslased. Sakslaste asustus Eesti aladel lõppes 1939. aastal(21 000 baltisakslast viid Saksamaale, see kultuur Eestis lõppes). Lõppes ka Rootsi-Eesti kultuur Eestis. Suur hulk Eestlasi küüditati. Ida poolt tuldi aplju sisse. Venelased- ajalooline kokkupuude piirialadel. 17-18 sajandil vanausulised peipsi järve lääneraanikule. Alutaguse-segaasustusega ala (polovernikud-tänaseks eestistunud, kodukeeleks oli Eesti keel )18 saj hakkas venelaste hulk eelkõige kasvama läbi linnade ( sõjaväelased, kaupmehed, ametnikud). 1782 moodustasid venelased umbes 2% eesti ala elanikest. 19 sajandil venelaste osatähtsus eesti linnades kasvas veelgi- tartu ülikool venestamine, vene seltsid. 1897 a. Juba 4,5 % eesti ala elanikest. Iseseisvas eestis elas 90 tuhat venelast. Pärast 2 maailmasõda toimus venelaste rahvusrühma kiire kasv kuni 1990 aastani, siis alates hakkas toimuma väljaränne
annaabi.ee 
