eristuma hakanud ajaarvamise vahetuse paiku. Neile hõimumurretele vastavad eesti keele suured murderühmad põhjaeesti ja lõunaeesti; vahel lisatakse eraldi kirderanniku murre või murderühm. Keeleajaloolaste arvates oli ühtse eesti keele kujunemise üheks ajendiks germaani ja ka balti keelte kasvav mõju.Eesti keel (varasem nimetus: maakeel) on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel.Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest enamik (umbes 950 000) elab Eestis, kus see on riigikeel.Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet - lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab sõnale erineva tähenduse - näiteks /linn/, /lina/ (omastav kääne) ja /lin:a/ (sisseütlev kääne); või /vala/ (käskiv kõneviis sõnast valama), /vala/ (omastav kääne sõnast vaal) ja /vala/
........................................................................... 6 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................... 7 1 Sissejuhatus Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel.Eesti keele lähimad sugulased on samuti läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keele varam nimetus oli maakeel. Eesti keele kõnelejad. Eesti keelt kõnelevad maailmas umbes 1,1 miljonit inimest. Enamik neist umbes 950 000 inimest elab elab Eestis, kus on ametlikuk riigikeeleks eesti keel. Eesti keele ajalugu Eesti keele ajalugu on eesti keele kujunemise, arenemise ja muutumise protsess. Eesti keele ajalooks nimetatakse ka eesti keelt uurivat teadusaru. Eesti keel kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul kahe kuni kolme läänemeresoome
REFERAAT Eesti keel. Eesti keel on meie emakeel, mis kuulub soome-ugri keelte hulka kuuluvate läänemeresoome keelte lõunarühma. Eesti keele lähemad sugulaskeeled on vadja ja liivi keel. Välismaal räägitakse eesti keelt kõige rohkem Kanadas, Rootsis, USA-s ja Austraalias. 17. sajandil võeti kasutusele sõna Eesti, sõnad eestlane ja eesti keel võeti kasutusele alles peale pärast 19.sajandis keskpaika. Enne seda eestlased kutsusid ennast maarahvaks ja oma keelt maakeeleks.(1) Eesti keel maailma keelte seas üks kõige suurema keerukusega keeli. Eesti keeles on kolm väldet- I, II, III ehk lühike, pikk ja ülipikk. Eesti keeles on 14 käänet
lõpuvaheldust; võivad esineda ka mõlemad korraga. 1) astmevaheldus (laadivaheldus ja vältevaheldus) 2) vokaalivaheldus 3) kujuvaheldus. Käändsõna vormistik Eesti keeles on 14 käänet: Inglise keeles on kaks Nimetav Kes? Mis?, käänet: üldkääne ja omastav Omastav Kelle? Mille?, kääne. Teisi käändeid Osastav Keda? Mida?, väljendatakse eessõnadega. Sisseütlev Kellesse? Üldkääne on käändelõputa. Millesse?, Seesütlev Omastav kääne Kelles? Milles?, Seestütlev moodustatakse üldiselt -'s Kellest? Millest?, Alaleütlev (ülakoma + s) abil
õksendas, samuti häälikumuutus ht > st: armas toster, anna rosto, lapse kõst on lasti `armas tohter, anna rohtu, lapse kõht on lahti', või küll õli ale vasti, kui metsävasti lasti lasti `küll oli hale vahtida, kui metsavahti lasti lahti'. 4 Lõunaeesti murded 4.1 Tartu murre Tartu murdel rajanes omaaegne lõunaeesti kirjakeel, mis kirikukirjanduses oli kasutusel kuni XX sajandi algusaastateni. Murde üks iseloomulikumaid jooni on na-lõpuline kaudne kõneviis, nt sügisetsel üül olna ütsä poiga ja päivä ei võena enne kittä ku ta loojan om `sügisesel ööl olevat üheksa poega ja päeva (~ päikest) ei võivat enne kiita, kui ta loojas on'. Tartumurdelisele kõnekäänule läits sutt pakku, leis karu kate käpäga iist `põgenes hundi eest, leidis karu kahe käpaga eest' vastab Põhja-Eestis sattus vihma käest räästa alla. 4.2 Võru murre Väga omanäoline on vanal Võru- ja Setumaal kõneldav murdekeel, kus on säilinud
dokumentidele. Inimlaps omandab esimese ehk emakeele loomupäraselt, ilma õpetamata. Piisab lihtsalt suhtlemisest teiste inimestega. Keel on ja jääb inimese olulisemaks suhtlusvahendiks.! 3 Eesti keel Eesti keel on läänemeresoome lõunarühma kuuluv keel, mis kujunes välja ligikaudu muinasaja lõpul. Selle lähemad sugulased on läänemeresoome keeled vadja ja liivi keel. Eesti keeles on kaks suuremat murderühma põhjaeesti ja lõunaeesti murded. Nendevahelised erinevused ulatuvad arvatavasti läänemeresoome keelte ühisest algkeelest eraldumise perioodi. Eesti keelt eristab paljudest teistest keeltest kolm erinevat hääliku pikkusastet lühike, pikk ja ülipikk. Vastav pikkusaste annab erinevatele sõnadele erineva tähenduse. Eesti keeles on 14 käänet, mis teeb eesti keele õppimise keerulisemaks, ka eesti keelt emakeelena
Tallinna Mustamäe Gümnaasium Referaat Maailma keeled Mari-Liis Eha 9.Klass Tallinn 2008 Sisukord: Maailma keeltest üldiselt. Lk 3 Uurali keeled. Lk 3 Võru keelest. Lk 4 Võru keele ajalugu. Lk 4 Võru keelenäited. Lk 4 Võru tähestik. Lk 5 Tulevikunägemus võru keelest. Lk 5 Kasutatud kirjandus. Lk 6 lk 2 Maailma keeltest üldiselt. Arvamused maailma keeltest jäävad üldiselt 40007000 vahele. Keelte täpse arvu kindlaksmääramine on võimatu, kuna ei ole olemas ühest keele definitsiooni. Keeli võib võrrelda erinevatest perspektiividest ja eri vajadustest lähtuvalt. Omavahel suguluses olevate keelte suurimad üldtunnustatud klassid on keelkonnad, mis jagunevad rühmadeks ja edasi alarühmadeks. Uurali keelte ja altai keelte puhul on keelkonna ja keelerühma vahel vahep
tähendusi; 2)esinevad üksteisega vastanduvalt (st korraga ei saa esineda näiteks kaht aja valdkonda kuuluvat morfeemi, millest üks väljendaks olevikku ja teine tulevikku); 3)väljenduvad ühe keele sees tavaliselt sarnasel viisil (nt ajatunnus markeeritakse verbisufiksiga vms). 41. Markeeritus ja markeerimatus Sõnu ja grammatilisi morfeeme vaadeldes saab eristada markeeritud ja markeerimata (loomulikke) vorme. (NT arv: ainsus mitmus; kääne: nimetav muud; aeg: olevik muud; tegumood: aktiiv passiiv, isikuline umbisikuline; kõne: jaatav- eitav). Määratlus "markeerimata" võib tähendada kas tunnuse puudumist (nt ainsus, algvõrre, olevik) või seda, et markeerimata liige on ehituslikult lihtsam kui markeeritud (nt ainsuse isiku pöördelõpud on lihtsamad kui mitmuses). 42. Sõna keeleline sümbol, mis näitlikustab heli ja tähenduse seost. Keeleline sümbol on
lõpukadu * * + + + + + + + + sisekadu * * + + + + + + + + VVh * - - - - - - - * + __h - - - - - - - - * + Eesti kirjakeele ja murrete ühisosa 4 KESKMURRE Eesti keskosas suurim murdeala. Mitu maakonda: Harjumaa (v.a Jõelähtme ja Kuusalu rannikuala), Järvamaa, Virumaa lääneosa (v.a Haljala rannik), Põhja-Viljandimaa ja Põhja-Tartumaa loodeosa. Päris ühtset murret ei ole kujunenud: erinevused eri piirkondade vahel on üpris suured. Viimastel sajanditel on levinud keskmurde mõju siiski kõigile naaberaladele. Aluseks eesti kirjakeelele -> palju kirjakeelepäraseid jooni. Tähtsaimad erijooned
maa ja vabaduse eest. Veidi rohkem kui viisteist aastat tagasi õnnestus see ka saavutada, aga tundub, et see võib taaskord kaduda. Ning seekord anname me selle vabatahtlikult ära. Siin tsiteeriks Gustav Suitsu: ,,Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks." Aga ma ütleks pigem, et saagem eurooplasteks, kuid jäägem eestlasteks. Eesti keel Eesti keel, mida kutsutakse ka maakeeleks on soomeugri keelte hulka kuuluv keel. Eesti keele lähimad sugulased on vadja ja liivi keel. Eesti keelt räägib emakeelena umbes 1,1 miljonit inimest, kellest 950,000 elab Eestis ning väike osa ka Petseri rajoonis. Eesti keele teevad teiste keelte suhtes eriliseks kolm erinevad hääliku pikkusastet. Nendeks on lühike, pikk ja ülipikk. Eesti keel pole mitte ainult ilus, vaid ka tubli. Nimelt on see üks väiksema kasutajaskonnaga riigikeeli maailmas, suudab aga siiski toimida kõigil ühiskonnaelu aladel. Eesti
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
