pidanud võitlema väljasuremisohuga. Aega, mis Läänemere ääres elavad inimesed veetsid Rootsi riigi võimu all, peetakse üldiselt heaks. Tegelikult ei saa sellega nõustuda, sest just Rootsi riigi võimu all olevat eestimaad tabas 1695.aastal näljahäda, mis oleks võinud hukutada terve rahva. Kuna olukord ei olnud halb mitte ainult eestimaal, vaid ka Rootsis, otsustas Rootsi kuningas kogu eestimaal oleva vilja Rootsi saata, mis süvendas rasket olukorda veelgi. 18.sajandi alguseks oli eestalsi vähem, kui 100 000. Sõja või uue nälja korral oleks rahvast tabanud väljasuremine. Sellest võib järeldada, et väljakutsed, mis rahvastele esitatakse ei ole alati lihtsad ja võivad viia rahvuse hukuni. Ajalugu on kinkinud eestlastele ka võimalusi oma olukorda parandada. Esimene võimalus midagi muuta tekkis peale pärisorjuse kaotamist 1816.aastal. Nüüd oli võimalus tehtud töö eest tasu saada ja ennst rohkem harida. Hakati talusid päriseks
· 1888.a. Aleksandri kooli avamine vene keelsena. · TÜ -> Muudeti Jurjevi Ülikooliks. -> Al.1893.a vene k. -> Saksa prof. lahkuvad, asemele tulevad vene prof. -> TÜ tase langeb. · Õigeusu levitamine -> Nevski katedraal. ->Küremäe nunnaklooster. · 1893 suleti Eesti Kirjameeste Selts. Venestamine mõjus ängistavalt, ning senine aateline tegevus asendus odava meelelahutusega. Kuid oli ka eestalsi, kes pooldas venestamist. Nt. Ado Grenzstein, "Olevik" ajalehe autor. RAHVUSLUST PÜÜDSID ÄRKVEL HOIDA: · K. A. Hermann -> Ajaleht "Postimees" (Al.1891. muutus ajaleht igapäevaseks). · 1883 Tartus HTG -> Ettevalmistuse said suurema osa eestlasi, kes tahtsin TÜ astuda. ( Võimalik oli saada stipendiumi). · Karskusliikumine -> Eestvedajaks V. Reimann, Kolga- Jaani kirikuõpetaja, kes pani aluse ajaloo- ja kultuuri teaduslikule uurimisele.
patirosmi rõhutamine pidi näitama prantsuslust SPR-i positiivsed ja negatiivsed tagajärjed? plussid: murdnud vana feodaalsüsteemi, kaotanud aadli ja vaimuliku eesõigused, kukutanud monarhia ja loonud vabariigi, kaotati seisused, inimesed muutusid võrdseks, üks kaugeleulatuvamid tagajärgi on võimas rahvustunde tõus, miinused: vägivald, poliitliste vastaste massiline hävitamine, terror Kuidas mõjutas SPR eestalsi?- tänu revolutsiinolie tõusis eestlaste rahvustunde tõus, mis pani paljuski aluse eestlaste-lätlaste rahvuslikule liikumisele 19 saj., see levitas ka eestisse valgustusideid, eestisse jõudsid üllad mõtted inimeste võrdsusest, vendlusest, vabadusest
Rahvusliku liikumise algaastate üheks kesksemaks kujuks sai Vändrast võrsunud Johann Voldemar Jannsen. Jannseni esimeseks suuremaks ettevõtmiseks sai oma ajalehe asustamine. Selleks loa taotlemine nõudis üle kümmekonna aasta, enne kui 1857.aastal sai Pärnus ilmuma hakata nädalaleht ,,Perno Postimees". Jannsen lootis,et kõik ,mis eesti rahvas saavutada võib,peab tulema rahulikust kokkuleppest sakslaste ja valitsusega. Oma kirjutistega virgutas Jannsen eestalsi talusid ostma, andis tulusaid õpetusi põllupidajatele, kirjutas hariduse vajalikkusest. 1864.aastal kolis Jannsen Tartusse,kus ta asutas uue ajalehe ,,Eesti Postimees". Jannsenite perekonna algatusel loodi 1865.a. Laulu-ja mänguselts ,,Vanemuine" ,mis sai eeskujuks ka samalaadsetele seltsidele teistes Eesti linnades. Seoses läheneva priiuse 50.aastapäevaga hakkas ,,Vanemuise" selts taotlema luba üle-eestilise laulupeo korraldamiseks . Kogu ettevalmistustöö võttis Jannsen enda kanda
korstnata kerisahjuga. Talus paiknesid lähestikku ja moodustasid küla. Sumbkülad-talus paiknesid keset põlde tihedalt koos; ridakülad- talud paiknesid ridastikku ja hajakülad, kus talud oli üksteisest kaugemal. Teatud piirkonnad moodustasid kihelkonna. 13saj algul oli Eestis 45kihelkonda. Toimus liitumine suuremateks maakondadeks, mida oli 8: virumaa, rävala, järvamaa, harjumaa, läänemaa, saaremaa, ugandi, sakala. Enamik eestalsi olid varanduslikud suht võrdsed. Tähtsamaid küsimusi arutati rahvakoosolekutel, kus osalesid kõik vabad mehed. Olid rikkamad ja vaesed ning muinasaja lõpuks süvenes majanduslik ebavõrdsus. Aidati ehistada linnust ja sõja ajal sai sinna varju. Suhted naabritega olid rahumeelsed. Aegajalt tehti rööv- ja sõjakäike. Ringvall-linnused. Relvastuses olid odad, viskeodad, torkeodad, sõjakirved, mõõgad, vibud, kilbid, kiivrid, rõngassärk
Tänu neile kontaktidele edendas Laidoner Eesti tolleaegset peamist diplomaatilist püüet hankida Lääne suurriikide tunnustust Eesti Vabariigile. Vähemalt sama tähtis oli ka Laidoneri tegevus Venemaale jäänud eesti sõjameeste koondamisel ja edasitoimetamisel liitlasvägede juurde. Võib öelda, et siin toimis ta professionaalse luureohvitserina. Tema juhtimisel loodi terve salajane aparaat, mis viis oma agendid Nõukogude julgeolekuorganitesse, valmistas valedokumente ja toimetas eestalsi põhja. Kogu operatsiooni humaanseks sihiks oli eestlastest ohvitseride päästmine punase terrori küüsist. Poliitiliseks tagamõtteks oli eesti väeosa loomine Antandi interventsioonvägede juures. Nii sai Eestit otseselt siduda lääneliitlaste blokiga, mis muidugi kergendas diplomaatide tööd Eestile tunnustuse hankimisel. Peale selle kogus Laidoneri juhtumisel töötav luurevõrk hindamatu väärtusega informatsiooni Punaarmee ja Venemaa olude kohta
vahel, sellega lubasid venelased Eesti alad ,,igaveseks ajaks" Rootsile. · Saaremaa jäi endiselt Taani kuningriigile. Eestimaa jagamine ühe kuninga vahel: 1645 Brömsebro rahu ka Saaremaa läheb Rootsi võimu alla. ALGAS ROOTSIAEG Eesti talupojad keskajal (talupoegade sotsiaalne liigendus + kohustused) Agraarühiskind rahvastiku enamus talupojad. Aadlike, vaimulike, kaupmehi, käsitöölisi 6-7%. Talurahva sotsiaalne liigenudus: 13.-14. saj. loeti eestalsi isklikelt vabadeks. Nad pidid kaasa tegema isanda sõjaküikudes ja võisid kanda relvi. MAAVABAD · Enamasti muinasvanemate järeltulijad, kes omasid talusid läänikirja alusel ja kelle ainus kohustus oli käia oma ratsuga sõjakäigul. · Isklikult vabad. · Pidid ise maad harima sest neile ei kuulunud talupoegi. VABATALUPOJAD · Tasusid oma maksud rahas ega pidanud mõisapõllul tööd tegema.
annaabi.ee 
