alistasid liivlased, latgalid ja eestlased ükshaaval. Liivlaste vanem Kaupo jõudis järeldusele, et sakslaste vastu ei saa. Vallutajad suutsid naaberrahvaid veelgi rohkem ässitada eestlaste vastu ründama. Balti rahvad olid alati olnud pigem vanuväed kui liitlased, kes käisid pidevalt üksteise maadel röövretki tegemas. Mistõttu ei olnud neil ühishuvisid koos ristisõdjatele vastu hakata, pigem taheti üksteisele röövretkede eest kättemaksta. Ühtlasi puudus eestimaalastel maakondadevaheline koostöö ja püsiv keskvõim, kes oleks pannud paika kindla tegevusplaani ning võtnud vastu olulisi otsuseid. Saksamaal aga toimis feodaalühiskond, kus olid kindlad ühiskonnaklassid ja ühtne riik, mille valitseja sai suunata riigi sõjategevust. Ühiskondlik organiseerimatus Eestimaal andis ristisõdijatele eelise isegi eri maakondi üksteiste vastu välja mängida. (Ühistegevus oleks kindlasti suurendanud eestlaste vastujõudu. )
jääks hea mälestus. Eestimaal elavatel inimestel on kindlasti ka TURVATUNNE- teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik.. Kuigi Eestimaa on pindalalt väga väike- ainult 45 227 ruutkilomeetrit ja rahvaarv on umbes1 342 000, on Eestimaalastel tohutu suur ÜHTEKUULUVUSTUNNE. Kui näiteks kellegil hästi läheb, elab sellele terve eesti rahvas kaasa, tähistatakse pea igas kodus ning tuntakse uhkust oma rahvuse ja meie esindajate üle. Viimane suurem näide on muidugi meie kallis olümpiavõitja Gerd Kanter, kes tõi oma kullaga paljude eestlaste silmisse rõõmu- ja uhkusepisarad. Samuti, kui rahva armastatud ja austatud avaliku elu tegelane sängitatakse mulda, leinatakse teda südamest üle meie maa.
Eestimaal elavatel inimestel on kindlasti ka TURVATUNNE- teadmine, et hommikul ärgates ei ole ukse ees uputust või väljas ei mölla tornaado. Samuti ei pea kartma, et iga hetk võib purskama hakata mõni vulkaan või et töölt tulles peaks koristama oma maja varemeid, kuna maavärin on purustanud kõik.. Kuigi Eestimaa on pindalalt väga väike- ainult 45 227 ruutkilomeetrit ja rahvaarv on umbes1 342 000, on Eestimaalastel tohutu suur ÜHTEKUULUVUSTUNNE. Kui näiteks kellegil hästi läheb, elab sellele terve eesti rahvas kaasa, tähistatakse pea igas kodus ning tuntakse uhkust oma rahvuse ja meie esindajate üle. Viimane suurem näide on muidugi meie kallis olümpiavõitja Gerd Kanter, kes tõi oma kullaga paljude eestlaste silmisse rõõmu- ja uhkusepisarad. Samuti, kui rahva armastatud ja austatud avaliku elu tegelane sängitatakse mulda, leinatakse teda südamest üle meie maa.
Koolis võiks kasutada rohkem kaasaegseid õpetamismeetodeid näiteks e-õpet. Samuti peaks olema kindlasti koolis õppekavas arvutiõpetus ning ka programmeerimise algtaseme õpetus. Väga hea arvutikasutamise oskus on oma ametis hästi hakkama saamiseks vajalik nii arstidele, õpetajatele kui inseneridele, rääkimata infospetsialistidest. 3) kasutasin teemat „Värvid“enda programmeeritud mängus. Programmeerimise algõppe olulisus põhikoolis “Eestil ja eestimaalastel läheb hästi. Meie haridusnäitajad on maailma mastaabis esirinnas. Õpetajad teevad koolides väga head tööd. Ülikoolid paistavad silma oma saavutustega. Kuigi statistiliselt paistab kõik korras olevat, on tegelikkus keerulisem. Eesti lapsed ja ka õpetajad ei ole koolis õnnelikud, koolist väljalangevus on suur. Juba esimesest klassist alates on lapsed surutud nelja seina vahele ning nad peavad elu ja maailma tundma õppima (paber)õpikute vahendusel. 21
1)2. TABEL 1. Eesti rahvastiku rahvuslik koosseis aastatel 2012-2015 2 2. EESTLASE SUHTUMINE TEISTESSE RAHVUSTESSE Positiivset suhtumist teise rahvusrühma toetab isiklike kontaktide olemasolu selle rahvusrühma inimestega. Rahvustevahelisest analüüsist selgub, et Eestis elavate rahvusrühmade kokkupuude piirdub vaid juhuslikku laadi kontaktidega tänavatel, poodides ja ühistranspordis. Teisest rahvusest tuttavaid ja sõpru on umbes pooltel eestimaalastel. Eestlaste valmisolek kokkupuuteks on teiste rahvusrühmadega on märksa väiksem kui mitte-eestlastel. Kõige väiksem on valmidus tegutsema, näiteks töötama või õppima grupis, kus enamik on mitte-eestlased. Samas iseloomustab immigrantrahvastikku aga valdavalt avatud hoiak lähisuheteks ja töötamiseks/õppimiseks eestlastega. Enamik mitte-eestlastest arvab, et rahvus ei ole oluline3. 1 Statistikaamet 2009: ,,Immigrantrahvastik Eestis": 13 2
''Õiguste deklaratsioonis'' määrati kindlaks kuninga ja parlamendi võimupiirid ning Inglismaast sai parlamentaalne monarhia, mis on seal püsinud tänapäevani. 4. Eesti 17. sajandil Liivi Sõja (1558-1583) jagunesid Eesti ja Läti alad mitme rig ivahel, kuni alles 1645. aastal läksid kõik alad Rootsi kätte. Sõdadega kaasnes rahvaarvu ning majandusliku heaolu suur langemine. 17. sajandi lõpus oli eestimaalastel põhjust rõõmustamiseks, kuna loodi rahvakoolide võrk kus sai õppida lugema ja kirjutama. 1632. aastal asutas Gustav II Adolf Tartu Ülikooli mis sai hiljem regiooni üheks tähtsaimaks teadus- ja haridusasutuseks. Vanast heast ajast arvas rahvas head, kuna toimus ka reduktsioon, ehk mõisate riigistamine ning talupoegade olukord leevenes. 5. Venamaa 17. sajandil Venemaal valitses 17. sajandi algul suur segadus, oli mitmeaastane näljahäda ning valitses
annaabi.ee 
