● Maailmameistrivõistlustel on võitnud nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid ● Universiaadil võitis kuldmedali ● 2006 Valgetähe 4. klassi teenetemärk ● 2007, 2008 ja 2011 aasta meessportlane ● 8. detsember 2008 anti talle Eesti Olümpiakomitee teenetemärk ● 2009 Valgetähe 1. klassi teenetemärk ● 2010 Aasta Kergejõustiklane Johannes Kotkas ● 3. veebruar 1915 - 8. mai 1998 ● Maadleja ● 1952 Olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadlus, raskekaal • 1953 hõbemedal Maailmameistrivõistlustel ● 1938, 1939 ja 1947 kuldmedal Euroopa meistrivõistlustel ● 1940-1947 võitsi ta nii kuld-, hõbe- ja pronksmedaleid NSVL meistrivõistlustel, sealhulgas ka vasaraheites ja kuulitõukes ● 1956 kuldmedal NSVL rahvaste spartakiaadil ● 1947-1953 nii kuld-, hõbe- kui ka pronksmedalid NSVL meeskondlikutel meistrivõistlustel ● 1957 Lenini Order ● 1996 Riigivapi 3.klassi teenetemärk Osvald Käpp ● 17. veebruar 1905 Tallinn- 22
EESTI OLÜMPIAVÕITJAD Alfred Neuland Alfred Karl Neuland (õieti Neiland; 10. oktoober 1895 Valga 16. november1966 Tallinn) oli Eesti tõstja, esimene eestlasest olümpiavõitja. Aasta : 1920 Spordiala : tõstmine(kergekaal) Tulemus : 257,5 Eduard Pütsep Eduard Pütsep (21. oktoober 1898 Vastseliina vald 22. august 1960Kuusamo, Soome) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1924kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses. Aasta : 1924 Spordiala : kreeka-rooma maadlus (kärbeskaal) Voldemar Väli Voldemar Väli (10. jaanuar 1903 Kuressaare 13. aprill 1997) oli
kaaluklassis 75 kilo. Neulandi tulemused viiel eri alal olid maailmarekord 82,5 kilo ühe käega rebimises, 90 kilo ühe käega tõukamises, 77,5 kilo kahe käega surumises, 90 kilo ühe käega rebimises ja 115 kilo kahe käega tõukamises. Neuland võitis maailmameistritiitli Tallinnas 1922. aastal. Karjääri jooksul püstitas ta 12 maailmarekordit. Eduard Pütsep Olümpiavõitja 1924 kärbeskaalus ja EM-hõbe 1927, Eesti esimene olümpiavõitja maadluses, MM-võistluste hõbe kreeka-rooma maadluses 1922, MM-võistluste 4. koht kreeka-rooma maadluses 1921, kolmekordne Eesti meister (1921 -- 1925) Osvald Käpp Olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM-hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Eesti meister vabamaadluses (1925.,1926. ja 1928.) ning kreeka-rooma maadluses (1926. ja 1927.). Põhja-Ameerika meister kreeka-rooma maadluses 1929. ning vabamaadluses 1930. ja 1931. aastal. Voldemar Väli
ei tohi ületada 16 päeva. Olümpiamängude korraldamise otsustab Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Vaatamata kõikvõimalikele riikidevahelistele medali- ja punktiarvestustele on olümpiamängud võistlused individuaalsetel ja võistkondlikel spordialadel sportlaste, mitte riikide vahel. 2.Eesti osalemine olümpiamängudel . Pärast iseseisvuse välja kuulutamist 1918. aastal osales Eesti oma koondisega 1920 aastal, kuigi Eesti Olümpia Komitee asutati alles 1923 aastal. Esimeseks taliolümpiaks olid 1924. Eesti sportlased võtsid osa olümpiamängudest kuni Nõukogude Liit okupeeris Eesti 1940 aastal. 1980 aasta suveolümpiamängude purjetamine toimus Eesti pealinnas Tallinnas. Pärast taasiseseisvumist 1991 aastal on Eesti osalenud kõigil olümpiamängudel. Eesti on kõige rohkem medaleid võitnud kergejõustikus, tõstmises, maadluses ja suusatamises. 3.1920 aasta oluümpiamäng , kus osales ka Eesti esimest korda.
rekord raskejõustikus. Kergekaalus tuli ta Eesti meistriks 13 aastat järjest. Oma karjääri jooksul pidas Voldemar Väli üle poole tuhande matsi, millest võitis üle 90%Eesti tippu kuulus ta 21 aastat. Teda peeti kogu maailmas silmapaistvaks tehnikameheks. Osvald Käpp Osvald Käpp Osvald Käpp (17. veebruar 1905 Tallinn 22. detsember 1995 New York) oli eesti maadleja, olümpiavõitja 1928 vabamaadluse kergekaalus, EM- hõbe 1926 ja -pronks 1927 kreeka-rooma maadluse kergekaalus. Tuli 5 korda Eesti ja 4 korda USA meistriks. Hilisemad saavutused: Aastal 1925 tuli Käpp Eesti meistriks vabamaadluse kergekaalus. 1926.a tuli Käpp Eesti meistriks mõlemas maadlusviisis kergekaalus. 1929.a võitis Käpp tugeva turniiri Göteborgis 1929.a emigreerus Osvald Käpp Ameerika Ühendriikidesse, kus sai tööd pagarina. 1929 ja 1930 tuli ta USA meistriks kreeka-rooma maadluse kergekeskkaalus. Kaks korda tuli ta nii New Yorgi kui ka USA meistriks vabamaadluses.
.....21 4.5.4. Isklikku...................................................................................................................22 5. Kokkuvõte............................................................................................................................23 6. Kasutatud kirjandus..............................................................................................................243 1. Sissejuhatus Oma töös uurin Eesti olümpiavõitjaid taasiseseisvuse ajal ja ka olümpia ajalugu. Oma uurimuses tahaks välja tuua olümpiavõitjate kärjääri, saavutused, tunnustused ja kindlasti midagi praeguse elu kohta. Valisin sellise teema kuna tegelen ka ise spordiga ja olen väga suur spordi huviline. Eesti on võitnud olümpiamängudelt kokku 26 kuldmedalit, 21 hõbemedalit ja 26 pronksmedalit neist 7 kuldmedalit on võidetud taasiseseisvuse ajal. Seitse medalit on võitnud viis erinevat sportlast nii tali kui suveolümpia mängudelt. Taliolümpia
aastal Kreekas. Olümpialiikumise organiseerimiseks ja kooskõlastamiseks moodustati Rahvusvaheline Olümpiakomitee. Selle esimeseks presidendiks valiti kreeka kirjanik Demetrios Vikelas ja peasekretäriks Pierre de Coubertin. 1896. aasta suveolümpiamängud olid esimesed kaasaegsed olümpiamängud. Need toimusid Ateenas 6.-15. aprillil 1896. Olümpial osales 13 riiki. Naissportlased siis olümpiamängudel ei osalenud. Võisteldi 9 spordialal (kergejõustik, klassikaline maadlus, laskmine, jalgrattasport, tennis, tõstmine, ujumine, vehklemine, võimlemine, sõudmine jäeti tormise mere tõttu ära). Olümpiamängud avas Kreeka kuningas Georgios I. Olümpiamängude peaareen oli Panathenaikoni staadion. Autasud neil olümpiamängudel olid: esikoht - hõbemedal, diplom, Olümpiast lõigatud õlipuuoks; teine koht - pronksmedal, diplom; kolmas koht - diplom.
Kreeka), Vanaaja seitse maailmaimet: Cheopsi püramiid Egiptuses, Semiramise rippaiad Babülonis, Artemise tempel Ephesoses, Zeusi kuju Olümpias, Halikarnassose mausoleum, Rhodose koloss ja Pharose tuletorn Kehakultuur vanades tsivilisatsioonides. Valitseva klassi riigikaitsjad õppisid: loomulikke liikumisviise (jooks, hüppamine, rohimine) rakenduslikke liikumisviise (ujumine, jahtimine, ratsutamine) sõjaks spetsiaalselt vaja (sõjavankri juhtimine, maadlus, mõõgavõitlus) sõjatantsud ja rituaalid Riigid, kus oli palgaarmee ja sporditi meelelahutuseks: veeprotseduurid ja saunad, massaaz, jahtimine, pallimängud vähese kehalise liikumisega tegevused Mesopotaamia: Kõige varasem(al 4200 a. eKr) kõrgkultuur (sumeri kultuur) Assüüria: Sõjaliselt tugev riik. Kehaline kasvatus allutatud sõjalistele eesmärkidele, füüsiline vastupidavus kõrgel kohal. Leitud bareljeef ,,krooli" ujuvate sõjameeste kujutisega.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
