• Oli mõjutatud järgmistes teguritest: - Kirjastused riigistati - Kontakt välismaailmaga praktiliselt puudus - Kättesaadavuse huvides alandati ENSVs raamatute hindu ja tiraaže - Kirjanikelt nõuti ideelisust, tüüpilisust ja rahvalikkust (sotsialistlik realism) Sotsialistliku kirjanduse ülesanded • Elavdamiseks tähtsustati tööd noorte autoritega • Noori püüti õpetada, et nad kirjutaksid sotsialistliku realismi vaimus • Katkestati sidemed eestiaegse ideoloogiaga • Muudeti riikliku propaganda vahendiks • Poliitilise võitluse ja kuuleka rahva kasvatamise vahend • Kasvatada sihikindlaid võitlejaid kommunismi ehituse eest Kultuuriajakirjandus • Ajakirjandus allutati riiklikule kontrollile • Endise nime all jäi ilmuma ajakiri „Looming“ • „Varamu“ kujundati ümber ajakirjaks „Viisnurk“, mis ilmus vaid aastatel 1940-41 • Almanahh „Sõjasarv“ ilmus Moskvas aastatel 1943-44,
lahenduses domineerib kompositsiooni ääristav ümar plastiline trepikojatorn. Telliskonstruktsioonis ja gaasbetoonplokkidest hoone on osaliselt viimistletud puhta vuugiga punaste fassaaditellistega. [11] Koolikompleks on projekteeritud võimalikult suur, kuna sel ajal oli raske ehitusluba saada- lihtsam oli juurdeehituse õigust hankida, seetõttu õmmeldi nö pintsak nööbi külge. Kool jätab soliidselt tagsihoidliku inseneri funktsionalismi esindava eestiaegse koolimaja vaid väikeseks killuks oma suurejooneliselt vormiküllases juurdeehituses. Maanteelt viib koolini stalinistlikult toretsev telg. Samas on uute tiibade moodustatud siseõues de Chiricole omast metafüüsilisust. [4] Hoones tegutseb ka täna kool, eelkirjeldatud põhimahud on säilinud. Osaliselt on asendatud avatäiteid, silma torkab nõukogude perioodi lõpukümnendile iseloomulik halb ehituskvaliteet. Suurima probleemina võib esile tuua ujulakompleksi kasutuseta seismist.
hoonet üles tõstes. Enamasti jääb sellise meetodi puhul lõpptulemus oluliselt kehvem. "Palkhoone taastamine on nagu iga teise hoone taastamine - kui põhitõed on teada, saab hea peremees ka ise hakkama. Tänapäeval on siiski küsimus ajas ja tahtes, spetsialiste on palju ning ei ole mõtet üritada kõike ise teha," ütleb Uus. Kommentaar Siiri Timmermann Tahtsime perele suvekoduks just nimelt vana palkmaja. Leidsimegi mõnusa päevinäinud eestiaegse majakese Lõuna-Eestist Vastseliina lähedalt. Meie maja puhul oli tõeline õnn, et see oli sõja ajal poolikuks jäänud ja keegi polnud võtnud vaevaks seda vahepeal ära remontida. Siiski oli osa ilusast majast juba rikutud - kena laastukatus oli kaetud tõrvapapiga, mistõttu kogu katus vajas kohest vahetamist. Samuti vahetasime välja mädanenud palgid ja üritasime kogu maja taastada võimalikult esialgsel kujul.
5 1. SUPELSAKSAD- ESIMENE KÜLASTUS Esimeseks külastuskorraks valisime Supelsaksad, mis on küllaltki uus kohvik Pärnu linnas ning kus me veel ei olnud käinud. Külastasime kohvikut pühapäeva hommikul sooviga süüa kerge hommikusöök enne kooli minemist. Jõudsime kohviku ukse taha täpselt kell 09.00 ning uksed olid juba avatud. Sisse minnes tundsime vana maja hõngu, millega meenus lapsepõlve kodu. Interjöör oli eestiaegse sisekujundusega, välja arvatud müügilett, mis oma uudsusega ei sobinud üldisesse miljöösse. Ruumi sisenedes me hetkeks ei saanud aru, kuhu peaksime suunduma, kuna ei näinud ühtegi teenindajat. Astusime kõhklevalt edasi ning märkasime kõrvalasuvas ruumis müügiletti, mille taga seisis ka teenindaja, kes meid kohe ei märganud. Lähemale minnes teretas teenindaja meid viisakalt, kuid ei pööranud meile rohkem tähelepanu, kuna tegeles muude asjadega. Märkasime, et olime kohvikus
EKP I sekretär N. Karotamm tegi ettepaneku kulakud mitte Siberisse vaid põlevkivipiirkonda ümber asustada. keskvõimude meelest oli see halb plaan. 1949. 25. 03. toimus massiline küüditamine Eestist u. 20 000-22 000 inimest. Algas massiline kolhoosidesse astumine. 1950 märts EKP VIII pleenum. Kogu rahvuslike kommunistide kaadrit süüdistati kodanlikus natsionalismis. Ka Karotamme. Toimus põhjalik puhastus haridussüsteemis, EKP ladvikus. TÜs suleti mitmed kateedrid. Asendati eestiaegse haridusega õppejõud.. EKP I sekretäriks sai J. Käbin. Seda loetakse Eestis Stalinismi kehtestamise aastaks. Käsumajandusega kaasnes ka võõrtööliste sissevedu Eestisse. 1959.a. oli Eesti elanikkonnast ¼ muulased. Kolhooside loomine ja tööstuse eelisarendamine tekitas kiire linnastumise. 1978. võeti Käbin võimult maha, asemele sai K. Vaino. 1978. salajane otsus uue venestuskampaania, venestuse läbiviimiseks ENSVs. Asjaajamine riigiasutustes venekeelseks, segalasteaiad, koolid.
10. POSTMODERNISM JA MÜÜDID. AASTAD 1980-1990 47 11. 1990. AASTAD EESTI KUNSTIS 49 süstees. Kus lihtsustatud uue tehnoloogia ja materjalidega loodud lihtsat vormi hakkas kaunistama teiste valdkondade teoses. Majadel hakati kasutama seinamaalinguid, freskosid, reljeefe jms. Modernism oli osalt eestiaegse funktsionalismi taaselustus, seda varemalt kasutanud arhitektide poolt või nn. uus ameerikalik rahvusvaheline stiil ning skandinaavia pärane orgaaniline stiil. Esimene headeks näideteks Tallinna Laululava, Kino ,,Kosmos", Eestimaa Kommunistliku Partei Keskkomitee hoone, Eesti Raadio maja ja ,,Viru" hotell. Orgaanilise stiili madalad klaasaknad paistavad silma näiteks Tallinna Lillepaviljonis, Kurtna Linnukasvatuse Katsejaama keskus, Rannamõisa kohvik ,,Merepiiga" ja selle sarnased.
aastast. 1964. a said NSVLi juhid aru, et jõudmine kommunismi ei ole nii kerge. Kommunistliku ajalugu õpetati neljandal ja viiendal kursusel. Kõik kõrgkooli lõpetajad pidid sooritama eksami teaduslikus kommunismis. Tartu Ülikooli ajaloo osakond. Põhifookus oli kogu nõukogude perioodi suunatud varasemale ajaloole. Sisemises organisatsioonis suured muutused. Kui algselt jätkasid ülikoolis varasemad õppetoolid (eestiaegse malli alusel). 1949. aastal likvideeritakse mitmed kateedrid, ka eesti ajaloo, kunsti, arheoloogia kateeder ning kogu õppe- ja teadustöö koondus alates 1950. aastast üldajaloo ja NSV Liidu ajaloo kateedritesse. Eesti ajaloo kool ja NSV Liidu ajaloo kateedri alla. Ülikooli ajaloo-osakonna ülesanne õpetamine ja kateedri ettevalmistamine, põhiosas just ajalooõpetajate ettevalmistamine. Ajaloo Instituut (AI) ja Parteiajaloo Instituut (PAI) AI 1947-50 Richard Kleis
annaabi.ee 
