Nõukogude võim võttis Alverilt kõik, jäi vaid kõige olulisem sisemise vabadus. Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka vaikimist avaldas ta 1966 luulekogu "Tähetund", mis pälvis Juhan liivi nimelise luuleauhinna. Raskeletel aegadel tegutses Alver ka tõlkijana. Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks. Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule.
Praktilistele väärtustele vaatamata on neil väljaannetel Kreutzwaldi loomingus siiski teistsugune osa Luuletajana kirjutas Kreutzwald põhiliselt saksa eeskujude järgi ning oli eeskujuks paljudele järgnevatele Eesti luuletajatele, näiteks Koidulale, Veskele, Reinvaldile ja paljudele teistele. Samuti kirjutas ta saksa vabalt tõlgitud värsse. Peamisse värsikogusse "Viru lauliku laulud" koondatu hulgas on ülekaalus Schilleri, Goethe, Lenau, Uhlandi, Hauffi, Freiligrathi jt luule eestindused, ometi andis Kreutzwald selle raamatuga olulisi impulsse eesti luule järgnevaks arenguks. Hilisemal eluperioodil avaldas Kreutzwald veel tõlkeid Heine jt luulest. Kreutzwald on toonitanud,et ta sai kirjanduslikke mõjutusi juba lapsena, kuulates Kaarli mõisateenri Kotlepi suust lugusid muistsest vägilasest Kalevipojast. Lastele juturaamatute kirjutamine oli Kreutzwaldi aegadel veel väga uudne idee. Siiski on mõndagi tema loomingust (algkujul või ümberjutustusena) jõudnud ka
Nendest kaugemad ja eksootilisemad on Angoola, Laos, USA. 5 Plaatidest on välja antud 3 kauamängivat mida mitteametlikel andmetel on müüdud üle miljoni ning 3 CD plaati. Ansambli suure populaarsuse tingib ühest küljest tugev instrumentaalne tase, teisest küljest aga IVO LINNA (sündinud1949) külgetõmbejõud. Nende lihtsad laulud olid mõistetavad laiale auditooriumile. Priit Aimla, Henno Käo, Ott Arderi eestindused ning uued tekstid olid vaimukad ja banaalsuseta. Ansambli nakatav musitseerimisrõõm ja stiilipuhas esitus ei jätnud kuulajaid ükskõikseks. Aastate möödudeski pole Rock Hoteli sära kulumisläikeks muutunud. Just seetõttu on ansambel eesti levimuusika kõrge taseme sümboliks. Kõik Rock Hoteli muusikud on oma pilli virtuoosid, andekad improvisaatorid, asjatundjad paljudel levimuusika stiilides, mis tõstab ansambli prestiizi. Anne Erm, raamat "Polkast rokini" 1989 VÕRU ajaleht 06.05
Nõukogude võim võttis Alverilt kõik, jäi vaid kõige olulisem sisemise vabadus. Luuletaja sattus põlu alla, ta visati kirjanike liidust välja, tema loomingut ei avaldatud. Ometi leidis looja sisemist väge, et taas oma koht kirjandusloos kehtestada. Peale pikka vaikimist avaldas ta 1966 luulekogu "Tähetund", mis pälvis Juhan liivi nimelise luuleauhinna. Raskeletel aegadel tegutses Alver ka tõlkijana. Temalt ilmusid näiteks A. Puskini poeemide ja värssromaani ,,Jevgeni Onegini" eestindused, mida peetakse eesti tõlkekultuuri tippsaavutuseks.Betti Alveri luule on klassikaliselt vormirange, sõnastuselt loomulik, tehniliselt virtuoosne. See on viljakalt mõjutanud kogu eesti lüürika arengut. Betti Alver suri kõrges vanuses 1989. aastal Tartus ja on maetud Raadi kalmistule. Contra (kodanikunimi Margus Konnula) Sündinud Urvastes raamatupidaja ja agronoomi pojana. Õppinud Urvaste Algkoolis 1981-84, Kuldre 9-kl Koolis 1984-89, Antsla Keskkoolis 1989-92.Viibinud
2.1.1.Arhailised Arhailised vanaeesti nimed on kas lihttüvelised nagu Hiis, Äio (vanaisa), Vibe (kärmas), Udras (saarmas); liittüvelised nagu Meelenõuve ja Küllepäevi; või tuletislõpuga nagu Himotu, Lembitu, Meelitsi, Viling. Kõik eelnevad on meeste nimed, lisaks on koostaja märkinud naiste nimedeks Ihalembi, Ihatu, Meelinõuvo, Emme ja Imbi. Mehe- ja naisenimede tunnuseid eestlastel ei ole olnud. (Saar 2002) 2.1.2.Laennimed Laennimed on tihti teisendid või eestindused teiste rahvaste nimedest, kuid võivad esineda ka algupärasel kujul. Võõrastest nimedest on tehtud eestipärasemaid: Georgiusest Jüri, Jakobist Jaak või Jaap, Mariast Mall, Johannast Jaana. Meil on laennimedele iseloomulik teisendirohkus, selle heaks näiteks on naisenimed Katharina, Elisabeth ja Maria (valik levinumaid teisendeid lisas). Laene esineb ka perenimede seas. (Ibid) 2.1.3.Väljamõeldud nimed Väljamõeldud nimed hakkasid aktiivsemalt levima seoses ajakirjanduse tekke ja
20 aastal, kus saates ,,Muinaslugu muusikas", kus tutvustati rock'n'roll'i eredamaid näiteid oma repertuaarist. (Erm 1989, lk 133) Nende muusika võitis paljude südamed, kuna muude, mingil märal juba küllastunud, muusikastiilide kõrval mõjus nende tehtav üllatavalt värskelt ja elutervelt. Need lihtsad laulud olid mõistetavad laiale auditooriumile. Priit Aimla, Ott Arderi ja Henno Käo eestindused ning paljudel juhtudel isegi uued tekstid olid vaimukad ja samas banaalsustesta. Nende musitseerimisrõõm ja stiilipuhas esitus ei jätnud kedagi. Ka aastate möödudes ei muutunud nende sära kulumisläikeks ning just seepärast olidki nad eesti muusikas kõrge taseme sümboliks. Kõik Rock Hotel`i muusikud olid oma pilli virtuoosid, andekad improvisaatorid ning asjatundjad paljudes levimuusika stiilides, mis tõstis ka ansambli prestiizi. Neil ilmus kaheksakümnendate
Kreutzwaldi muinasjutte on avaldatud rohketes tõlgetes. LUULE Luuletajana esines Kreutzwald peamiselt saksa eeskujudele tuginevate või vabalt tõlgitud värssidega ja avaldas regivärsivormilise poeemi "Sõda" (Tartu 1854, 2. tr. Tartu 1861). Peamisse värsikogusse "Viru lauliku laulud" (Tartu 1865; 2., täiend. tr. Tln. 1926, 3 tr. Tln. 1946) koondatu hulgas on ülekaalus Schilleri, Goethe, Lenau, Uhlandi, Hauffi, Freiligrathi jt. luule eestindused, ometi andis Kreutzwald selle raamatuga olulisi impulsse eesti luule järgnevaks arenguks. Hilisemal eluperioodil avaldas Kreutzwald veel tõlkeid Heine jt. luulest, samuti kaks kogu J. W. Witscheli ratsionalistliku usulüürikat ("Rahunurme Lilled pääva töö ja palavuse jahutuseks" III, Tartu 1871, 1875) ja kaks E. C. v. Houwaldi värsstragöödiat ("Tuletorn", Tartu 1871; "Vanne ja õnnistus", Tartu 1875). "LEMBITU" Alates 1870
annaabi.ee 
