otsuseid,rüüstati relvakauplusi ja viinapoode.toimus suur rahvakoosolek tallinna Uuel turul lõppes traagiliselt:sõjaväeüksus avas rahva pihta tule.selle 16.okt.veretöö tulemusena sai surma 94 inimest,haavatuid ja vigastatuid oli üle 200.Nikolai 2 kirjutas alla 17.okt.manifestile,milles lubas anda Venemaale parlamendi,põhiseaduse ja kodanikuõigused.erimeelsuste ületamiseks ja ühiste sihtide väljatöötamiseks kutsusid eesti seltsid 27.nov.1905 tartusse kokku esimene üle- eestimaalise rahvaasemike koosloleku.juhatuse valimine ajas kongressi lõhki ning toimus 2 iseseisvat koosolekut.(aulakoosolek ja Bürgermusse koosolek) 17.okt.manifestile järgnenud vabadusepäevad jõudsid haripunkti dets.algul.paljudes kohtades mindi üle eestikeelsele asjaajamisele ja kooliharidusele,boikoteeriti riigi viinapoode ja mõisakõrtse,keelduti sõjaväeteenistuses ja maksude tasumisest,loodi relvastatud salku.olukorra muutsid veelgi keerukamaks kõige fantastilisemad
okti veretööl sai surma 94inim.+haavatud. Päev hiljem kirjutas Nikolai II alla manifestile, milles lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigsed, kuid oli juba hilja. +manifest lõi eeldused poliitiliseks organiseerumiseks, Eesti Rahvameelse Eduerakonna(postim.) ning ESDTÜ(Uudiste toetajad), kuid koheselt tekkis poliitikute seas lõhe, erimeelsuste ületamiseks kutsusid eesti seltsid kokku üle- eestimaalise rahvaasemike koosoleku. Toimus 2 iseseisvat koosolekut: J.Tõnissoni juhtimisel-nõuti Eesti alade ühendamist rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale. J.Teetmani juhatusel nõuti valitsuse korralduse boikoteerimist, nekrutikohustuse eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist. Vabadusepäevad jõudsid haripunkti detsembri algul
ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. 16.okt sai surma 94 inimest ja vigastada üle 200. Nikolai II kirjutas 17.okt alla manifestile, kus lubas anda Venemaale parlamendi, põhiseaduse ja kodanikuõigused. Tekkisid kaks erakonda, kelle vahel tekkis ka lõhe: Eesti Rahvameelne Eduerakond ja Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tääliste Ühisus. Erimeeluste ületamiseks kutsuti 27.nov 1905 tartusse kokku esimese üle-eestimaalise rahvusasemike koosoleku. Jaan Tõnissoni juhtimisel Burgermuse seltsi saalis koos olnud rahvaesindajad nõudsid Eesti alade ühendamist, baltisakslaste eesõiguste piiramist ja riigimaade jagamist rahvale. Jaan Teemanti juhatusel koosolekut pidanud saadikud tahtsid valitsuse korralduste boikoteerimist, nekrutikohustuste eiramist, maksude tasumisest loobumist, seniste omavalitsuste laialisaatmist ja revolutsiooniliste komiteede loomist, maade jagamist rahvale ning rahvamiilitsa loomine
Maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks. Oktoobris algas ülemaailmnestreik. Suleti töökojad, vabrikud, koolid, ametiasutused. Võimudelt nõuti poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavatelt. 17.okt kirjutas Nikolai II alla manifestile, kus lubas Venemaale anda parlamendi, põhiseaduse, kodanikuõigused. 17.okt manifest lõi eeldused poliitilisele organiseerumisele. Tartus kokku esimene üle-eestimaalise rahvaasemike koosolek. Kehtestati sõjaseaduse ning algasid arreteerimised. Puhkes jällegi mäss, mille lõpetamiseks kehtesatati ülemaailmne sõjaseisukord, andes kogu võimu sõjaväelaste kätte. Veeb. 1917. aasta alguseks oli venemaa krahhi äärel. Majandust õõnestas inflatsioon. Sõjavägi oli kaotamas võitlusvõimet, kasvasid sõjatüdimus ja umbusaldus valitsuse vastu. Veebruari lõpus Petrogradis vallandunud rahutused seoses toiduga kasvasid kiiresti revolutsiooniks
ruut on must ning kolm valged, musta ruudu sees orjaööd ja valguse tulekut sümboliseerivad tähed, ning kollane lipp päikesega, mis pidi sümboliseerima eestlaste "kollast ehk Mongoli tõugu".[6] 27. juunil 1922 võttis Riigikogu vastu Riigilipu seaduse, mis lõplikult fikseeris lõplikult sinimustvalge lipu staatuse riigilipuna. 1934. aasta põhiseaduse jõustumise puhul avaldas rahvakirjanik Karl Leimann lendlehena Üle- eestimaalise harmoonilise riigikorra loomise rahvaplaani, mis oleks kuulunud teostamisele uue põhiseaduse alusel ametisse astuva riigivanema Andres Larka juhtimisel. Riigilipu suhtes nägi rahvaplaan ette täiendada Eesti 3-värviline lipp vikerkaare 7-värviliseks ja kuulutada Eesti rahvuslikuks lipuks, märgitud päikese foonil 7-sõnalise pealkirjaga "Teaduse-, vabaduse-, valguse-, õigluse-, ühisraja-, loovtöö- ja rahulipp". See lipp oleks olnud vastuvõetav kõigile: Marxi-
koondunud liberaalid ja teise, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse (ESDTÜ), Uudiste toetajad. Paraku tekkis rahvuslike poliitikute seas kohe ka lõhe. Eduerakonna jaoks on peamine eesmärk (konstitutsiooniline monarhia) saa- vutatud, sotsialistide arvates on võitlus aga alles algamas. Erimeelsuste ületamiseks ja ühiste sihtide väljatöötamiseks kutsusid eesti seltsid 27. novembriks 1905. Tartusse kokku esimese üle-eestimaalise rahvaasemike koosoleku. Kohale saabus umbes 800 valdade, linnade ja seltside esindajat. Saadikute vahel puudus üksmeel, mistõttu juba koosoleku juhatuse valimine ajas kongressi lõhki ning toimus kaks iseseisvat koosolekut. Jaan Tõnissoni juhtimisel Bürgermusse seltsi saalis koos olnud rahvaesindajad jäid oma otsustes suhteliselt tagasihoidlikuks nõudes Eesti alade ühendamist ühtseks rahvuskubermanguks, baltisakslaste eesõiguste piiramist ning riigimaade jagamist rahvale. Seevastu
annaabi.ee 
