kohta, kuid 2004 ja 2006-2008. aastatel langes ühe võrra - 8 inimest tuhande inimese kohta. Ometi prognoositakse suremuses 2030. aastaks tõusu, nimelt 11 inimest tuhande elaniku kohta. Üldiselt on riigi rahvastiku sündimus-suremusnäitajad üsnagi stabiilsed ning muutusi saame näha vaid väga pika perioodi vältel. Võrreldes maailma näitajatega jääb Prantsusmaa sündimus pisut alla keskmise, sest terves maailmas sünnib tuhande elaniku kohta 19,9 last. Suremusnäitajad on võrreldavad maailma omadega - 9,4 surma tuhande kohta. Seega maailma iive on suurem, kui Prantsusmaal. Kui vaadelda vaid Lääne-Euroopaga, siis näeme, et Prantsusmaa sündimus on üle sealse keskmise, suremus on sarnane. Euroopa mandri näitajatest on sarnaseim sündimus 10,2 sündi tuhande kohta. Suremus aga on Euroopa keskmisest madalam luues Prantsusmaale siiski positiivse iibe. Prantsusmaal algas AIDSi jälgimine aastal 1993. Maailma terviseorganisatsiooni andmetel on
eestlaste 14,9 üle Vabadussõjas.1,9 1935-1939 16,1 15,0 1,1 R A H VA S T I K U S P E K T E R Iseseisva Eesti rahvaarv oli 1922. aasta detsembris korraldatud rahvaloenduse järgi 1 108 000 inimest. Kahe maailmasõja vahelise Eesti “esimese vabariigi” probleemiks kujunes madal iive. Sündimus Eestis oli madalamaid Euroopas, samal ajal kui suremusnäitajad olid Lääne-Euroo- paga võrreldes suured. Sündimus langes kiiremini kui suremus. Loomulik iive jäi väikeseks ja oli 1920. ja 1930. aastatel ainult pisut üle ühe promilli. Oma uusaastakõnes 1935. aastal juhtis president Päts madalale sündimusele tähelepanu ja tuli hiljem kõigis oma tähtsamates kõnedes selle teema juurde tagasi. Kuid alles 1940. aasta
sureb inimesi 59. Seega on rahvastik kasvamas, seda pea kahekordselt. Iive on positiivne. Lapsi ühe naise kohta on Lesothos keskmiselt 4,8. (Pregnantpause, 2017)................................................................................................................... 5 1.3Rahvastiku areng ja demograafiline üleminek................................................5 Uuringud on näidanud, et paljude riikide sündimus- ja suremusnäitajad teevad pika aja jooksul läbi sarnased muutused. Selle teooria kohaselt läbib iga ühiskonna rahvastik neli etappi: traditsiooniline rahvastiku tüüp, mis on omane eelkõige agraarühiskonnale ning mida iseloomustab suur ja väga muutlik suremus. Teiseks on ülemineku esimene etapp, kus arstiabi paraneb ning inimeste eluiga pikeneb ja suremus väheneb. Sündimus aga endiselt on suur. Kolmandaks on ülemineku teine etapp, kus sündimus hakkab vähenema.
kasuks. Raha hakkas kogunema linnadesse ning neist said keskaegse ühiskonna keskused. Palgatöö kallines tööjõu vähesuse tõttu ka maal.Lääne-Euroopas leidis sageli aset talupoegade isikliku vabaduse suurenemine, hakkas levima raharent senise teotöö asemel. Liikuma läksid ka toona peamiselt Kesk-Euroopas asunud juudid, kelle ajaloos oli ilmselt tegemist millegi holokaustile samaväärsega. Katku puhkemine kutsus esile suuri juudipogromme. Eri piirkondades ning inimrühmades olid suremusnäitajad erinevad. Inglismaal surid enam- vähem pooled vaimulikud Katku mõju meditsiini arengule Arstikutse elas läbi vapustuse. Meedikud paljastasid oma abituse katku ees. Paljud arstid deserteerusid. See viis ameti prestiizi alla. Need kes jäid, teenisid muinasjutulist tasu (kui neil muidugi õnnestus seda hiljem nautida, vältides ise haigestumist). Langes ka kiriku prestiiz, sest, sarnaselt arstiteadusega, ei suutnud ka kirik inimesi kaitsta
ühtlustumas. 2007. aastal sündis eesti peredes 11 195 , mitteeesti peredes 4573 last, suri 11372 eestlast ja 5757 mitteeestlast. Niisiis on mitteeestlaste loomulik iive ikkagi veel negatiivsem kui eestlastel. On karta, et kumbki rahvastik ei saavuta nullkasvu ja Eesti rahvaarv jätkab aeglast kahanemist ka kaugemas tulevikus. Üheks tagajärjeks on muide vanuselise koosseisu kiire halvenemine, vanurite suhtarvu plahvatuslik tõus, mis omakorda hoiab suremusnäitajad kõrgel. Rahvastikutaaste seisukohalt on Eesti olukord seega üpris kurb ega saagi lähemas tulevikus paraneda. Eesti rahvastik kahaneb ka väljarände tõttu. 2008. aasta algul elas Eestis 1 341 000 inimest, millest umbes 1,1 miljonit on põlis- või põlistunud rahvastik. Praegusoludes on Eesti tõenäoline rahvaarv 2020. aastaks langenud 1,2 miljonile ja peaks sellel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
