KALEVIPOEG Jutustaja: Irumäel kandis tuul Kalevipoja kõrvu imelise lauluhääle: "Kotkapoja raudaküüned valasivad vaga venda, raiskasivad neiu rahu. Kahekordne verevõlga piinab kotkapojukesta, koormab südant kõvernokal. Hoia, kotkas, kõvernokka, hoia ennast mõõga eesta: veri ihkab vere palka! Või enam kaljueite pikemalta pajatada." Nüüd sai Kalevipoeg viimaks teada, mil viisil ta oma emast ilma jäi. Kui Kalevipoeg koju sõitis tulid vennad uksele vastu ja otsustasid täita isa viimase soovi. 1.vend: On aeg liisku visata. 2.vend: Otsime sobiva koha kus kivi visata ja kes kõige kaugemale viskab saabki kuningaks. (Lähvad sobivat kohta otsima.) Kalevipoeg: See paik peaks sobima. Piisavalt pikk ja lai.
Mis sest/ tammest/ tehta/nekse (1124) - v - v - v - v Lastelauludes on küll kaheksa pikkust, aga sõnastuselt võivad nad vahel erineda: Hobu/, sõida/ Rii/ga - v - v -v -v Värsijalas võib olla kaks ühesilbilist sõna: Mis ma/ sealta/ eesta/ leidsin - v - v - v - v Vahel kaks kahesilbilist sõna: Mida mina/ sealta/ eesta/ leidsin - v vv - v - v - v Leidub 9- kuni 12-silbilisi värsse, seega mõnes värsijalas võib olla üle kahe silbi: Vana/ vaipa/ varekse/kirja (2232) - v - v - v v - v
kallist seisaks kirjas, Teadmata tululikku, Tõotust mees peab tasumaie: Sarvest härga, sõnast meesta! Õpeteleb muistne sõna." Võõra rahvaga sõjaseisukord Kalevite kange poega Kargas laevast kalda´alle Penilasi pillutama, Vaenulasi virutama; Surmas neida sadadella, Tappis teisi tuhandeida. Sõjaseisukorra raskused Tarka taati tähendama: "Kuidas võid sa, kulla venda, Tarkuseteeda toimetada, Kui sa rahvad raske käega, Nõude-andjad nurmedelta Eesta ära hävitanud?" Mõõga kättemaks · Kinnitatud kurja käsku Sunniteli sortsidelle Mõõka kätte maksamaie, Kes see mõõga siia kannud, Vargakäpil viinud vette. Aga mõõga arvamista Sepa vanne segatanud. Kui nüüd Kalevite poega Jalakanda pistnud jõkke, Mõõka kohe mõtlemaie, Arvus nõnda arvamaie: Kas ei enne ise kannud Meesi ole mõõgakesta? Kas ei kohus karistada? Mängu ja kihlveo võlad olid arhailises õiguses sarnased vandekohustusele
Põhilised kohad selle jaoks olid Rooma, Sant Jago de Compostella klooster Itaalias, Palestiina ja Jeruusalemm. Palverändur pidi olemavaene, alandlik ning rõhutatult tagasihoidlikus riietuses. Palve rännakule mindi pattude lunastamiseks, kodukohas autoriteedi tõusmiseks, feodaalkoormisdeast vabanemiseks ja tunti huvi Idamaakaupade vastu. Kasu said palverännakutest araablased ja türklasedseldzukid, kelle valduses oli tol ajal Palestiina, lasid kristlasi mõõduka mõõduka tasu eesta Jeruusalemma. Mõisted: Bürgermeisterrae juhatuse liikme nimetus Gildkaupmeeste või tsunftide ühendus. Eestis on kaupmeeste ühendustest tuntuimad Tallinnas tegutsenud Suurgild ja vallalisi kaupmehi ühendanud Mustpeade Vennaskond. Käsitööliste gildidest on tuntumad Tallinnas tegutsenud Kanuti gild (sakslased), Oleviste gild (eestlased) ja Toomgild (Toompea käsitöölised) Hansa liitPõhjaSaksa ja Läänemere kaupmeeste ning kaubalinnade liit Leeprapidalitõbi
Tõlkis Dostojevskit, Wilde't. Ülikoolis tutvus Noor-Eestiga, kelle väljaannetes ilmusid Tammsaare üliõpilasnovellid. 1911 Tammsaare haigestus, jäi tuberkuloosi. Ei tohtinud selle tõttu teha vaimset ega füüsilist tööd. Võttis end kõigest priiks ja läks Koitjärvele, Aegviidu lähedale, kus ta vend oli metsavaht. Seal tutvus Piibliga, tegi tõlketööd, kirjutas jutustusi ja novelle. Arstid soovitasid kliimamuutust, nii sõitis Sotsi. Oli seal terve eesta, reisis Kaukaasias ja käis eesti külades. 1913 halvenes tervis jälle, tehti maohaavade tõttu operatsioon. I maailmasõja ajal jälle Koitjärvel, kus õppis selgeks soome ja rootsi keele. 1918 kohtus Käthe Veltmaniga. Naine pani lehte kuulutuse, et tema ja Tammsaare kihlusid, mille peale nad tõesti abiellusid. Esimene loominguperiood. Teemaks oli külateemalised jutustused. Palju oli alateadlikku käitumist, huumorit, lüürikat
Oli näha, et kodusõjas võidavad punased. Sellises olukorras nii Pr ja SB pidi otsima uusi võimalusi, kuidas leida lahendusi Venemaa kodusõjale. Pr juba 1921. aasta esimesel poolel tegi ettepaneku otsustada Eesti ja Läti tunnustamine de jure positiivselt: Itaalia oli nõus, USA oli kategooriliselt vastu, SB jäi äraootavaks. Kuni jõudis kätte 26. jaanuar 1921, istus koos Antandi riikide ülemnõukogu - tunnustati iseseisvate riikidena Eesta Vabariiki ja Läti Vabariiki, Leedu sel hetkel tunnustust ei saanud. See tähendas seda, et Eesti ja Läti said de jure tunnustuse SB, Pr, Itaalialt, Belgialt ja Jaapanilt. Siitpeale hakkas laekuma ka teiste riikide tunnustusi: Poola, Rootsi, Saksamaa, Austria, Ungari, Hispaania, Holland, Rumeenia jne. Selle tunnustamise hankimise lõppakordiks 22. dets 1921. aastal võeti nii Eesti, Läti ja Leedu vastu Rahvasteliidu liikmeks. Tähistab Eesti välispoliitika ESIAJA lõppu.
annaabi.ee 
