läbimiskoht - tractus bulbothalamicus, aksonid suunduvad kaarjalt ette vastaspoolele - fibrae arcuatae interna, capsula interna tagumise sääre d) ristumine (kas? kus?) 3. neuronikeha, korteks (käär) - Kolmanda neuroni keha thalamus´e nucleus ventralis posterolateralis´es. ! Motoorne juhtetee (küünarvarre painutajad) ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad - I neuroni keha otsmikusagara gyrus precentralises, II neuroni keha seljaaju eessarves motoorsetes tuumades c) ristumised, capsula int. - piklikaju alumises osas (deccusatio pyramidum), capsula interna tagumise sääre d) perifeerne närv – n. musculocutaneus ! Motoorne juhtetee sääre eesmiste lihaste innervatsiooniks ! a) trakti nimetus – tractus corticospinalis b) neuronikehad (1, 2) (korteks, tuum) - I neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt otsmikusagara gyrus precentralis’es, II neuroni keha paikneb seljaaju eessarves, motoorsetes tuumades
4. Pikliku aju alumises osas kiud ristuvad vastaspoolele ‒ (kontralateraalsed) moodustades decussatio pyramidum’i, seejärel laskuvad alla seljaaju külgväädis kui tractus corticospinalis lateralis (75‐90% kiududest). Ristumata kiud kulgevad alla eesväädis, moodustavad tractus corticospinalis anterior’i, ristudes edaspidi vastava segmendi kõrgusel seljaajus. 5. Alumise, perifeerse motoneuroni keha (esimene sünaps) paikneb seljaaju eessarves, motoorsetes tuumades (mediaalselt ‒ kehatüvi, lateraalselt ‒ jäsemed). 6. Aksonid väljuvad seljaaju eesmise juure kaudu spinaalnärvi koostises keha ja jäsemete lihastele. 7. Funktsioon ‒ tahtele alluvad kere ja jäsemete liigutused. Tractus corticonuclearis ‒ pea piirkonna lihastele (seotud kraniaalnärvidega). 1. Ülemise, tsentraalse neuroni keha asub motoorse cortex´i peamiselt gyrus precentralis’es . 2
Reeglina toimub ristumine, s.t parema suuraju poolkera vastavad piirkonnad juhivad vasaku poole lihaseid ja vastupidi. Liigutustegevuste juhtimisel saadakse tagasiside järgmistest elunditest: Lihaskääv, kõõlusorgan nägemis- ja kuulmisorgan, vestibulaaraparaat, naha- ja liigeseretseptorid 19. Pea- ja seljaaju roll liigutustegevuse juhtimisel. Motokorteks asub suuraju poolkerades...suurajukoores Motoneuronid paiknevad seljaajus...hallaine eessarves Kirjeldage, iseloomustage järgmisi mõisteid: 1) lihaskääv – vt ülevalt 2) kõõlusorgan - vt ülevalt 3) alfa-motoneuronid – asuvad seljaaju esssarves; reguleerivad skeletilihaste välimiste kihtide tööd, põhiliselt kontraktsioone 4) gamma-motoneuronid - asuvad seljaaju esssarves, reguleerivad sekeletilihaste sisemiste kihtide tööd Seljaaju tagasarvedes asuvad lülineuronid: 1) Lühikeste aksonitega – side erinevate seljaaju segmentide vahel
ümmargune, pikkust on vaid 45 cm, läbimõõt vaid 1 cm. Seljaaju läheb üle piklikajuks, lõpeb esimeste nimmelülide kõrgusel teravikuna - ajukoonusena , edasi kulgeb sidekoeline lõppniit ja see kinnitub õndralülidele. 56. Seljaaju välisehitus. Joonise järgi. Joonis 19. Lk 189 õpikus. 57. Seljaaju siseehitus. Joonis 19. Lk 190 õpikus. Kitsad alad on nidemed. Hallaine moodustab sarvi(eessarv, tagasarv). Hallaine keskel on seljaaju tsentraalkanal. Eessarves on motoorsed närvirakud(liigutused). Tagasarves on kontaktnärvirakud. Valgeaine moodustab eesmise väädi, tagumise väädi ja külgväädi. 58. Seljaajunärvi moodustumine, väljumine lülisambakanalist. Joonis 19. Lk 215 õpikus. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Mõlemad harud on talitluselt seganärvud. Selgmine haru
Seljaaju hallaine teatavaid piirkondi koos nendele vastavate 31 paar seljaajunärvidega nim segmentideks. Seljaaju saab impulse puute-, valu-, temperatuuri-, proprio- ja vistserosensoreilt. Sensorite poolt vastuvõetud impulsid suunduvad seljaajju spinaalganglionis paiknevate närvirakkude jätkete moodustatud selgmiste juurte kaudu. Spinaalganglioni mood seljaaju tsentraalne jätke seljaaju tagasarves ümber vaheneuronite ja selle kaudu eessarves olevale närvirakule. Erutusimpulsse teistesse ajuosadesse juhtuvad närvikiudude kimbud- juhteteed e kulglad- moodustavad seljaaju valgeaine. Sõltuvalt impulsside juhtimise suunast eristatakse perifeeriast seljaajju sisenevaid, sensoorseid impulsse kandvaid, ülenevaid e astsendeeruvaid, ja kõrgematelt ajuosadelt pärinevaid enamasti motoorseid impulsse kandvaid, alanevaid e desendeeruvaid juhteteid. Olilisemad ülenevad juhteteed on seljaaju-piklikaju, seljaaju-
info vahetus keha ja aju vahel: saadab “teateid” ja toob peaajust “käske” 2. reflekside keskus MOTOORNE TÖÖ 3. toodab programmi keerulisemate liigutuste sooritamiseks Meie lihaste töö: S/a eessarves keskel motoneuronid painutajalihastele ning distaalseltsirutajalihastele. käimine, rääkimine, asendid, kirjutamine jne = KÄITUMINE – osa liigutusi tahtlikud (teadvuse kontrolli all) Seljaajusarve selgmisest osast (dorsaalsest) tulevad sensoorsed ehk tundlikkust juhtivad – osa mittetahtlikud (ei vaja teadvuse kontrolli) juhteteed
annaabi.ee 
